"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • 2018/19 hooaja ERI - Eesti Terviserajad
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Orienteerudes...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Taas vaba tahte avaldus - seekord Seefeldis...
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kardan laskuda!
    • KV - ERI 2017/18 >
      • 21 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
      • Meie mehed asuvad meistriklassi hindama
      • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
      • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha saab !
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
      • Neiud- noorikud hüppemäel
      • Allar - kaasteeline
      • Stardijoonel on taas - Arne Tilk !
    • Kase tänava sündroomist
    • On lahe atmosfäär ...
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Raja tegemisest ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Lähme trepist !
    • Kus isad liiguvad ?
    • Õnnest loobumisest ...
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ... >
      • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
      • Aeroobne tegevus aitab !
      • Imitatsioon suusataja treeningus
      • Rullsuusatamine suusataja treeningus
      • Võimlemine suusataja treeningus
      • Ujumise ja suusatamise oskusest
      • Aerud vette ... ja vett meil on !
      • Mitte ainult küttepuudest...
      • Ja siis mindi ... orienteeruma !
      • Tants meis ja meie ümber...
      • Suvisest jaksutreeningust ...
      • Rullimomente >
        • Vanaemadest...
      • Suusatamise mitu rolli ...
      • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel >
        • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
        • Mängud, mängud, mängud ...
        • Jätkusuutlik Tartu maraton >
          • TM - ärajätmise raske tee
          • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
        • Suusahunt Aadu Pekk : Tahan oma 80.aastaringil veel Tartu maratoni ette võtta
        • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
  • VIIMSI VEERG
    • Vimkal valmib suvepark
    • Öös on inimesi ...
    • Algõpetus ausse !
    • Karulaugu rada pikemaks !
    • Hilinenud, kui kena lahendus
    • Viimsi rajad valmis ! >
      • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
      • Vimka alustas tööd !
  • SUOMI - 100
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Lahtis oma osa andes...
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
  • 1. VÄRSKE VÄRK !
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Jareki sprindiseeria
      • Edu rahvusvahelisel areenil ! >
        • Meediasõbralikeim MK !
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab ! >
      • Lumepuuudus kimbutab ...
    • Eesti Aasta suurpere tiitel tuntud suusaperesse !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus >
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi >
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ... >
      • MM- jätkab Põhjalas
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • 18 minutit - õppevideot ...
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) ! >
        • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Aadu Pekk : Tartu maratonile sai pidur peale tõmmatud...
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Arusaamisest ja arvestamisest ...
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
      • Pikem suusasõit
      • Märk Sinu tegemistest...
      • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
      • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Mõned talvemaigulised pildid
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Kannatab lugeda küll !
    • Tark eluviis
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st >
      • Terviserajad nõu pidamas
      • Kahurite kogupauk
      • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
  • Täna - õpetajate päeval...
  • Sügis!
  • Krossitamisest ,,,
  • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
      • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
      • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
  • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
  • Proloogiks - magus töövõit
  • Valgehobusemäe TALV 2017
  • IMM Tamme tõusul
  • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
  • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
  • 2 * RETROST TÄNAPÄEVA
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • Pool sajandit vana suusapilt
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine >
      • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
      • Oma tasasel moel põhja ladudes...
      • Magister Männiste kaevetööd
      • Kohtumine Tehvandil
    • Suusajuttu rääkides... >
      • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65 >
      • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit ! >
        • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik >
      • Maestro Laulu kiri
    • Suusatamise juured püsivad maal >
      • Oleme metsausku !
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
  • 3 * ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 4* VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Veerpalu KLASSIKALINE
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
        • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Rullitreening Randvere teel
  • 5* VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 6. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Metsa minemisest ...
  • 7.Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Ankrumehe lahkumine
    • Urve - Visa hing !
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jüri VOODLA - 70
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 8.KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud... >
      • 90. Vasaloppet - sõidetud !
  • 9. ARHIIVILINK
    • Käik lätete juurde... >
      • Maestro Klas viimasel tõusul...
      • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
      • Abelid 100 >
        • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust... >
          • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
        • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
        • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
        • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
        • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
        • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
        • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
        • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
        • Abelid -100 intervjuu
        • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
        • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
          • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
          • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes >
            • ERR suusajakiri vaatas minevikku , olevikku ja tulevikku >
              • Äge krossikas Pannjärvel
        • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
        • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
        • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
        • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
        • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
        • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
        • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
        • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
        • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
        • ERNA ABELI ERIALATUND >
          • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
        • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
        • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
          • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
            • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
            • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
        • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
          • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ... >
            • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
          • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
            • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
          • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
          • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
            • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele >
              • Reedaga - Birkenist ...
            • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
              • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
          • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
            • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
              • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil >
        • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
    • S O T Š I S T... >
      • Lipu kandmisest
      • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
      • Killy
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • Lembitu Kuuse - 65
        • 7. päev - Vigastuse kiuste
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • 14.päev - Raske aja suur võit !
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...
  • New Page

Uisutehnika iseärasusi

Klassikalisest suusatehnikast ei erine uus mitte oma tsüklilise iseloomu, ega üldise liigutuspildi poolest, vaid tavakohase liikumise juurde, kus oskuslikult ühendatakse käte ja jalgade töö, on lisandunud täiesti omapärseid, senisest liigutustegevusest erinevaid mehhanisme.

S u u s k a d e  k ä ä r n e  l i b i s e m i n e. Selline libisemissuund on omane ainult uisutehnikale. Kui klassikalise suusatehnika puhul dikteerib liigutuste suunda suusarada ja suusatõugete ning hooliigutuste diagonaalsuunaline sooritus on tõsiseks veaks, siis uisutehnikas on kogu liigutuste süsteem just sellele n.ö. k o l m a n d a l e   l i i k u m i s s u u n a l i s e l e  üles ehitatud.

Picture
Ilmekas pilt uisutehnikas toimuvatest liikumissuundadest. Parema suusa jäljest on näha, kuidas libisemise alguses on suusk lapiti, mida ilmestab suusasoone jäljend. Kui aga minnakse teisesuunalisele liikumisele (vasakul suusal), siis pöörab parem ( libisev tõukesuusk) sisekandile ja kaob ka soone jäljend / foto : K. Zilmer

Esialgsel vaatlemisel tundub selline külgsuunaline liikumine olevat lausa ebaõkonoomne, kuna suusataja lõppeesmärk on siiski otsesuunaline liikumine. Täpsemad uuringud näitavad aga, et u i s u s a m m u  k a s u t a v a l  s u u s a t a  j a l   on  r e s u l t a n t k i i r u s   s u u r e m. kui sama lõiku sõitval klassika tehnika kasutajal. Tuleneb see aga sellest, et suusataja on uisusammu kasutades pidevalt libisemises s.t. puuduvad suusa n.ö. paigalseisu perioodid, mis klassikalises tehnikas moodustavad just tõusudel väga suure osa. Uisusammus viib suusatajat edasi diagonaalsuunaline libisemine, mis vähenedes kriitilise piirini läheb üle vastaspoolsesle libisemisele. Ja seda ka üsna järskudel tõusudel. Põhjalikumalt käsitleme neid mehhanisme konkreetsete sõidu- ja tõusuviiside puhul.

K e h a r a s k u s e  ü l e k a n n e. Uisutehnikas on omapärane ka keharaskuse ülekanne suusalt suusale. Kui klassikalises suusatamises toimus see üle sirgeneva tugijala ette, siis uisutehnikas näeme oluliseks tõusvat just raskuse d i a g o n a a l s e t  ülekannet.: nagu märgib Norra suusatehnika spetsialist Halldor Skard, on ilma keharaskuse õige ülekandeta võimatu hästi uisutada. Seda vallates loob suusataja aga endale parima põhja, millele rajada kogu liikumine. Seega on niisugune küljelt - küljele liikumine - libisemine just selleks teguriks, mis tagab libikiiruse vähenemise. Jalgade tööle on vaja liita käte hoo- või tõukeliigutused ning seda tuleb teha aktsenteeritult ja rütmikalt.

S u u s a t õ u g e. Võrreldes kahe erineva suusatehnika suusatõuke mehhanismi, tuleb lähtuda eelkõige tingimustest, milles tõuge sooritatakse. Need on   k o n t r a s t s e l t   e r i n e v a d. Klassikalises tehnikas tuleb suusatõukeks suruda suusa pidamismäärdega keskosa vastu lund, saavutades sellega vajalik suusa ja lume haakumine (ühtlasi tõukeks vajalik toetuspunkt). Uisutehnikas  saab suusatõuget sooritada ka libisevalt suusalt, kuna see asetseb käärselt ja on tõuke suunaga risti. Tõuge ise toimub olenevalt suusa käärsest asendist kas vähem või rohkem kanditud suusalt ja sisuliselt tõugatakse kogu suusaga.

Klassikalises suusatamises on väga oluline suusatõuke tunnetamine ja iga ebaõige tõukenurk või suusa pidamistingimuste väärarvestus viib suusa tagasilipsamiseni, rikkudes nii selle libisammu kui ka mitme järgneva rütmi. Ei saa samas väita, et uisusammus nõuaks suusatõuge vähem tunnetamist või poleks vaja arvestada tõuke suunda ja jõu rakendumise mehhanisme. Pigem on vajalik arvestada ikal selliseid momente, mida klassikaline tehnika nii väga ei nõudnudki. Nendeks oleksid :

-       hea dünaamiline tasakaal libiseval suusal

-       suusa libikiiruse kahanemise tunnetamine

-       käärasendisse liikuva suusa õige liikumissuuna valik olenevalt libisemistingimustest ja raja profiilist

-       tõukesuusa õigeaegne kantimine

-       keharaskuse ülekande ja tõukeliigutuste omavaheline seostamine

-       suusatõuke ühitamine kepitõugete ja üldse kõigi teiste suusataja liigutustega.

Kõik nimetatud tegurid mõjustavad suusatõuget tema erinevates osades ja ehkki     uisutehnika puhul tundub, et tõugataks nagu kännu tagant, on vaja väga head suusatunnetust.

Olulised erinevused on ka klassikalise ja uisutehnika  suusatehnika ajalistes kestustes. Kõige suurema üldistusena võib märkida, et uisusammul on suusatõukel rakendatava jõud suuruselt väiksem, aga tema rakendusaeg on pikem. Seega on selline libisevalt toelt (suusalt) sooritatav suusatõuge nagu sujuvam. Klassikalises suusatehnikas tuleb suusatõuge sooritada vastupidiselt uisutehnikaga kiirelt ja tugevalt. See tendents tuli just plastiksuusa kasutuselevõtuga, aga on vajalik ka hellalt pidavate suuskade puhul, kus suusk tuleb toetuspunkti saamiseks kiirelt vastu lund suruda. Uisusammul on seesama toetuspunkt käärselt asetseva suusa puhul kogu aeg olemas ja kiire tõukeliigutus kahandaks kiiresti tugisuusa libisemist, mis hakkab hõõrdejõu või tõusul ka rajakalde tõttu nagunii vähenema.

Tuleb märkida, et uisutehnikat analüüsides ilmneb jõunäitajates väga individuaalseid suurusi.Seda tingivad nii suusatajate endi kehalised võimed, aga  ka liigutuste sagedus, sõidurütm ja mitmed muudki  tegurid. Kas või see, kas suusataja kasutab uisutehnikas rohkem jalgade tööd või rõhutab enam kere ja kätega sooritatavat. Aga siit ongi hea võtta vaatluse alla käte ja kere töö uisutehnikas.


 Käte ja kere töö

    Juba suusatõugete analüüsil võis tõdeda, et olulist tähtsust omab
suusa- ja kepitõugete omavaheline seostatus. Nii nagu klassikalises nii ka uisutehnikas on vajalik nende kahe põhitegevuse hea kooskõla.
Käte töös on uisutehnika omapäraks
keppide diagonaalsuunaline liikumine. Seda      just keppide etteviimisel, kuna paaristõuke enda sooritamisele liiguvad kepid enam-vähem otsesuunalisse asendisse, sest ka suusataja raskuskese on selleks ajaks liikunud raja telgjoone kohale. Erinevate uisusammu variantide puhul on käte liikumised ja muidugi ka kepitõuke sooritused erinevad, aga neid käsitleme juba konkreetsetes alalõikudes.
Diagonaalsuunaline hooliigutus koos keppide liikumise ja kere püstumisega aitab suusatajal liikuda paremini libisevale suusale, eriti siis kui selline keharaskuse ülekanne toimub samaaegselt tugijala sirgenemisega.
Kepitõuge algab uisutehnikas
võimalikult täpse keppide mahasetamisega (löögiga) lumme. Kui klassikalise tehnika  tehnika sõiduviisides on kepitõuke algusmoment samuti tähtis, siis uisutehnikas tuleb sooritada tunduvalt keerukam tegevus- alustada keppide diagonaalsuunalise tõukega ja muuta see otsesuunaliseks ja efektiivseks kepitõukeks. Sellise paariskepitõuke sooritamisel tuleb silmas pidada neid nõuandeid, mida H.Gross on esitanud klassikalise paaristõukelise suusatehnika juures . Nimelt seda, et kepitõukel tuleb luua käte ja kere n.ö. jäik süsteem, kus kerelihaste suurem jõupotentsiaal kantakse üle kätele ja lõpptulemusena kere ei vaju n.ö. kätest läbi ja kogu jõud siirdub kepitõukesse. 

Picture
Picture
Fotod ( Scanpix) Marit Björgeni uisutehnikast näitavad ilmekalt kere ja käte töö osatähtsust, kus sisuliselt "tiritakse" end libisevale suusale
Uisusammu nende variantide juures, kus kepitõuke ajal sooritatakse pea et mõlemad uisusammud, on keppitõukel eriti suur osa, sest ainult nii suudetakse hoida suuskade libikiirust ja tagada ka hea ning kiire kereraskuse ülekanne.

Uisutehnika tõi alguses kaasa ka pikemate suusakeppide kasutamise. Sellega kaasnes muidugi paaristõuke efektiivsuse tõus, kuid mitte alati. Probleemiks kujunes keppide optimaalse pikkuse leidmine. Ilmnes, et liiga pikkade keppidega sõites tekkis tõukejõu ebaefektiivne rakendamine, häirus käte ja jalgade omavaheline koordinatsioon, tavaliselt langes ka liigutuste sagedus ja sõidutempo. Eriti torkas see silma tõusudel, kus ajavahemik keppide lõõgist lumme kuni optimaalsesse asendisse jõudmiseni pikeneb sedavõrd, et kepitõuge ei suuda vajalikult toetada suusatõuget ja suusataja kiirus langeb. 
  Liiga lühikeste keppidega sõites ei saa suusataja aga kasutada paaristõuke efektiivsust ja sõidukiirus väheneb just tasastel lõikudel ja laugetel tõusudel. 
  Nii et iga suusataja peab leidma endale optimaalse pikkusega kepid, arvestades seejuures kindlasti enda kere- ja kätelihaste jõudu. Praktika on näidanud, et uisutehnikas on selleks optimaalseks pikkuseks lõua - kõrvalestani ulatuvad kepid.Aga ikkagi jäägu see iga suusataja enda otsustada!

Kokkuvõtteks. Uisutehnika iseärasused tuginevad liigutuste üldistele seaduspärasustele ja neid püüame analüüsida ka erinevate uisutehnika variantide juures. Tahaks vaid koondhinnangus märkida uisutehnika suhteliselt suuremat ökonoomsust. Tehtud uuringud kinnitavad samuti seda , aga uisutehnika suuremat kiirust võib tunda igaüks, kusjuures organismi kurnatus on seejuures väiksem. Samuti suudetakse uisutehnikat kasutada tunduvalt pikemat aega, kuigi klassikalise tehnikaga võrreldes ilmneb just lokaalsete lihasrühmade väsimus. Kuigi uisutehnika tundub teatud vahemaa katmiseks efektiivsem , vajab ta siiski omandamist ja teatud kohanemist erinevates tingimustes.
Picture
Aivar Rehemaa 28.detsembril Tour de Ski 2013/14 proloogil. Suurepärane tehniline sooritus - tõuked nii keppide kui suusaga on läinud ilusasti ette - libisevale tugisuusale. Temaga pea et sünkroonselt liigub ka norralane Niklas Durhaug / Foto : NordicFocus
Picture
Näide massiuisklemisest Engadini maratonil. Ruumi peab sellele laialt olema ! Foto : Engadin WL Race /SUI
Powered by Create your own unique website with customizable templates.