Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
Täna, 27. detsembril 2017, kui Tehvandil parajasti vaagitakse, kas Otepääl saab ülejärgmisel nädalavahetusel ilmaolude tõttu esimest korda kahevõistluse MK etappi korraldada, potsatas minu meilikasti tuntud kahevõistluse, triatloni ja nüüdseks ka kepikõnni Guru Rene Meimeri kirjatöö , kus ta meenutab nii kirjasõnas kui mõne toonase pildiga, et kunagi ,1968.aastal käisid Tehvandi kahevõistluse asjad sedasi :
50 aastat tagasi ei julgenud keegi veel unistada, et Otepääl võiks toimuda kunagi MK etapp kahevõistluses. Eestis puudus ju vastava suurusega hüppemägigi, sest Väike-Munamäel asuv suur mägi oli lagunenud ning Tallinna Mustamäe ja Võru Andsumäel ei andnud vajalikku mõõtu välja. Seetõttu peeti eelmisel 1967.a. talvel Eesti meistrivõistlused koguni Kaugolovos. Otepääl alustati aga Tehvandile uue hüppemäe ehitamist ning see sai valmis just 1968.a. olümpiatalvel. Mäe avavõistlusena toimusidki kohe Eesti NSV meistrivõistlused nii suusahüpetes kui kahevõistluses. Suurem osa meie hüppajaid-kahevõistlejaid osales eelneval nädalal Eest-Läti nelja hüppemäe turneel (Mustamäe, Andsumäe, Plavinas, Sigulda).
50 aastat tagasi ei julgenud keegi veel unistada, et Otepääl võiks toimuda kunagi MK etapp kahevõistluses. Eestis puudus ju vastava suurusega hüppemägigi, sest Väike-Munamäel asuv suur mägi oli lagunenud ning Tallinna Mustamäe ja Võru Andsumäel ei andnud vajalikku mõõtu välja. Seetõttu peeti eelmisel 1967.a. talvel Eesti meistrivõistlused koguni Kaugolovos. Otepääl alustati aga Tehvandile uue hüppemäe ehitamist ning see sai valmis just 1968.a. olümpiatalvel. Mäe avavõistlusena toimusidki kohe Eesti NSV meistrivõistlused nii suusahüpetes kui kahevõistluses. Suurem osa meie hüppajaid-kahevõistlejaid osales eelneval nädalal Eest-Läti nelja hüppemäe turneel (Mustamäe, Andsumäe, Plavinas, Sigulda).
Tehvandi uus mägi ajas aga veidi hirmu nahka – betoonpostidele ehitatud torn ja osa maandumisnõlvastki olid maapinnast päris kõrgel ja tuultele avatud. Ehitis ei olnud veel päris valmiski, sest maandusmisnõlva ülemise osa laudis oli küllalt hõre ja ilma piireteta. Aga juba treeninghüpped näitasid, et siit mäest saab sooritada 70 m kanti kanduvaid hüppeid, mis oli nõutav ka rahvusvahelise tasemega võistlustel.
Tehvandi avavõistlus toimus 1.-2.märtsil ilusa päikeselise talveilmaga. Suusahüpped võitis Toivo Laev. Kahevõistluses oli ülekaalukas võitja Tõnu Haljand, kes oli saabunud otse taliolümpiamängudelt Grenoble`st, kus saavutas igati hinnatava 12.koha. Mul oli suur au tulla Haljandi järel hõbemedalile, kusjuures jätsin selja taha ka samal aastal Prantsusmaal junioride MM-l 15. koha saavutanud Hasso Jürise. Kahevõistluse võistlus erines tol ajal tunduvalt praegusest formaadist.
Pildil : Trampliin nagu "varesepesa", aga ehkki kõike tuli selle ehitamisel "kompunnida" , sai siin enam kui 25 aastat treenida ja võistelda kogu NL SH ja KV vägi
Tehvandi avavõistlus toimus 1.-2.märtsil ilusa päikeselise talveilmaga. Suusahüpped võitis Toivo Laev. Kahevõistluses oli ülekaalukas võitja Tõnu Haljand, kes oli saabunud otse taliolümpiamängudelt Grenoble`st, kus saavutas igati hinnatava 12.koha. Mul oli suur au tulla Haljandi järel hõbemedalile, kusjuures jätsin selja taha ka samal aastal Prantsusmaal junioride MM-l 15. koha saavutanud Hasso Jürise. Kahevõistluse võistlus erines tol ajal tunduvalt praegusest formaadist.
Pildil : Trampliin nagu "varesepesa", aga ehkki kõike tuli selle ehitamisel "kompunnida" , sai siin enam kui 25 aastat treenida ja võistelda kogu NL SH ja KV vägi
RM perfektne õhulend, mis toonasele stiilile omane
Suusahüpetes peeti kolm hüppevooru, millest arvesse läks kaks paremat. Teisel päeval suusatati klassikalises tehnikas 15 km ning rajale mindi eraldistardist loosijärjekorras 30 sek. intervallidega. Tavaliselt sõideti üks 15 km ring. Mäletan hästi, et tol ajal starditi Otepääl linnamäe alt orust ning rada suundus üle Kunimäe Väikese-Munamäe poole, sealt tuntud Kellamäe tõusule ning tagasi üle Savimäe ja Tehvandi. Nii et kadusid ligi tunniks metsa ja pärast murdmaavõistluse lõppu võttis veel tükk aega enne kui tehti teatavaks tulemused. Gunderseni süsteemi veel ei kasutatud ning murdmaasõidu eest arvestati punktid, mis liideti hüpete tulemusele. Sõidu võitja sai 220 punti ning kõigile järgnevatele arvestati punktid vastavalt kaotusele sõidu parimale – 12 punkti minut.
Eks siis vaevasid meid samuti lumeta talved ja kui järgmist pilti vaadata, siis oli nii torni kui maandumisnõlvale lume toomiseks kasutusel peamiselt ikkagi nii inim- kui hobujõud. Seljaga seisvad ja mäge "lumetavad" mehed on teada-tuntud suusatreener Aleksi Ilves (heledas jopes) ja Tehvandi hüppemäe meister Aksel Moorits. Ja kui nüüd hoolitseb hoovõturenni jälje seisukorra eest külmutusseade ning väiksemagi külma korral võtavad maandumisnõlva enda hoolde lumekahurid, siis toona kühveldati regi lund täis ja kohalik suksu (nime ei tea) oli see, kes kõik kohale vedas ...
Sedasi siis tegutseti Tehvandil poolsada aastat tagasi ja annaks ometigi ilmataat nüüd võimalust, et uue - 2018.aasta esimesel nädalalõpul saaks Nuustakul kõik heal maailmatasemel läbi viia ja Otepää veelgi "raudsemalt" maailma kahevõistluse kaardile kinnitatud.
Soovin siinkohal edu praegustele tegijatele ja tahaks seda tippvõistlust koos paljudega teistega
( nende seas ka endiste võistluskaaslastega) vahetult Tehvandil oma silmaga näha.
Rene Meimer,
KV veteran
Eesti Spordibiograafiline leksikon kirjutab Renest ( tõelisest raudmehest) järgmist :
Sedasi siis tegutseti Tehvandil poolsada aastat tagasi ja annaks ometigi ilmataat nüüd võimalust, et uue - 2018.aasta esimesel nädalalõpul saaks Nuustakul kõik heal maailmatasemel läbi viia ja Otepää veelgi "raudsemalt" maailma kahevõistluse kaardile kinnitatud.
Soovin siinkohal edu praegustele tegijatele ja tahaks seda tippvõistlust koos paljudega teistega
( nende seas ka endiste võistluskaaslastega) vahetult Tehvandil oma silmaga näha.
Rene Meimer,
KV veteran
Eesti Spordibiograafiline leksikon kirjutab Renest ( tõelisest raudmehest) järgmist :
Kena - Tehvandi K-90 /foto: K.Zilmer
Lisaks : Seesama , eelkõige just pikaaegse Tehvandi keskuse juhi Heido Meema eestvedamisel valminud mägi teenis kuni 1990-ndate keskpaigani, mil ta läbi mädanes, nii et pidin kord kunagi sinna tulnud kuulsat ,( ka Matti Nykäse) soomlasest treenerit Matti Pullit hoiatama, et ta jumala eest sinna otsa ei roniks...
Edasi võttis mäe uuendamise enda südameasjaks Mart Edur ja seesama postidega ( mis olid elektriliinide betoonist tugipostid) mägi sai uue profiili ja teenis seni, kuni tuli uus ja igati kaasaegne K-90. Mägi, kust võivad nüüd kohe ka kõik maailma parimad KV tuusad alla tuisata ... kui ilm selleks vaid loa annab...
KZ
27.12.2017
Edasi võttis mäe uuendamise enda südameasjaks Mart Edur ja seesama postidega ( mis olid elektriliinide betoonist tugipostid) mägi sai uue profiili ja teenis seni, kuni tuli uus ja igati kaasaegne K-90. Mägi, kust võivad nüüd kohe ka kõik maailma parimad KV tuusad alla tuisata ... kui ilm selleks vaid loa annab...
KZ
27.12.2017