Filmimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusasõidust
Eelmise nädala lõpus lipsas meediasse infolugu, kus anti teada, et ka suusatamislembuse poolest tuntud filmimees Jaak Kilmi on pühapäeval 10.aprillil minemas vastu oma suurimale väljakutsele - osalemaks maailma vanimal ja pikimal suusasõidul - 200 km pikkusel Red Bull Nordenskiöldloppetil Põhja - Rootsis. Sellest pikemat n.ö. ühes jutis peetavat suusasõitu maailmas pole, nii et väljakutse poolest tundus JK tõesti maksimumile minevat...
Pühapäeva õhtuks oli selge, et nii Jaak Kilmi , nagu veel rida Eesti pikamaasuusatamise fänne olid oma vaevad - valud edukalt ära kannatanud ( ka "vitsad kätte saanud" ) ning et maratoni läbimise n.ö. kontrollajast - 26 tundi ja 30 minutit oldi selgelt paremad, siis saab klassikalist fraasi kasutades öelda - TEHTUD !
Sel ajal kui suurem jagu maratoonaritest mõõtis 200 km-t oma vaoshoitud moel, käis sõitjate rivi eesotsas ikkagi maailma paremate pikamaasuusatajate vahel aga äärmiselt tihe rebimine. Eks eelkõige ikka sellise ultrasõidu võiduau nimel, aga ega võitjale välja hõigatud 50 000 SEK-i suurune summagi pole just kommiraha... Muide, esimesel sõidul 1884.aastal maksti võitjale tervelt 200 SEK-i, ehkki maa pikkus oli siis 20 km pikemgi ja varustus ( suusad kuni 3 m pikad ja 3 korda raskemad ) tänapäevasega võrreldes hoopis nadim...Sisseaetud masinajäljest rääkimata ...
Pühapäeva õhtuks oli selge, et nii Jaak Kilmi , nagu veel rida Eesti pikamaasuusatamise fänne olid oma vaevad - valud edukalt ära kannatanud ( ka "vitsad kätte saanud" ) ning et maratoni läbimise n.ö. kontrollajast - 26 tundi ja 30 minutit oldi selgelt paremad, siis saab klassikalist fraasi kasutades öelda - TEHTUD !
Sel ajal kui suurem jagu maratoonaritest mõõtis 200 km-t oma vaoshoitud moel, käis sõitjate rivi eesotsas ikkagi maailma paremate pikamaasuusatajate vahel aga äärmiselt tihe rebimine. Eks eelkõige ikka sellise ultrasõidu võiduau nimel, aga ega võitjale välja hõigatud 50 000 SEK-i suurune summagi pole just kommiraha... Muide, esimesel sõidul 1884.aastal maksti võitjale tervelt 200 SEK-i, ehkki maa pikkus oli siis 20 km pikemgi ja varustus ( suusad kuni 3 m pikad ja 3 korda raskemad ) tänapäevasega võrreldes hoopis nadim...Sisseaetud masinajäljest rääkimata ...
Red Bull Nordenskiöldsloppet 2016 on koiduvalguses lähte saanud /foto: RBN veebist
Et tippude (1-25 ) heitlusest paremat pilti saada, lisan siia siis väljavõtte lõpuprotokollist, kust selgelt näha kuidas esikolmik 199,999 km järel "finishiruudustikus" heitles...ja armutult pjedestaalikohad, kuulsuse ja auhinnarahad jagas...
Täna, paar päeva hiljem õnnestus kuulda siis ka filmimehe Jaak Kilmi enda vahetuid sõidumuljeid...
Kokku saades oli näha, et mehe samm oli reibas, tuju hea, nägu valatud higist ja päikesest parkunud - nii et polnud tal väliselt häda justkui midagi...
Hetkel oli ta kohe-kohe juba filmitegemiste asjus USA-sse lendamas. Rootsimaa suusamuljete juurde tagasi põigates kinnitas aga, et eks keha ole siiski päris kange ja vajab nüüd taastavat ja rahulikumat liikumist. Jooksusussid said igatahes kaasa, nii et üritab siis esimesel võimalusel kohe väsinud lihastele leevendavat turgutust pakkuda...
" Vaat, kui Vasaloppeti järel, mida olen sõitnud kahel korral, võis kas või järgmisel päeval uuesti minna, siis nüüd pärast taolist "otsa" on töntsim seis küll, lisaks paar tõsisemat muretki " sõnab Jaak justkui minu uudishimulikku hoiakut aimates.
"Pagana vasak küünarnukk, see hakkas nende lõputute paaristõugete ja ülesmäge pressimistega üha enam valu tegema ning teeb tõsist häda siiamaani välja. Ka peopesad tahavad paranemist saada " annab ta oma reaalsest tervislikust seisust pisut enam teada.
Palun tal peopesad ülespoole keerata ja pilt on päris karm - neid "suusaville" siin ikka jagub!
Kokku saades oli näha, et mehe samm oli reibas, tuju hea, nägu valatud higist ja päikesest parkunud - nii et polnud tal väliselt häda justkui midagi...
Hetkel oli ta kohe-kohe juba filmitegemiste asjus USA-sse lendamas. Rootsimaa suusamuljete juurde tagasi põigates kinnitas aga, et eks keha ole siiski päris kange ja vajab nüüd taastavat ja rahulikumat liikumist. Jooksusussid said igatahes kaasa, nii et üritab siis esimesel võimalusel kohe väsinud lihastele leevendavat turgutust pakkuda...
" Vaat, kui Vasaloppeti järel, mida olen sõitnud kahel korral, võis kas või järgmisel päeval uuesti minna, siis nüüd pärast taolist "otsa" on töntsim seis küll, lisaks paar tõsisemat muretki " sõnab Jaak justkui minu uudishimulikku hoiakut aimates.
"Pagana vasak küünarnukk, see hakkas nende lõputute paaristõugete ja ülesmäge pressimistega üha enam valu tegema ning teeb tõsist häda siiamaani välja. Ka peopesad tahavad paranemist saada " annab ta oma reaalsest tervislikust seisust pisut enam teada.
Palun tal peopesad ülespoole keerata ja pilt on päris karm - neid "suusaville" siin ikka jagub!
Selge - raske "ühelaadse " füüsilise töö (ultramaratonsuusatamise) tulemus, mille individuaalne " anamnees "on allpool olevas protokollis detailselt ära fikseeritud...
----------------------------------------------------------------
KZ: Supersõit on nüüdseks igatahes sõidetud, aga kuidas ja mis kaalutlustel ikkagi taoline asi ette võetud sai ?
KZ: Supersõit on nüüdseks igatahes sõidetud, aga kuidas ja mis kaalutlustel ikkagi taoline asi ette võetud sai ?
JK: Kuskil sügisel andis mulle hea sõber Roald Johannson teada , et sellise omapärase sõidu traditsioon tahetakse elustada. Lugesin Delfist ka ise ja arvasin, et see on vaid eliitsuusatajatele, kuid selgus , et sinna võib minna iga soovija. Kui seda Roaldiga arutasime , siis tema arvas, et sinna tuleb minna. Mulle sellised pikad pingutused istuvad, sest neis tekkiva väsimuse mahasurumine on midagi omapärast, lausa ülev tunne on pikki maid suusatada, ma lausa naudin neid. Nüüd võtsin seda tekkinud võimalust uue ja ainulaadse väljakutsena ning püüdsin tasapisi selleks kõigeks end valmis seadma hakata. Teadsin selgelt, et see vajab nii vaimu ja füüsise valmisolekut ja nii see ka oli. Kui nüüd peale sõitu seda vahekorda analüüsida, siis kogu sõit kujunes vaimule lihtsamaks kui arvasin. Ehk oleks see olnud siis suurem väljakutse kui oleksin pidanud üksi sõitma, aga sain just sõidu teisel poolel koos sõites tunda kaaslaste toetust. Ilmnesid hoopis uued asjaolud ja tekkisid ootamatud seisundid, aga olin need endale ise tekitanud...
KZ: Kuidas õnnestus jõuvarude jagamine, kogu selline sõiduplaani taktikaline pool
JK : Usun, et võtsin aluseks kogu oma senise kogemuse. Olen ju sõitnud nii Vasaloppetit, aga ka Tartu maratoni ning ka muid Estoloppeti sõite. Eks nad ole nüüd küll juba sellised sprindikanti minevad pingutused. Konkreetselt nii pika pingutuse kogemust mul aga tõesti polnud. Nähes, et stardime hommikuses ( kell 6.00 ), karge ja parema libisemisega oludes, siis tahtsin neid soodsamaid tingimusi kasutada nii palju kui võimalik. Ning esimene sada läkski üllatavalt hästi - sellele kulus vaid 5 tundi ja 40 minutit. Issand jumal, ma polnud kunagi nii kiiresti sõitnud. Rada ise oli laugete tõusudega , kui võrrelda Vasaga, siis pigem oli see rada kergem.
Siis aga, teisel sajal kilomeetril algas tõsiste katsumuste osa - ilm soojenes, rada läks aina pehmemaks ja vesiseks. Kepid vajusid lumest läbi. Ja vasaku käe küünarnukk hakkas üha enam valu tegema. Vahepeal oli ka labakäed ja osa sõrmi nii valusad, et pidin keppi vaid pöidla ja nimetisõrme vahel hoidma. Tunnistan, et ega ma selliseks seisuks päris valmis olnud. Liikumiskiirus läks tasapisi allapoole, mida on ka minu vaheaegadest näha...
KZ: Nagu aga lõpuprotokollist näha , siis lõpetasid koos Indrek Paki ja Ivo Härmsiga, kaua te koos sõitsite?
Siis aga, teisel sajal kilomeetril algas tõsiste katsumuste osa - ilm soojenes, rada läks aina pehmemaks ja vesiseks. Kepid vajusid lumest läbi. Ja vasaku käe küünarnukk hakkas üha enam valu tegema. Vahepeal oli ka labakäed ja osa sõrmi nii valusad, et pidin keppi vaid pöidla ja nimetisõrme vahel hoidma. Tunnistan, et ega ma selliseks seisuks päris valmis olnud. Liikumiskiirus läks tasapisi allapoole, mida on ka minu vaheaegadest näha...
KZ: Nagu aga lõpuprotokollist näha , siis lõpetasid koos Indrek Paki ja Ivo Härmsiga, kaua te koos sõitsite?
JK: Jah, alguses tuiskasin eest ära, aga Indrek tuli mulle järele kuskil 100 km juures. Just parajalt raskel ajal. Temaga koos hakkasime vaheldumisi vedama ja teineteist innustama. Indrek on ju äärmiselt suurte kogemustega ja eks ta nägi, et peab ka minu "vaimu" kõrgel hoidma. Lumeolud läksid aina hullemaks ja oli tore siis koos neid kiruda... Ega seal jah midagi kergelt ei tulnud. Et mind piinas ikka üha süvenev valu, siis Indrekult sain valuvaigistuseks diclofenakki ja suutsin jätkata. Kujutan ette, et üksinda sõites oleks olnud sellele kõigele tunduvalt raskem vastu pidada. Sain Indrekult ka sõidutehnilist nõu, kus ta soovitas mul mitte tõuse üles joosta, vaid korraliku astesammuga minna. Et jaguks piisavalt energiat ka küllatki raskeks raja lõpuosaks. Nii et suur tänu, kambaga sõites oli ikkagi lihtsam ka see raskem osa läbida...
KZ: Milliseid kogemusi veel said ?
JK : Eks ikka sellise pika reaalse pingutuse kogemusi. Ka teadmist, et nii pika aja jooksul peab kogu varustus võimalikult normaalselt toimima. Näiteks kinnaste osas kogesin, et sõitsin ehk liiga õhukeste kinnastega, sest ei tahtnud soojaks mineva ilmaga paksemaid Vasal kasutatud kindaid panna. Läks aga nii, et higistades hakkasid kepirihmad õhukestes kinnastes käsi villidesse hõõruma. Aga jalgade ja saabaste osas oli seekordsetes ekstreemsetes oludes kõik korras. Olin saapad Vasaloppetil hästi sisse sõitnud ja jalad jäidki terveks. Nii et ega taolistes asjades õpi teistmoodi kui vaid praktilise kogemuse baasil. Kui organism tervikuna ju kestis ja midagi ei jäänud treenituse taha, siis selgusid ka mõned nõrgad kohad ja tean järgmistel kordadel ka selleks enam valmis olla. Veendusin ka selles , et nii pika pingutuse jooksul hakkad üha rohkem mõtlema, kuidas "kavalamalt " ja ökonoomsemalt edasi saada. Iga sammuga end finishi poole lükates...
KZ: Nii et kogemusi jagub ja võib vist uutele sõitudele mõelda ?
JK : Noh, see kõige tõsisem katsumus on nüüdseks tõesti tehtud, nii et eks teised ja lühemad on sellevõrra vähem probleemsed. Kuid eks iga sõitu ja pingutust tuleb hoolimata sellest ikka põhjalikult ette valmistada ja midagi ei tohi alahinnata.
Kuid 200 km suusasõit oli tervikuna ikka üks äärmiselt äge ettevõtmine...
12.aprillil 2016
KZ: Milliseid kogemusi veel said ?
JK : Eks ikka sellise pika reaalse pingutuse kogemusi. Ka teadmist, et nii pika aja jooksul peab kogu varustus võimalikult normaalselt toimima. Näiteks kinnaste osas kogesin, et sõitsin ehk liiga õhukeste kinnastega, sest ei tahtnud soojaks mineva ilmaga paksemaid Vasal kasutatud kindaid panna. Läks aga nii, et higistades hakkasid kepirihmad õhukestes kinnastes käsi villidesse hõõruma. Aga jalgade ja saabaste osas oli seekordsetes ekstreemsetes oludes kõik korras. Olin saapad Vasaloppetil hästi sisse sõitnud ja jalad jäidki terveks. Nii et ega taolistes asjades õpi teistmoodi kui vaid praktilise kogemuse baasil. Kui organism tervikuna ju kestis ja midagi ei jäänud treenituse taha, siis selgusid ka mõned nõrgad kohad ja tean järgmistel kordadel ka selleks enam valmis olla. Veendusin ka selles , et nii pika pingutuse jooksul hakkad üha rohkem mõtlema, kuidas "kavalamalt " ja ökonoomsemalt edasi saada. Iga sammuga end finishi poole lükates...
KZ: Nii et kogemusi jagub ja võib vist uutele sõitudele mõelda ?
JK : Noh, see kõige tõsisem katsumus on nüüdseks tõesti tehtud, nii et eks teised ja lühemad on sellevõrra vähem probleemsed. Kuid eks iga sõitu ja pingutust tuleb hoolimata sellest ikka põhjalikult ette valmistada ja midagi ei tohi alahinnata.
Kuid 200 km suusasõit oli tervikuna ikka üks äärmiselt äge ettevõtmine...
12.aprillil 2016