Jooksusammtõusuviis
Jooksusammtõusuviisi puhul tuleb kohe märkida, et jooksusammuga ei pruugi ainult tõusul liikuda , nagu alloleval pildil teeb seda Emil Jonnson /SWE/, aga sageli kasutavad suusatajad ( ka EJ ) seda edukalt ka tasasel lõigul, näiteks sprindivõistluse stardikiirenduseks või muuks otsutavaks spurdiks...Suuskadel joostes jäävad tõukeliigutused lõpetamata
Tõusul kompenseerib jooksusamm sageli ka ka suuskade napimat pidamist, kuna jooksuga surutakse suusa keskosa tunduvalt intensiivsemalt vastu lund ja piisab ka ainult lühema pidamisala määrimisest. Samas liigutakse jooksusammuga rohkem keppidele toetus ehk kätel, nii et koos jooksu ja tugevate kepitõugetega saavuatakse jooksusammul liikudes suurem kiirus ja ka liigutuste sagedus. Tervikuna on selline tõusuviis aga intensiivsem ja energiat kulutavam kui libisammtõusuviis. Seetõttu seda ei saa seda rakendada väga pikkadel lõikudel, aga sobib hästi lühemate tõusunukkide ületamiseks. Kui ei suudeta aga otse liikuda, minnakse koheselt üle poolkäär või käärjooksule.
Tõusul kompenseerib jooksusamm sageli ka ka suuskade napimat pidamist, kuna jooksuga surutakse suusa keskosa tunduvalt intensiivsemalt vastu lund ja piisab ka ainult lühema pidamisala määrimisest. Samas liigutakse jooksusammuga rohkem keppidele toetus ehk kätel, nii et koos jooksu ja tugevate kepitõugetega saavuatakse jooksusammul liikudes suurem kiirus ja ka liigutuste sagedus. Tervikuna on selline tõusuviis aga intensiivsem ja energiat kulutavam kui libisammtõusuviis. Seetõttu seda ei saa seda rakendada väga pikkadel lõikudel, aga sobib hästi lühemate tõusunukkide ületamiseks. Kui ei suudeta aga otse liikuda, minnakse koheselt üle poolkäär või käärjooksule.
