Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini ...

Maailma suusaspordi eelmängudeks võib pidada kõike seda suuskadel liikumist, mida läks lumiste piirkondade inimestel vaja lihtsalt liikumiseks talvisel ajal. Kas jahil käimiseks, kalastamiseks, või isegi  sõja pidamiseks ning miks mitte veel ka, ja mitte eriti ammu - lihtsalt läbi lume poe juurde leiva järele minekuks ... Aga kuskilt sealt - tavalise liikumise juurest sai alguse  ka see mõte, et võiks suuskadel võidu kihutada ja vastastikku mõõtu võtta - nii kiiruse, kauguse kui osavuse peale, millest kogu suusasport ka alguse sai ning praegusel ajal aina uusi väljundeid otsib. Sest lumi ja talv ju ei kao. Tõsi- ilm võib küll igasuguseid viperusi pakkuda, aga selle vastu tegutsetakse igat sorti tehnilisi vahendeid appi võttes ja n.ö. masinatöö lume tootmisel ning suusatamise tingimuste loomisel käib...

Libiseda, liuelda, õhus lennata saab suuskadel aga oi kui imeliselt...ning kui seda ka just ise ei tee, pakub ka selle vaatamine pea et samasuguseid emotsioone. Nii et tavapärasest liikumismoodusest on arenenud talispordi üks ja päris paeluv osa
--------------------------------------------------------------------------------------

Suusad on aidanud ekstreemsetes lumeoludes hakkama saada juba aastasadu...

Polaaruurija, lõunapooluse esmavallutaja Roald Amundsen (NOR) , nagu ikka - suuskadel

Suusaõpetuse lätetel...

​Kui suusatamine ikka tuntumaks sai ja  kaugemale arenes, siis hakati suusatamist õppima ja ka õpetama. Tehti seda nii suusaõpetajate praktiliste tundide kui ka raamatute kaudu. Soomes ja sealtkaudu ka Eestis oli suur mõju ühel soome spordi suurkujul Lauri Pihkalal, kelle raamat " Spordi õpetus" ( Eestis ilmunud 1922.aastal ) õpetab muude alade kõrval ka suusatamist , tehes seda tolle aja parimal moel ... 

Mõningaid näiteid sealt !
"  hoogsad tõuked kätega tehakse ainult ette- ( mitte üles-) poole. Neid aidatagu kõhulihakstega ja väikese kaldumisega pahemale ning paremale poole. Iga tõukega ühineb lõpulüke, nagu oleks see viimane... Takt liuglev , aga mitte harv...

Või siis paaristõugete kohta käiv...
... Tasatakt (ühetasane surumine mõlema kepiga ühelajal) on rohkem käte kui jalgade töö ... Lükkeid tuleb nii kaugel taha "saata", et abaluud ühte kipuvad... 

Laskumised...
Aeglaselt ja ettevaatlikult mägedest allalaskmised on kõige halvemad ajaraiskajad ja teistest mahajätjad...

Erinevate suusatamisviiside õpetus...
Vaheldustakt ( korda mööda lükkamine) on kergem osavussuusatamine, tasatakt ( mõlemi kepiga ühekorraga lükkamine) aga raske jõumäng...Stiilisid vahetatagu nobedasti ja kiirust eksitamata, olukorra nõudmiste kohaselt... Suusatamine on pääasjalikult kehatöö...

Vaat sellist õpetust jagati vähem kui sajand tagasi, kus aga igas õpetuses on isegi tänapäevalegi sobiv ning arvestatav iva sees. Muidugi - sõnaseadmises või ka eestikeelses tõlkes ( A. Tammann) on tolle aja keelekasutus, mis aga siiski üllatavalt selgelt "asjad selgeks teeb".

Selle aja (kuskil eelmise sajandi alguse) parim suusamudel / Foto : K. Zilmer

Edasi - enne sõda, 1939.aastal ilmunud Eesti Spordi Suurraamatu suusatamise vihik on kantud massilise suusaoskuse eesmärkidest, kus ühes kohas tsiteeritakse ka eesmärki - IGA EESTLANE SUUSKADELE! Suurt rolli omas siis Kaitseliidu sporti toetav tegevus ja tema mitmed aktsioonid, mille kaudu ka suusatamise areng igati välja paistab. 

Ka suusaõpetust  on selles raamatus mingil määral, aga enamus soovitustest siirdub mäesõiduoskuste seletamistele, sest see nõuab sel ajal enam õpetamist, kuna suusatajad on vaid kümmekond aastat tagasi tulnud tasaselt maalt murdmaastikule.Ja tuntavad on igati Soome mõjud, kust hangitakse kõiklaadset oskust ja abi, nii et justkui selle tiheda läbikäimise märgiks  ka üks üsna märgitav ning emotsionaalne üle lahe suusasõit ette võetakse ( vt. reprot!)

Olgu märgitud, et kui Soome Suusaliit tähistas 2008.aastal oma 100. aastapäeva, siis viis Eesti Suusaliit kingina kaasa just selle lehekülje motiividest kantud tänukingi...
Saatesõnades vabandati, et kahjuks ei võimalda ilmaolud ja tihe laevaliiklus sellise retke korraldamist enam nii lihtsalt korraldada  ning et vahepeal tuleks kunagise retke marsruudi järgi minnes paratamatult veel ka  ühe kolmanda riigi valdustesse põigata....
__________________________________________________________________________________________

Pisut enam kui kümne aasta pärast olime oma iseseisva elu ja suusategevuse kaotanud...

1951.aastal ilmub siiski Tartu Riikliku Ülikooli õppejõu Feliks Parre eestikeelne, kuid üsna vähe eestimeelne suusaraamat 
"Suusatamine". Ajastu märgina algab see leninlik- stalinliku elulaadi käsitlusega ja keskendub siis ainult suusaspordi arengule Venemaal. Mida võis küll tunda kirjutaja süda, kui endise Eesti Vabariigi suusatamise arengut näinud ja selles kaasa lüünud mees ei tohtinud ridagi paberile panna ei meie suusaliikumistest, kaitseliidu eestvedamisest ega ka Eesti osalusest tiitlivõistlustel. 

Pole midagi imestada, sõda oli 6 aastat tagasi lõppenud ja ka suusatamine kandis selle selget pitserit / Repro F. Parre raamatust " Suusatamine" (1951)

Aga kui suusaõpetaja Parre siirdub konkreetsete suusatarkuste seletamiste juurde , leiab sealt küll veel pisut kohustuslikku - rakenduslikku ja automaatidega seotud n.ö.militaarsuunalist "suusatamist" , kuid küllaltki kenasti  ka ehtsaid suusaalaseid õpetussõnu, mida  suusatavad sõjamehedki pidid oskama ... Küllap võeti eeskujuks suusatavaid soomlasi ja teati kui ootamatuid rünnakuid nende tasahilju liuglevad võitlejad tekitasid...
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________
12 aastat hiljem (aastal 1963) , poliitilise sula tingimustes tuleb trükist Feliks Parre uus ,  samanimeline, kuid juba väljanägemiselt vabameelsem suusaraamat. Nüüd on ta  siiski veel -  õpik / käsiraamat kehakultuurikollektiividele. Eks niisuguse nimetuse all olid ilmselt kirjastuste uksed rohkem valla. Ometi saab autor viiel leheküljel siiski ka Eesti suusatamise ajalugu servapidi tutvustada. Erialane , õpetuslik tekst on aga selline, et mingit osa ja lähenemist kannatab isegi nüüd -  pool sajandit hiljem kasutada. Mis aga küll pisut imestama paneb, on mitmed leheküljed suuskade iseseisva valmistamise kohta. Selged soovitused - kuidas suusapuitu valida, seda töödelda ja ka ninasid painutada  ! Eks olid siis veel uued suusa tegemise tehnoloogiad  ( liimitud suusad) sisse murdmata ja Tallinna ja Pärnu suusavabrikute hiilgeajad alles tulemas....

__________________________________________________________________
_____________________________________________________________
 
Järgnevat perioodi iseloomustavad Tartu ja Tallinna ülikoolides töötanud emeriitprofessori Hans Grossi suusatamise õpperaamatud. Neile tuginev praktiline õppus lõi hea aluse klassikalise suusatamistehnika omandamiseks, seda algajatest tippudeni välja. Neist esimesed venekeelsed trükised (1968 , tiraažiga 30 000 ja 1971, 25 000)  valmisid üleliidulistes kirjastustes koostöös NL suusaspordi suurima autoriteedi professor M.A. Agranovski ja biomehaanika "isa" D.D. Donskoiga ning kujundasid kogu suusaõpet 1/6 maailmas - endises NLiidus. Kuid mitte ainult, seda kasutasid agaralt ka sotsialismileeri maad , näiteks Saksa DV. Viimased H. Grossi trükised (1994 ja 2003) on juba  eestikeelsed ning teenivad siiamaani  Eesti suusahuvilisi, aidates  sepistada ka viimase aastakümne suusatamise suurvõite. Seda  just klassikalises tehnikas, mille oskust on laias suusamaailmaski märgatud ja kas või Eurospordi ülekannetes on meie suusatajate, eriti Andrus Veerpalu klassikasammu rohkesti kiidetud...

________________________________________________________________________________________________

Viimase kümnendi suusaõpet iseloomustab juba  kogu maailma teadmiste kättesaadavus, seda just uute infokanalite kaudu. Kui midagi kuskil elektroonilistesse andmebaasidesse jõuab, on see enamuses vabalt kasutatav kellele ja kus tahes.
Eestimaal , nagu ka mujal  on tekkinud suusablogid, ja portaalid, niimoodi saab igaüks "jalutada" ka "võõras aias". Ja otsida, et kuskohast seda kõige asjalikumat materjali  leida. Näiteks olgu siinkohal kas või rootslaste   http://www.youtube.com/watch?v=ku5oE8rx3ek  
Või miks mitte Sparta spordiklubis tegutseva tuntud treeneri Jaanus Teppani nõuanded maratoniks valmistujale http://www.youtube.com/playlist?list=PL102E30C40D0EF89C&feature=viewall

Oma osa on omandamas ka e-õpe, mida olen ka ise  praktiseerinud Tallinna Ülikoolis mitmetes suusatamise õppeprogrammides. Muidugi ei saa ükski teoreetiline õpe asendada praktilist suusatundi, aga ta on oluliseks abiliseks selle läbiviimise kõrval. Lisaks on võimalik veel nii enne kui pärast õpet isseisvalt õppematerjalidega töötada, kustahes maailma punktis.
Näitena  olgu aadress, kus e-õppe õppiobjektina on toodud laste suusaõpe : www.suusakool.weebly.com  ,  ja kuskohast leiab  vajalikku materjali laste suusaõppeks.
________________________________________________________________________


Ka käesolev veebimaterjal "Suusatades ..." tahab kujuneda üheks kaasegseks suusaoskuse õppimise ja õpetamise avatud keskkonnaks, mis pole mõjutatud ei militaarsest, ega poliitilisest suundumusest, vaid pakkuda suusatamisalast teadmist ja oskust sõltumatult , vabal moel
​
-------------------------------------------------------------------------------------

Niimoodi on saanud suusatamisest kui hädavajalikust liikumismoodusest laiem harrastus ja tippspordi ala. Ta on ka oluline vaba ajal ja puhkusel kasutatava aktiivtegevuse vormina, pakkudes oma jõukohase ja reglementeerimata tegevusega tegutsemisvõimalusi väga paljudele inimestele. Neile, kes kuuluvad kogu maailmas oma kindlat kohta omava tegevuse - suusapuhkuse nautijate hulka, kelle vaba aja hõivavad nii ski kui ka afterski...
Samas on suusatamine jõudnud ikka ja jälle,  nagu ringiga tagasi ka kaasaegsete rännumeeste ja seiklejate juurde. Nimetan neid vapraid mehi uusnanseniteks, kes suunduvad sinna tõelise lume maailma, kus   pole aga tõesti neis äärmuslikes talveoludes muud ellujäämise võimalust kui  


SUUSAD ALLA PANNA ...JA MINNA NING MINNA 

Ehe näide ühe Võrumaa mehe , uusnanseni TIMO PALO blogist , allkirjaks - See SUUR "MIKS ". Pildistatud Põhja- Jäämerel 2012.a