Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
TÜ prof.emer. Selma Teesalu, omaaegne Eesti slaalomimeister
foto : Margus Ansu /PM
|
19. detsembril k.a. astus Erna Abeli 100.sünniaastapäeva auks korraldatud n.ö. "Erna Abeli akadeemilise erialatunni " avaettekandes pea et poolesaja kuulaja ette tuntud füsioloog ja toitumisteadlane SELMA TEESALU. Energiline TÜ emeriitprofessor, kes alles mõned päevad varem - 15. detsembril tähistas oma 85.juubelit. Seekord polnud jutuks mitte see, kuidas nad Erna Abeliga ikka kunagi slaalomrajal "puid ja maid jagasid", vaid ikka see - milline oli ja kellena teati Erna Abelit ülikooli laias akadeemilises peres. Aga korraks slaalomi juurde tagasi tulles, sai võistleja Selma jagu ka hirmkõvast võistlejast Ernast nii Tehvandil 1954.aastal mäekahevõistluses kui ka aasta hiljem Väiksel Munamäel ka suursaalomis. Mis oli siis lausa - arstiks õppiva tudengi üllatusvõiduks juba suusakateedris õppejõu ametit pidava treeningukaaslase üle ...
|
Eelmisel laupäeval (19.12) tegi tarmukas emeriitprofessor aga tagasivaate Erna haridusteele, mis professori arvates tõi teda lõpuks oma elutööd teostama meie Alma Materisse ...
ERNA ABELI tee ülikooli akadeemilisse perre
Selle teema lahtimõtestamiseks vaadakem Erna haridusteed. Erna Abel (sünd.Kull) sündis
19.detsembril 1915.aastal Jõgevamaal Sadalas. Tema isa Peedu Kull oli käsitööline, ema Anna Kull kodune. Kooliteed alustas Erna Laiuse 6- klassilises koolis, mille lõpetas 1928.a. Ja juba samal aastal astus ta Tartu Õpetajate Seminari. Hiljem nimetati see ümber Tartu Pedagoogiumiks. Seminaris õppimise käigus tekkinud spordihuvi vaigistas ta esialgu võrkpalli mängimisega, hiljem lisandus kergejõustiku harrastus - jooksud ja hüpped. 1934.aastal lõpetas Erna Tartu Pedagoogiumi ja alustas töökoha otsinguid. Esmalt õnnestus aastaks tööd leida asendusõpetajana Kivijärve 6 – klassilises koolis Jõgevamaal. 1935.aasta kevadel tuli uuesti tööotsinguid jätkata, korraga koguni kolme kooli kandideerides. Vastus tuli vaid Võrumaalt Urvaste 6 – klassilisest koolist. Pärast vestlust Urvaste vallavolikogus kinnitati Erna Kull kooli algklasside õpetajaks. Samal aastal ostis ta oma esimesed suusad. Vend kinkis suusasaapad ja algasidki oma lõbuks tehtud suusasõidud. 1938–39. aasta talvel, mil Erna esmakordselt suusatamises võistles,sai ta esimesed põhjalikud juhtnöörid Herbert Abelilt. Õppeaastal 1938/39 algas Erna elus ja töös uus ajajärk. 1939. aastal toimus tema esimene start suusatamisvõistlustel. Lisaks võttis Erna veel osa noorte õpetajate kohalikust kultuurielust, tehes kaasa näiteringis ja laulukooris. 1938. aastal valiti Urvaste 6 – klassilise kooli õpetajaks Herbert Abel.Tema akadeemiline haridus pärast Võru 6 – klassilise kooli lõpetamist oli: 1929.a. õpingud Võru Õpetajate Seminaris ja 1930.aastal Rakvere Õpetajate Seminaris.Töö viis kaks õpetajatööst ja suusatamisest rõõmu tundnud noort inimest Urvastes lõplikult kokku – 24.juunil 1939.aastal abiellusid Erna Kull ja Herbert Abel Urvaste kirikus. Siitpeale räägime juba perekond Abelitest.
1942.aasta suvel korraldas Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna kehalise kasvatuse osakond Viljandis kuuajalised kursused kehalise kasvatuse õpetajatele. Kursustel osalesid ka Erna ja Herbi ( Herbert). Siin said nad teada peatselt avatavast vastuvõtust ülikooli kehalise kasvatuse osakonda. Tamme staadionil toimusid sisseastumiskatsed kergejõustikus, võimlemises ja jalgpallimängus.Kirjalik eksam oli saksa ja eesti keeles. 31.oktoobril 1942 immatrikuleeriti Erna ja Herbert Abel Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna kehalise kasvatuse osakonna üliõpilasteks. Õpingute ajal võistles Erna edukalt kergejõustikus, kuulus ülikooli võistkonda ka korvpallis,võrkpallis ning kunstilises võimlemises. 1945.a. võitis Erna Võrus toimunud ENSV meistrivõistlused suusatamises, saades esikohad 5 km murdmaasuusatamises ja slaalomis.
1945.aastal asus Erna assistendina tööle ülikooli suusatamise ja kergejõustiku kateedrisse. Erna Abel lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ( TRÜ ) 1946.aastal ja määrati seejärel vanemõpetajaks samasse kateedrisse, kus ta juba varem töötas. Tema tööülesanneteks said TRÜ koondvõistkondade ettevalmistamine slaalomis ja murdmaasuusatamises, samuti töö erialaüliõpilaste ja fakultatiivrühmadega. Aino Nurme-Paal – Abelite õpilane – ütleb oma mälestustes:“ Siiani on mul meeles Abelite treeningrühma vaimsus ja rõõmus meeleolu. Abelid lugesid palju ja arutasid oma õpilastega treeningprobleeme,aga ka elulisi küsimusi. Olen neilt saadud oskusi kasutanud oma treeningtöös.“ Erna ja Herbert Abel suutsid oma isikliku eeskujuga kujundada treeningrühmades niisuguse vaimse õhkkonna, mis andis noortele sisukat elu täis rõõmu saavutustest võistlustel ning vaimset naudingut sõprusringis ja puhkehetkedel.
Arstiteaduskonna üliõpilasena jäid nende ridade autorile meelde Erna Abeli ettekanded nendel teaduskonverentsidel, kus esinesid kehakultuuriteaduskonna õppejõud. Erna Abeli ettekanded olid alati sisukad – ta analüüsis oma õpilaste saavutusi võistlustel, aga ka nende tagapõhja, s.t. missugusest keskkonnast nad tulid Abelite treeningrühma ja missugune oli nende elustiil väljaspool treeningrühma.
Kui me ülikoolis taastasime eestiaegse Akadeemiliste Naiste Ühingu 1990.aastal, siis palusime, et Erna oleks meie hulgas. Ta oli meie ühingu auliige. Käisime koos soome keelt õppimas. Ernal olid alati kõige paremini ettevalmistused tehtud, nagu ikka...
ERNA ABELI tee ülikooli akadeemilisse perre
Selle teema lahtimõtestamiseks vaadakem Erna haridusteed. Erna Abel (sünd.Kull) sündis
19.detsembril 1915.aastal Jõgevamaal Sadalas. Tema isa Peedu Kull oli käsitööline, ema Anna Kull kodune. Kooliteed alustas Erna Laiuse 6- klassilises koolis, mille lõpetas 1928.a. Ja juba samal aastal astus ta Tartu Õpetajate Seminari. Hiljem nimetati see ümber Tartu Pedagoogiumiks. Seminaris õppimise käigus tekkinud spordihuvi vaigistas ta esialgu võrkpalli mängimisega, hiljem lisandus kergejõustiku harrastus - jooksud ja hüpped. 1934.aastal lõpetas Erna Tartu Pedagoogiumi ja alustas töökoha otsinguid. Esmalt õnnestus aastaks tööd leida asendusõpetajana Kivijärve 6 – klassilises koolis Jõgevamaal. 1935.aasta kevadel tuli uuesti tööotsinguid jätkata, korraga koguni kolme kooli kandideerides. Vastus tuli vaid Võrumaalt Urvaste 6 – klassilisest koolist. Pärast vestlust Urvaste vallavolikogus kinnitati Erna Kull kooli algklasside õpetajaks. Samal aastal ostis ta oma esimesed suusad. Vend kinkis suusasaapad ja algasidki oma lõbuks tehtud suusasõidud. 1938–39. aasta talvel, mil Erna esmakordselt suusatamises võistles,sai ta esimesed põhjalikud juhtnöörid Herbert Abelilt. Õppeaastal 1938/39 algas Erna elus ja töös uus ajajärk. 1939. aastal toimus tema esimene start suusatamisvõistlustel. Lisaks võttis Erna veel osa noorte õpetajate kohalikust kultuurielust, tehes kaasa näiteringis ja laulukooris. 1938. aastal valiti Urvaste 6 – klassilise kooli õpetajaks Herbert Abel.Tema akadeemiline haridus pärast Võru 6 – klassilise kooli lõpetamist oli: 1929.a. õpingud Võru Õpetajate Seminaris ja 1930.aastal Rakvere Õpetajate Seminaris.Töö viis kaks õpetajatööst ja suusatamisest rõõmu tundnud noort inimest Urvastes lõplikult kokku – 24.juunil 1939.aastal abiellusid Erna Kull ja Herbert Abel Urvaste kirikus. Siitpeale räägime juba perekond Abelitest.
1942.aasta suvel korraldas Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna kehalise kasvatuse osakond Viljandis kuuajalised kursused kehalise kasvatuse õpetajatele. Kursustel osalesid ka Erna ja Herbi ( Herbert). Siin said nad teada peatselt avatavast vastuvõtust ülikooli kehalise kasvatuse osakonda. Tamme staadionil toimusid sisseastumiskatsed kergejõustikus, võimlemises ja jalgpallimängus.Kirjalik eksam oli saksa ja eesti keeles. 31.oktoobril 1942 immatrikuleeriti Erna ja Herbert Abel Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna kehalise kasvatuse osakonna üliõpilasteks. Õpingute ajal võistles Erna edukalt kergejõustikus, kuulus ülikooli võistkonda ka korvpallis,võrkpallis ning kunstilises võimlemises. 1945.a. võitis Erna Võrus toimunud ENSV meistrivõistlused suusatamises, saades esikohad 5 km murdmaasuusatamises ja slaalomis.
1945.aastal asus Erna assistendina tööle ülikooli suusatamise ja kergejõustiku kateedrisse. Erna Abel lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ( TRÜ ) 1946.aastal ja määrati seejärel vanemõpetajaks samasse kateedrisse, kus ta juba varem töötas. Tema tööülesanneteks said TRÜ koondvõistkondade ettevalmistamine slaalomis ja murdmaasuusatamises, samuti töö erialaüliõpilaste ja fakultatiivrühmadega. Aino Nurme-Paal – Abelite õpilane – ütleb oma mälestustes:“ Siiani on mul meeles Abelite treeningrühma vaimsus ja rõõmus meeleolu. Abelid lugesid palju ja arutasid oma õpilastega treeningprobleeme,aga ka elulisi küsimusi. Olen neilt saadud oskusi kasutanud oma treeningtöös.“ Erna ja Herbert Abel suutsid oma isikliku eeskujuga kujundada treeningrühmades niisuguse vaimse õhkkonna, mis andis noortele sisukat elu täis rõõmu saavutustest võistlustel ning vaimset naudingut sõprusringis ja puhkehetkedel.
Arstiteaduskonna üliõpilasena jäid nende ridade autorile meelde Erna Abeli ettekanded nendel teaduskonverentsidel, kus esinesid kehakultuuriteaduskonna õppejõud. Erna Abeli ettekanded olid alati sisukad – ta analüüsis oma õpilaste saavutusi võistlustel, aga ka nende tagapõhja, s.t. missugusest keskkonnast nad tulid Abelite treeningrühma ja missugune oli nende elustiil väljaspool treeningrühma.
Kui me ülikoolis taastasime eestiaegse Akadeemiliste Naiste Ühingu 1990.aastal, siis palusime, et Erna oleks meie hulgas. Ta oli meie ühingu auliige. Käisime koos soome keelt õppimas. Ernal olid alati kõige paremini ettevalmistused tehtud, nagu ikka...
Lisamärkuseks prof. Selma Teesalu ettekantule olgu toodud valikuliselt vaid mõned teemad Erna Abeli uurimustöödest, erialastest artiklitest, tõlgetest, esinemistest
* Tähelepanekuid suusatreeningutest naistega (1948 )
* M. Agranovski " Suusataja treeningu periodiseerimine" (tõlge vene keelest)
* I. Šaposnikova "Murdmaasuusataja mitmekülgne eetevalmistamine sügisperioodil (tõlge )
* D.Donskoi " Murdmaasuusataja tehnika täiustamine" (tõlge vene keelest)
* Slaalomi ja laskumiste treeningust ENSV oludes (1951)
* Õppe.treeningtunni koormuse doseerimine suusaspordis. TRÜ teadussessiooni ettekanne (1951)
* Imiteerivate harjutuste osatähtsus slaalomis lumeta perioodil (1955).
* Tartu slalomistide õppe-treeningulise töö kogemusi (1955).Konverentsi ettekanne
* Slaalomi õpetamise metoodikast (1955)
* F. Kramer, dr. G. Möser " Austria ja Saksamaa mäesuusatajate tehnika ja treening (1956). Tõlked Saksa DV ajakirjast " Theorie und Praxis der Körperkultur".
* Über die Tehnik des alpinen Skilauf (1958 ), E. Abeli teadusartikkel saksa ja vene keeles
Küllap leiab siitki põhjendusi, miks Abelid ise ja just Erna olid suurepärased mäesuusatajad, aga viisid tippu ka murdmaasuusatamise, samal ajal jagades oma teadmisi nii teoorias kui praktikas tervetele põlvkondadele tudengitele. Akadeemilisus, ilma suuremate nominatsioonideta, kuid selle mõju on läbi õpilaste toimiv ...tänaseni.
* Tähelepanekuid suusatreeningutest naistega (1948 )
* M. Agranovski " Suusataja treeningu periodiseerimine" (tõlge vene keelest)
* I. Šaposnikova "Murdmaasuusataja mitmekülgne eetevalmistamine sügisperioodil (tõlge )
* D.Donskoi " Murdmaasuusataja tehnika täiustamine" (tõlge vene keelest)
* Slaalomi ja laskumiste treeningust ENSV oludes (1951)
* Õppe.treeningtunni koormuse doseerimine suusaspordis. TRÜ teadussessiooni ettekanne (1951)
* Imiteerivate harjutuste osatähtsus slaalomis lumeta perioodil (1955).
* Tartu slalomistide õppe-treeningulise töö kogemusi (1955).Konverentsi ettekanne
* Slaalomi õpetamise metoodikast (1955)
* F. Kramer, dr. G. Möser " Austria ja Saksamaa mäesuusatajate tehnika ja treening (1956). Tõlked Saksa DV ajakirjast " Theorie und Praxis der Körperkultur".
* Über die Tehnik des alpinen Skilauf (1958 ), E. Abeli teadusartikkel saksa ja vene keeles
Küllap leiab siitki põhjendusi, miks Abelid ise ja just Erna olid suurepärased mäesuusatajad, aga viisid tippu ka murdmaasuusatamise, samal ajal jagades oma teadmisi nii teoorias kui praktikas tervetele põlvkondadele tudengitele. Akadeemilisus, ilma suuremate nominatsioonideta, kuid selle mõju on läbi õpilaste toimiv ...tänaseni.
Äärmiselt emotsionaalne hetk 19.detsembril 2015. mil prof. emer. Selma Teesalul (keskel ) oli vaieldamatu au lahti lõigata juubeli tort "ABELID - 100". Teda assisteerib kauaaegne "Abeli tiimi " noortetreener Agnes Nopasson-Lindpere. Pildil veel, vasakult arvates Abelite õpilased Mai Pruun- Luik ja Agnes Adamson - Levandi ning Tartu Suusaklubi ( auliikmed ka E&H. Abelid) juhatuse liige Jaanus Pulles / foto: Jüri Jõepera
|
Lõpetuseks veel prof. emer. SELMA TEESALUST. Piisab vaid korraks otsinguportaalidesse sisestada märksõnad toitumine, tervis, kevadväsimus, kellakeeramine jm., siis saab selgeks kuivõrd lai ja põnev on olnud kogu see teemade valdkond ning mida kõike see Laimjala vallast Kahtla külast sirgunud tunnustatud füsioloog ja toitumisteadlane pole tahtnud uurida ja laiemale üldsusele tutvustada. Aga nagu ta ise on märkinud, on teda sel teel saatnud suur kiindumus liikumisse , sporti, suusatamisse ning suur sümpaatia Erna ja Herbert Abeli tegemistesse.
Jätkuvat indu , prof emer., Eesti meistersuusataja Selma Teesalu !!! 21.detsembril 2015 |
