"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Tartule pühendunud Vladimir Šokman : " Saatus ootas mind Abelite juures ... "

Tartu III Keskkooli kehalise õpetaja  Aibel, kes oli ise küll sportvõimleja, tegi mulle ühel, ilmselt 1959 aasta kevadpäeval vastuvaidlemist mittevõimaldaval toonil ettepaneku minna treeningutele Abelite  juurde. Ajendiks oli minu koolitunnistusele ilmunud mitterahuldav hinne kehalises kasvatuses. Oli selge, et on vaja midagi tõsisemat ette võtta.
Nimelt olin ma algkooli ajal üsna kehvakene oma tihti korduvate mitmesuguste haigustega. Oli siiski väike lootusekiir - võhma oli mul üle „keskmise“. Võisin ka vanemate poistega  võidu joosta. Eks on selles oma osa Uueveski kandil oma nõlvadega, kus veetsin suurema osa oma vabast ajast Viljandis elades.  Aga muu kehalise poole pealt oli asi väga mage. Siiski - orienteerumine meeldis mulle väga ja nagu ehk veidi hiljem selgus, et sobis ka. Nii et minu suunamine Abelite käe alla oli igati loogiline, sest orienteerumine oli seal suure au sees. Orienteerumise klubisid ju veel ei olnud.
Picture
Abelite suusatajad tegid siis orienteerumises vahel puhta töö, nii et trobikond tüdrukuid ( Erika Valdson, Kaie Vainer, Tiiu Noodla, Juta Karulaas , Ene Märtin jt.) on lausa Eesti esindamist ja ka uhke dressi kandmist väärivad, seda koos treener Erna Abeliga (pildil paremal) 1966.aastal Balti matkajate kokkutulekul Trakais / ESM arhiivifoto
PictureLoo autori VŠ ( suusatajate endi keskel Sokuks kutsutu ) trennikaaslase Erika Valdsoni imestav pilk uurib, et palju neile poistele võib ikka seda toitu sisse mahtuda / foto : VŠ eraarhiivist
​
Nii ma Oa tänavale läksingi. Selgus, et seal oli teisigi kolmanda kooli õpilasi. Olevaid ja endisi. Sealhulgas Agnes Nopasson, ehk Aki, täpsemalt Väike Aki, kes treenis ise vanemas grupis ja oli ühtlasi treener laste grupile. Sellel ajal käis sinna minu mäletamist mööda kokku üsna suur ja kirju seltskond. Oli noori ja vanu, poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi., suusatajaid, „poole kohaga“ sõudjaid ja aerutajaid jne.
Elu kees täiega. Kedagi ära ei aetud. Minu arust. Kui ma nii mäletan, siis küllap oli mul kusagil ka hirm, et mine tea, kas ikka võetaksegi. Muidugi oli seal selliseidki, kes ka grupist ära kadusid –nad kas ei talunud väga suuri koormusi ja kõike sellega kaasnevat, esmajoones täielikku pühendumist või veel midagi. Muidugi ei saanud ju kõik pühenduda täielikult ainult suusatamisele või ka mitte ainult spordile. Minu jaoks oli see uus võimalus, uues „maailmas“. Ja orienteerumise kaudu neelas see mind endasse täielikult. Küllap oligi see minu saatus.
 
Abelite elu oli nende õpilased.
 Abelite elu oligi minu meelest nende õpilased koos oma saatustega. Sellele pühendusid nad kogu hingest. Oma pühendumusega suunasid nad kõiki samal moel suhtuma asjadesse, mis ette võetud. Nad tõestasid oma õpilaste saavutuste kaudu, mida kõike võib saavutada, kui ikka väga – väga tahta ja selle nimel pingutada. Ei tulnud ju Abelite juurde kokku linna geeniused – pigem ikka tavalised tüdrukud – poisid Supilinnast, Tähtverest  ja mujalt. Pikemaks pidama jäid kõige visamad. Need, kellel tekkisid tõesti sportlik saavutusnälg, eneseteostusvajadus jms.
Etteruttavalt - see jäi meid saatma kogu eluks. Paljudest said õpetajad, treenerid, teadlased, tunnustatud tööinimesed. Tublid inimesed said kõigist: analüüsivad, edasipüüdlikud, vastutustundlikud, kokkuhoidvad, meeskonnatööd hindavad inimesed.
 
 
Poisid „tüdrukute koolis“.
Minult on küsitud, et kuidas ma hindan poiste rolli Abelite treeningrühmas. Või kuidas nad üldse suhtusid poistesse.
Minule on jäänud mulje, et väga hästi – nad tegid, mis suutsid. Herbil lihtsalt ei jätkunudki aega ja võib-olla hiljem ka võhma, et poistega veel põhjalikumalt tegeleda. Ta sai väga hästi aru, et poistega tuleb tegeleda teistmoodi, kui tüdrukutega ja jõudu mööda ta seda ka tegi.
Aga kuna tal Ernast alates oli tüdrukute ja neidude treenimise kogemus suurem ja selles vallas ka edu saavutatud, siis on loomulik, et ta aktsendi sellele pani. Pealegi oli ju hea Erna abi kasutada või õigem oleks küll öelda, et Ernaga koos selle naiskonnaga töötada.
Ja see sujus. Tulemused kõnelevad ise enda eest …
Minu arust ei olnud tal poiste vastu midagi ja õpetust nii trenni, kui elu asjade korraldamiseks said  kõik. Kõik, kes viitsisid kuulata ja kaasa mõelda ning analüüsida. Herbil lihtsalt ei jätnud aega kõigi poiste kõigi asjadega tegelemiseks. Poisid omandavad küll teatud tehnikaga seotud asju ehk kiiremini aga peavad samas palju rohkem aega saama oluliste „asjade“ „ära seedimiseks“ et selle kaudu  need omandada. Poistel on ju miljon miksi, millised kõik peavad saama vastused, enne kui asi omaks võetakse. Aga selleks on vaja aega. Palju aega. Ja kui on palju poisse, siis on vaja väga palju aega.
Herbi teadis seda väga hästi – küllap juba enda pealt – seetõttu ei lasknud ta ju ühtegi hetke kaotsi – suu käis tal kogu aeg. Ta seletas pidevalt mida, kuidas ja miks on vaja teha.  Mis on elus oluline ja mis vähemoluline. Kuidas nende vahel vahet teha. Kuidas eesmärke seada ja kuidas nende nimel töötada ning neid saavutada. Seletused saatsid kõiki tegevusi – olgu need trennis, söögilauas, suuskade määrimisel – igal pool – saunalava kaasa arvatud. Ja tegelikult me ju kuulasimegi. Kuigi see võis vahel ka „hulluks ajada“.
Õpetajana oskas ta väga hästi sõnaga „mängida“. Ta võis kõneleda väga vaiksel häälel, aga vajadusel ka kõuena kärada. Kohati viis see tüdrukute puhul pisarateni. Poiste puhul kõrvade „lukku löömiseni“ – kui ikka üldse see jutt peale ei läinud, siis lihtsalt lülitasid välja ennast. Selleks korraks.

 
Kordamine on tarkuse ema
See reegel oli Herbil suure au sees ja korraliku õpetajana kontrollis ta alati, kas „materjal“ on läbitud ja kuidas see on omandatud. Sellega tuli arvestada. Alati. Igal pool. Abiks tuli siin muidugi ka analüütiline meel, mis omakorda aitas teinekord õigeid vastuseid leiutada, kui varem mõni asi oli kõrvust mööda libisenud „kõrvad lukus“ perioodil. Ta võis korrata asju nii-öelda nõrkemiseni, sest , kellelgi ikka läks meelest ära, keegi puudus „tol korral“, aeg ajalt  tuli ka uusi õpilasi juurde jne. Ta korrutas niikaua, kuni jõudis veendumusele, et ka päris „viimane“ on lõpuks aru saanud. Otse loomulikult ei seganud see teda varsti jälle sama teema juurde tagasi pöörduda. Järelkontrolliks. Kinnistamiseks. Teise nurga alt vaatlemiseks.
Tüdrukutega läksid paljud asjad ilmselt lihtsamalt. Kohati küll arvan, et ainult tema jaoks, sest suure töö tegi ära Erna. Küllap oli tüdrukutelgi omajagu küsimusi ja ilmselt oli just Erna see, kes Herbi räägitu tüdrukutele “ära tõlkis“ ja kõigile küsimustele vastused leidis. Meeskonnatöö ju.

PictureJuba see pilt ütleb, et selleaegset Abelite trenni sai nauditud / foto: K. Zilmer
​Kuna Herbi sai aru, et ta ei saa täielikult pühenduda kahele erinevale kontingendile, siis tegigi ta esimese panuse tüdrukutele. Poistele jäi võimalus  saada omale ülejäänud tähelepanu ja omandada teadmisi ka tüdrukutele antud selgituse iseendale „äratõlkimise“ ja analüüsimise kaudu. Kuidagi omandasime ka selle oskuse.
 
Mitmekülgsus kui sportliku pikaealisuse alus.
​

Mitmekesisus oli Herbi saladus, tuleks öelda tänapäeval. See kindlustas mitmekülgse arengu ja andis kindluse ka sporditraumadest hoidumiseks. Mida kõike ta meile ei õpetanud lisaks jooksmisele ja suusatamisele. Meie repertuaari kuulusid akrobaatika ja sportvõimlemine, mis andis kehakooli ja õpetas ohutut kukkumist. Raskuste tõstmine ja kummide venitamine andsid jõudu õlavööle ja kätele. Korvpall ja käsipall õpetasid osavust ja meeskonnatööd. Vahel mängisime mingit ragbi moodi mängu, mille käigus õpetati lisaks muule ka vastasest lugupidamist – teravad liigutused, mis võisid traumadeni viia olid keelatud. Kusjuures mängus osalesid ka tüdrukud. Samas jalgpalli pidas ta liiga ohtlikuks jalgadele. Ujumine. Sõudmine. Katsetused veesuuskadega, süstadega, rulluiskudega ja hiljem rullsuuskadega. Mäesuusatamine. Jooks keppidega ja ronimine „mõrtsuk“tõusudel. Jooks ja hüpped liivaluidetel. Orienteerumine. Jooks palja jalu. Talutööd. Kännu või oksaliste pakkude raiumine. Eriti tüdrukutele. Jne Jne. Tema fantaasiatel ei olnud piire. See kõik andis nii mitmekülgse ettevalmistuse, et me ei teadnud, mis on sporditraumad.

Picture1967.aastal Gorkis sõidetud a/ü spartakiaadi segateatesõit pani Abelite tüdrukud ja poisid ( Erika Valdsoni, Ingrid Mägari , Tõnu Kinksi ja Vladimir Šokmani) ühiselt pingutama. Sealne kolmas koht näitas, et Oa täna kandist on tormi oodata ! /foto: ESM arhiiv
„Paremaks saad ikka selles, mida rohkem treenid“.
Vahel mindi liialt hoogu mõne treeningprotsessi rikastava meetmega. Vahel oli selleks lauatennis, vahel jäähoki jne. Samas neile, kes ennast „kõrvalaladele“ teinekord unustas, armastas ta toonitada, et see mida treenid, selles ka paremaks lähed. Ehk siis suusatamises paremaks saamiseks on vaja ikka esmajoones suusatamist harjutada.
 
Segajad
​

Eks „pundi“ elus olnud palju muidki asjaolusid. Kõigil poistel ei olnud ju ka aega pidevalt trennis käia – igasugu muidki huvitavaid asju oli sõpradega vaja korda saata.
Kõigil ei jätkunud piisavalt“ kõrvu“, et õpetaja lõpuni ära kuulata ja endale asi selgeks saada.
Nii mõnelgi oli juba talve algul treenitus nii hea, et võidud koduõuel muudkui tulid ja loomulikult polnud siis vaja ju enam aega trennile raisata …
Ehk ongi ülaltoodus põhjused, miks tüdrukud ridamisi rahvusvahelise tasemeni tõusid, aga poistest vähesed. Nende egode mõjutamine otsustamaks vaid spordile pühenduda, nõudnuks ilmselt  rohkem aega.
 
Looduse ürgne kutse. Poisid ja tüdrukud.      
Mulle tundub, et Herbi rakendas täiesti teadlikult „treeningeesmärkide“ saavutamisele ära asjaolu, et juba inimese alateadvusesse on looduse poolt kodeeritud soov olla silmapaistev, sealhulgas vastassugupoolele ennast välja mängida parimana. Siin oli poisse hea kasutada teatud stimulaatorina tüdrukutele. Ja muidugi ka vastupidi.
Poisse oli loomulikult ka hea kasutada suusaradade sisseajamisel esimese jälje ajajatena – ei olnud ju sellel ajal veel ei suuri ega väikeseid rajatraktoreid. Kõik tehti oma ihu rammuga, suuskadel ja suuskadega. Kui vaja, siis trambiti tähtsamad kohad lausa külg ees, risti rajasuunaga tammudes sisse. Nii tehti radu muidugi kõik koos, aga esimene vagu oli ikka poiste ajada. Ja hea meelega tegime ju – kes siis veel. Meenuta eelmist lõiku.
Muidugi oli treeneril ka aeg-ajalt kombeks poisse tögada ja lasta neil põlvini lumes hullata rohkem, kui otseselt tarvis. Nimelt näitas ta teinekord lumeväljal ette mingi suurema kaare või trajektoori, kuhu jälg maastikul ajada ja kui poisid olid juba piisavalt „kaugel ees“, siis teatas otsusest see lõik teha hoopis teisiti – hoopis sealt ja sealt. Nii saavat palju parem. Ühtlasi sai ka poistele pisut suuremat koormust anda. Ja samas muidugi oli see temale ka „ meeste“ iseloomu kontrollimiseks ja ühtlasi selle kasvatamiseks. Seda ilmselt veel kõige rohkem.
Poisid olid ka näiteks tempojänesteks tüdrukutele. Muidugi said tüdrukud meiega koos treenides suhteliselt suurema koormuse. Aga polnud harvad ka juhtumid, kui tüdrukud kandu näitasid. Vahel näiteks lihtsalt juhtus, et just poistel oli selline „ebaõnnestunud“ määre saanud suuskade alla. Vigurimees oli Herbi kange. Ja väga mitmekihiline. Aga mitte midagi isiklikku, nagu tänapäeval öeldakse.
Probleemid tekkisid treeneritel kunagi  „hiljem“, kui oli vaja libido, või mis see nüüd oligi, „purki tagasi saada“. Ja seda nii, et sportlik karjäär ei katkeks. Kas äkki kuskilt sellest tulenevad jutud „nunnakloostrist“? Aga seda teavad tüdrukud.

PictureHerbilt omandatud määrimiskunst püsib meis siiamaani ...
Toimetulekuõpetus

Iseendaga toimetulek, meeskonnatöö, üksteise aitamine, teineteisest hoolimine - need olid läbivad teemad kogu tsüklis, ehk kõiges. Majapidamistööd iseenda ja meeskonna heaolu kindlustamiseks ja parandamiseks olid iseenesest mõistetavad kogu aeg ja igal pool. Olgu see Oa tänaval, Veski, Ruusa või Kääriku baasi rajamisel, heakorrastamisel ja majandamisel, aga ka matkadel ning võistlusreisidel. Üks Herbi range nõue olime meile poistele aga selline, mida praegugi kasutada saab - Oma suusaga pead sa küll ise  hakkama saama !
​

Nii me kasvasime ja treenisime igaüks iseennast ning kõik kõiki üheskoos. Jälgisime üksteise arengut väga ja elasime kaasa igaühele. Tegelikult hoidsime ikka väga kokku. Hoiame tänaseni.
Meie austusel Abelite õpetajaoskustele ei ole piire. Seda kõike ei olegi võimalik sõnadega kirjeldada.

Tänu ja austusega Erna ja Herbert Abelile !

PictureTartu linna esindajana ja Abelite õpilasena mälestusürituste eestvedajana Abelid -100 näituse avamisel ESM- s 23.02. 2016
Autorist :      Vladimir Šokman
Sünniaeg ja -koht 
26. aprillil 1948 Võrus
Perekonnaseis
Abielus, täiskasvanud poeg ja tütar, viis lapselast
Haridus ja kvalifikatsioon
1974-1981  Tartu Riiklik Ülikool, psühholoogia erialal
1967-1971  Tartu Riiklik Ülikool, kehakultuuri ja spordi eriala
1966          Tartu 7. Keskkool
Töökogemus
2013–2015 Tartu abilinnapea
2011          Tartu Linnavolikogu esimees
2001–2011 Tartu abilinnapea
1983–2001 Tartu Tööstuskooli direktor 
1978–1983 instruktor EKP Tartu Linnakomitees tervishoiu- ja spordiasutuste, asendajana ka haridus- ning kulutuuriasutuste valdkonnas
1973–1978 Tartu Reisi- ja Ekskursoioonibüroo orgosakonna juhataja; direktor
Ühiskondlik tegevus
Tartu Spordiveteranide Koondise juhatuse liige
Tartu Talisuplejate Seltsingu esimees
UBC sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige
1999-2001 Tartu Linnavolikogu liige


​Allikas : www.tartu.ee

Powered by Create your own unique website with customizable templates.