"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Meenutades suusasatamise Mentorit
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • 27 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Laulutaat võib rahule jääda!
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - tuli, et jääda !
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ...
    • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest

​Kui ma ülikooli astusin 1956.aastal, oli valida, kas tuleb minna kohustuslikku kehalisse kasvatusse 2 tundi nädalas kusagil umbses võimlas või panna end kirja mingile sportlikule  erialale. Loomulikult  otsisin siis võimalust jätkata suusatamisega. Suusa eriala eest ülikoolis  seisis hea suusaspordi kateeder. Kateedri juhataja oli Feliks Parre, veidi tüsedusele kalduv muhe ja asjalik mees. Õppejõududeks sel ajal olid veel Peeter Paris, Osvald Allikas, Heino  Tidriksaar, Erna Abel ja Helga Sildmäe. Hiljem lisandusid Arne Kivistik, Jüri Kaljusto ja Kaarel Zilmer. 
Picture
Feliks Parre, Heino Tidriksaar, Erna Abel, Osvald Allikas ei piirdunud mitte ainult õppetööga , vaid lõid oma esinemisnumbriga kaasa loomulikult ka Vana- Kääriku suusalaagrite lustlikel isetegevusõhtutel / foto T. Karu arhiivist
Ühe aasta olin Osvald Allika hoolealune, kuid mind tõmbas ikka ka mäesuusatamise poole. Nägin ära, et ma ei suuda leida piisavalt aega, et murdmaas paremaks minna. Mäesuusatamise poole peal oli aga vaid Erna Abel. Nii sattusin siis tema gruppi ja muidugi ka Herbert Abeli  punti.  Varsti olid minul domineerivad juba Herbi  treeningud, kuigi alati koos Ernaga.
Herbi  treeningu grupp oli väga heterogeenne, poisid ja tüdrukud, algajad ja edasijõudnud, üliõpilased ja tema naabrite lapsed Tartu Supilinnast. Herbi ei teinud kunagi minu meelest erilisi andekate otsinguid, kes ise tahtis ja vastu pidas, sellest Herbi tegi tubli suusataja. Herbi oli ise hea nii murdmaas kui slaalomis, ta surus Ernale ka peale, et hea suusataja peab nii murdmaad kui mäesõitu oskama. Nii need treeningud läbi aegade olidki alati mõlemat sorti. Selline kombinatsioon oli minule väga kontimööda ja seltskond väga huvitav. 
Minu järgi tulid hiljem Herbi ja Erna hoole alla minu vennad Laur  ja Jaak. Nende järel  ka õde Ann. Kõik nad tegid murdmaa trenni ja sõitsid slaalomit.  Kõik nad jõudsid vabariigi paremikku,  Ann aga N Liidu ja Euroopa paremikku. Loodan, et Ann kirjutab oma ülevaate Abelitest ja oma treeningutest.
 
A-klassis 17-18 aastasena  olin juba Eesti meister kahevõistluses  ja slaalomis, teine rattasõidus, ülikooli ajal võistlesin rohkem mäesuusatamises, kuigi käisin Herbi trennis murdmaad tegemas edasi. Mäletan, et Herbi vedas oma mäesuusatamise grupi  ka Kirovskisse  NSVL kuni 23 aastaste esivõistlustele  Hibiini mägedesse, mina olin ka Tartu võistkonnas. Sinna olid kokku aetud  kõik tollased  Noorsoo Spordikoolide mäesuusatamise ässad, arvult umbes 75.
Picture
Suvised mustamaatreeningud slaalomsuuskadel Kääriku nõlvadel andsid hea põhja võistlusteks ka NL suurtel mägedel / fotod: reprod T.Karu raamatust
Picture
Nagu Venemaal ikka,  võistlusrada tuli enesel mäkke ülesminekuga sisse trampida. Stardist muide avanes vaade mäe all laiuvale tohutule mahajäetud vangilaagrile. Võisteldi gigantslaalomis, sest rada oli slaalomiks liiga pehme. Minul oli suhteliselt hea stardinumber,  kusagil 10 -12 vahel. Rada oli aga väga hästi pandud ja minule pehme lumi suurepäraselt istus . Aeg tuli korralik ja sain 6nda koha, mis oli  väga kõva tulemus. Herbi  jäi ka väga rahule. 

​Herbert Abeli  treeningutest
 
Herbert  Abeli  treeningutest võtsin osa kogu ülikooli aja ja veel enamgi. Seega see pidi olema aastad 1959-1980. Vahepeal 1961-1964 olin aga Moskvas aspirantuuris Kehakultuuri Teadusliku Uurimise Keskinstituudis.
Seega küllalt pika aja jooksul sain  võtta osa Herbi ja Erna treeningutest.
Kui  võtta kõige lühemalt kokku Herbert Abeli treeningmetoodika, siis võiks öelda, et see oli entusiastlik, eksperimentaal - mitmekülgne suusaspordialane tegevus.
PictureOsa uuringuid sai tehtud isegi Abelite kodus, võttes siitsamast maha ümber treenivaid suusatajaid ja määrates nende seisu enne ja pärast treeninguid / foto : T. Karu arhiivist
Herbil oli tohutu töövõime ja sihikindlus. Oma treeneri karjääri algaastatel ta katsetas enese peal  erinevaid treeninguvorme, pidas treeningupäevikuid ja analüüsis neid koos Ernaga. Nad olid saanud väga hea võimlemisalase ettevalmistuse, millest Herbi sõelus välja  need harjutused, mida ta pidas oluliseks suusatajatele. Ta oli suur kangitreeningu vastane, mille kohta ta kasutas temale omapärast väljendit  „ Kes kangiga loodab heaks saada, see on hävinenud mees“.
Neil  olid Ernaga käibel mõisted „põhivõimlemine“   ja „sihtvõimlemine“. See tähendas mitmesuguseid harjutusi ainult oma keha jäsemete või kogu keha  raskust  kasutades. Erna oli ammendamatu  uute harjutuste ja kombinatsioonide väljamõtleja,   seda just treeningu käigus. Võimlemisharjutusi  kasutati ka iga  jooksutreeningu algul  ja lõpus. Põhirõhk oli muidugi jooksul. Jooks on spordi alus, ükskõik  mis alal. Jooksutreening nõuab aga baasi. Kui sa treenid üksi, lähed välja tavaliselt  kodust  ja tuled ka sinna tagasi. Kodus saad pesta ja riided vahetada. Kui sa oled treener ja sul on treeningu grupp, siis peab sul olema koht,  kus kõik saaksid pesta ja riideid vahetada. Herbi nõudis kategooriliselt, et kõik end sooja veega pärast   treeningut  peseksid  ja kohe riided vahetaksid. Ta sai aru, et vähimgi viivitus selles osas pärast treeningut  võib kogu töö hävitada. Ta nägi pöörast vaeva just pesemisvõimaluste  loomisega. Mingil ajal sai ta oma käsutusse Toome tennisemaja. Kohe ehitas ta sinna suure boileri  ja pesuruumi. See võeti aga käest ära. Hädaga hakkas ta lõpuks omale Supilinna maja ehitama, et oleks sõltumatu pesuruum oma grupile ja mis lahendaks olukorra.
Jooksutreeningule läksime tavaliselt ikka siis Herbi maja juurest. Teada oli kellaaeg millal välja mindi,  ikka Emajõe äärt mööda Kvissentali ja tagasi. Kaldarada võimaldas käia kuni rauteesillani, ligi 10 km, tagasi samapalju. See oligi linnas põhiline treeningupaik, samuti Kvissentali nõlvad ja Tähtvere metsa rajad. Nõlvadel tehti tõusul imitatsiooniga suusasammu.
Korraga Herbil tuli mõte, et Toomemägi on hea suuusatajale jõuvastupidavuse arendamiseks. Ta valis oma raja mööda Toome treppe üles- alla  ja seda me nühkisime paar  aastat. Lõpuks olime võimelised täie jooksuga üle kahe astme nii üles kui allamäge paar tundi harjutama.
Siis tuli tal mõte, et suvel tuleb ka suusasõitu harjutada. Maja ümber tegi ta saepuru raja, seda nühkisime samuti mitu aastat.  Siis avastas ta  rulluisud. Uisu ninna kruviti  suur mutter, see võimaldas uisu ninaga tõugata nagu suusaga.Treening ülesmäge käis muidugi keppidega vahelduvtõukelise suusaviisiga. Parim koht selliseks treeninguks oli Vallikraavi tänav tenniseväljakute juures. See oli paraja kallakuga nii mäest üles kui allasõiduks. Herbi suutis linnavalitsusega saada kokkuleppele, et see tänava lõik treeningute ajal autodele suletakse. No autosid oli tol ajal õnneks vähe, praegu liigub seda tänavat mööda pidev autovool.
Seda uisutreeningut  tegime ka paar aastat. Selle häda oli aga asjaolu, et  uiskudega otse tõugates uisusaapad hõõrusid hirmsasti  jalad villi. Vend Laur  ükspäev ütles, et tema ei jõua neid ville enam plaasterdada, et ta kleebib lihtsalt süljega ajalehe paberit  katkistele kohtadele.Lugesin ära, et tema kummalgi  jalal oli 12 villi.       
Siis tulid rullsuusad. Algul suurte ratastega, millega sai ka kruusamaanteel sõita, hiljem juba suusarollerid. Viimaseid on aegade jooksu täiustatud  ja need on jäänud suusatajatele  üheks põhiliseks suviseks treeninguvahendiks   kuni käesoleva ajani.
Ühel  suvepäeval avastas Herbi Tartus Raadi  kruusaaugu järsud kaldad. Ta nägi, kuidas poisikesed seal paljaste  jalgade peal  liugu lasevad. Tal tekkis mõte, et see on hea slalomtreening suvel. Proovisime seda teha vanade slalom saabstega, hakkas meeldima. Kasutasime seda kohta aastaid ja sellest oli palju kasu.
Siis avastas Herbi  Ruusa  talu. See oli 1966.aastal. Oli selline kummaline aeg, millal  Eestis tekkisid mahajäetud talud. Neid sai osta väga odava hinna eest.  Herbi mõte otsis omale suusabaasi. Kuna ta tundis Kääriku ümbrust hästi  ja selle suusaradu ja kui ta kuulis, et sealkandis on Ruusa talu müügis, ostis ta selle  100.- rubla eest ära. See tehe pani tegelikult aluse Abelite suusakoolile, sest sellega koos sai ta juurdepääsu võrratule Kääriku ümbrusele ja suusaradadele.  Talu oli  suhteliselt halvas seisus, kuid Herbi  ja tema trenni tüdrukud- poisid kohendasid selle oma teiseks koduks. ​Kuidas see käis , seda teab paremini minu õde Ann Karu, praeguse nimega Tamm,  kes kogu selle elu seal  kaasa tegi. Herbi ja tema tüdrukud rajasid sinna ka kuulsa Ruusa ringi,  mida nad  kasutasid enda ülestöötamiseks. Sel ringil  võistlesid ka N Liidu kuulsad suusanaised ja  Eesti koondise liikmed kontrollpäevadel. Herbi rajas sinna ka muidugi slaalomi  mäe, mis tõsi küll, sai väheke järsk aga selle eest oli kodu lähedal.

Miskil ajal  tabas Herbit  orienteerumisvaimustus. Herbi ja kõik tema õpilased pidid hakkama käima neljapäevakutel. 

Picture
Siin tuleb KP -sse orienteerumisse "nakatunud" Herbert Abel, aga kuskil siinsamas metsades peaksid olema ka sama tõve küüsi sattunud abikaasa Erna ja paljud nende õpilased / foto: Arne Kivistik
PictureSellised olid Rossignoli suusad aastast 1960 (n.ö. mustad kalverid"), mis tehti kuulsaks Emile Allais poolt. Kui vaid firma looja ABEL (!!!) ROSSIGNOL oleks teadnud, et kuskil NL-s, Tartus , raudse eesriide taga mässab mäesuusatamisega perekond ABEL , kas oleks siis ....
​Orienteerumine oli sel ajal väga pop ja me kõik kasutasime iga võimalust selleks. Orienteerumise algaaastail oli raskusi kaartidega. Täpsed kaardid oli salastatud, korralike kompasse polnud saada. Minu kateedris oli ka orienteerumise entusiast , füüsik  Jüri Vedru,  kes aitas neljapäevakute kaarte täpsustada. Ta pidi kogu võistluspaiga kaardi enne kuu aega läbi jooksma, et kaart oleks enamvähem õige. Mäletan Eesti esimest öist orienteerumisvõistlust  Kääriku ümbruses. See toimus ühisstardist. Kui stardipauk  käis,  panid kõik nagu pardikari  igaüks ise suunda laiali, taskulambid käes. Võtsin ka sellest osa, arvasin et tunnen Kääriku ümbrust hästi. Kui olin  3 tundi ei tea kuhu jooksnud, katsusime vaid leida koduteed. Keegi nägi mingit tuld, arvasime , et see on mingi talu, lootsime, et vast juhatatakse kuspool Kääriku on. Selgus, et see oli  stardipaik. Orienteerumispisik aga jäi meile kõigile kogu eluks.​

​Herbi  ja slaalom
 
Herbil oli ka slaalomi pisik veres aga polnud õigeid suuski. Mina alustasin ka saksa sõjaväe suuskadega, mida pärast sõda Tallinnas lastele jagati. Need olid aga liiga pikad, nii et saagisin tagant lühemaks. Herbi otsustas aga ise slaalomsuuski tegema hakata. See tal ka osaliselt õnnestus Tartu Dünamo spordiriistade vabriku meeste kaasabil . Äärde freesiti sooned  kuhu  slaalomientusiast ja üks Eesti tolle aja paremaid suusatajaid Josef-Kive  Michelson ehk Jossa, nagu teda kutsuti, valmistas kruvidega kinnitatavad kandid.  Mõned paarid said päris head. Siis hakkas aga Karpaatides Mukatsevo  suusavabrik  ka slaalomsuuski valmistama. Need olid niipalju head, et kõik muretsesid need suusad ja Herbi jättis suusaehituse pooleli. Mukatsevo suuskadel oli aga põhi niivõrd krobeline, et kõik kasutasid küünelakki suusapõhja silumiseks. Müügil olid head pooleliitrised pudelid küünelakki. Sinna tõmmati siis veel muidugi määre peale.
Kõik need suusad oli aga väga jäigad ja pikad. Kui tahtsid pööret sooritada, pidid suusakannale tugevasti vajatama. Herbi seisis mäe peal ja muidugi karjus ainult „kannasurve, kannasurve“,  „raskus  välisjalale“, „jalad kokku , jalad kokku“.
Erna aga sõitis väga ilusat sujuvat sõitu.Ta töötas end üles üheks Eesti parimaks naismäesuusatajaks. Nad hakkasid Herbiga käima ka üleliidulistel võistlustel ja edukalt. Liikusid kuuldused, et Venemaa on ostnud sisse mingeid häid Prantsuse suuski. Oli teada, et mõnel vene tippmehel on Austria Kästle suusad. Aga siis juhtus ime. Herbi sõitis Venemaale võistustele, kõik andsid talle raha kaasa, et vast Liidu koondise mehed  müüvad mõned paarid  ära.  Herbi tuli tagasi,10 paari superhäid  Rossignoli suuski kaasas.Mina sain ka ühe paari. Nendega tegin siis juba oma parimad sõidud.
 
Herbi  ja pikad otsad
 
Siis  tulid need ajad, kui Herbi tüdrukud hakkasid kõrgeid tulemusi näitama. Need olid aastad  1968-1972. Milles  võis olla nende tulemuste põhjus? Need olid ikka algul  noorteklassi  tulemused. Kas olid tüdrukud tehniliselt teistest üle? Vaevalt. Kuid nende tehnika oli kindlasti üks paremaid, sest nad kuulasid ka Hans Grossi õpetussõnu  ja lihvisid suured vead välja. Kui aga Herbi lõi kokku aastase treeningtundide arvu ja kilometraazi, siis oli see kaugelt suurem kui  konkurentidel, üle750 tunni aastas. Kui aga analüüsin Anne treeningpäevikut, siis sain tulemuseks ideaalsed  treeningu intensiivsuse näitajad selle mahu juures. Suur töö sai tehtud nädala subjektiivse keskmise intensiivsusega  3,4-3,6 palli juures. 2 kuud enne suuremaid võistlusi oli see veel 3,8  ja kaks nädalat enne otsustavaid võistlusi 4,5. See treeningpäeviku vorm on esitatud ka minu elulooraamatus (Toomas Karu – spordi ja spordimeditsiiniga läbi elu, 2015.a). 

Picture
Lihtsad, arusaadavad ja kergesti kasutatavad enesekontrolli juhised leiabki T. Karu raamatu lehekülgedelt 106-107
Samamoodi  muutus ka subjektiivne „vorm“ , olles võistluspäevadel 4,8-4,9.
Nädala lõikes „ vormi „ hinne pole ühesugune. Hea vormi korral satub nädalasse  lihtsalt  rohkem väga häid päevi. Kunst ongi selles, et võistluspäev satuks heale päevale ja hea päeva kõrval vältida vormi langust. See nõuab head aeroobset baasi, vastavat psühholoogilist  atmosfääri  ja häälestust  kompromissitule võitlusele kõrge koha eest. Samas tuleb vältida lapsikuid vigu, näiteks juhuslikku külmetust. Herbi muretses kõigile lambanahksed kasukad, mis end õigustasid ka kõige külmemates tingimustes.
 
 
Herbi kui   fotograaf
 
Herbi  armastas pildistada. Paljud sportlased või  treenerid  ka pildistavad,  kuid need pildid jäävad nende lauasahtlisse (praegu pildistaja fotoaparaadi või mobla  mikrokiibile). Herbi  ja Erna võtsid algusest peale õige hoiaku, et kõik pildid tuleb kleepida albumisse koos kuupäevade ja kommentaaridega.
         Eesti Spordimuuseumis  on hoiul  kõik  Abelite albumid, arvult ligi 30 suureformaadilist  albumit. Need kajastavad hämmastava täpsusega Herbi ja Erna elutööd Eesti suusatamise arendamisel. Fotosid täiendavad võistluspäevade kajastused vabariigi meedias. Herbi oli pildistaja, Erna hoolitses tekstide eest. Kokku sai see kapitaalne töö vastava kajastuse, mis on osa meie suusaspordi ajaloo kuldvarast.
Spordimuuseum võiks neist teha koondraamatu  järeltulevatele põlvedele. Üks Herbi ja Erna õpilasi, Mai Pruun-Luik, on koostanud registri kõigist Herbi ja Erna õpilastest koos nende sportlike saavutustega.  Sama tähtsaks pidasid Herbi ja Erna ka seda, kuidas inimene elus toime tuleb. Võib väita, et selles registris olevad isikud on kõik andnud oma osa meie suusatamisele olulise arenguimpulsi tekitamiseks aastakümneteks...
​
Picture
TK 80.juubeliks ilmunud raamat on heaks ja ilmekalt kirjutatud meenutustemenukiks autori pikast teest nii spordi kui meditsiini rindel, kus on juttu muidugi ka suusatamisest ning oma õpetajatest Erna ja Herbert Abelist
Autorist

KARU, Toomas (22. VIII 1935 Tartu), spordiarst ja teadlane, Ann K. vend. Lõpetas 1953 Tartu 1. kk-i, 1959 TRÜ arstiteaduskonna raviosakonna ja 1964 spordimeditsiini erialal Moskvas KKKI aspirantuuri. Meditsiinidr (1977). Sportima innustas teda õpetaja Endel Arand. Olnud suusaaladel Eesti koolinoorte ja Kalevi meistreid, 1958 tuli mäesuusatamises NL-i noorsoomv-tel suurslaalomis kuuendaks ja võitis Eesti mv-tel slaalomis hõbeda. Veteranina võistelnud tennises. Olnud 1959–61 Tartu kehakultuuridispanseris spordiarst, 1964–92 TÜ spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateedri õppejõud (a-st 1979 prof; 1971–92 kateedrijuhataja), 1992–98 TÜ spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku erakorraline prof, a-st 1998 emeriitprof. Korraldanud Eesti suusaspordi-, sõudmis-, ujumis-, jalgrattasõidu- ja kergejõustikukoondise liikmetega teadusuuringuid. Pidanud vab ja rhv konverentsidel ja kongressidel ettekandeid. Kuulunud Spordimeditsiiniföd-i juhatusse (auliige, 2015). Olnud Eesti Spordiarstide Seltsi esimees (1990–2008) ja aseesimees (1970–90) ning Balti Spordimeditsiini Assotsiatsiooni president. 2007 spordimeditsiinikeskuse Vomax spordiarst ja 2007–10 SA Järvamaa haigla taastusraviarst. Tegutsenud ka JK Tammeka spordiarstina. Teinud kaastööd spordiajakirjandusele. Leedu Olümpiakomitee medal (2015). 

​Allikas : ESB leksikon
Powered by Create your own unique website with customizable templates.