"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Töövõimest mööda vaatamine oleks enesepettus...

Aprillis tähistatakse Eestis juba kolmandat korda töökohaspordikuud, mille raames toimub erinevaid põnevaid sportimis-ja liikumisüritusi. Teemakuu eesmärk on kutsuda inimesi üles töökohal või kolleegidega liikuma ning tööandjaid üles looma oma töötajatele liikumisvõimalusi.

Töökohaspordikuud korraldavad Eesti Olümpiakomitee, Ühendus Sport Kõigile, Eesti Firmaspordi Liit ja Kultuuriministeerium. Kuu raames toimuvad ka Eesti Terviseradasid kasutades erinevad ettevõtmised, millest kõik on oodatud osa võtma ning muidugi ka iseseisvalt oma töökohas sportimis- ja liikumisüritusi korraldama.
Kuigi igasugused kampaaniad võivad ka kerget võõristust tekitada, siis alati on hea taoliste tegemiste puhul ka asjade käigu üle arutleda. Kahtlemata on selleks ka töökohtade roll  meie kõiksugustes eluvaldkondades. Kui kunagi NL ajal tegutseti kuulsa üleskutse - "Kogu brigaadiga staadionile!" saatel ja sellest kõrvalejäämine oli pea et võimatu, siis tänapäevane töökeskkond respekteerib ikkagi inimese vaba tahet. Samas leiab üha enam leiab hindamist töötajate liikumisharrastus ja aktiivne elustiil, kuid nagu järgnev arutelugi näitab, siis arenguruumi on Eestis ses osas veel piisavalt...
​
PictureIlma hea töövõimeta päevast-päeva sellist katusemeistri tööd juba ei tee /foto: Work Pictures
Tööjõud versus töövõime
​

​Praegu, uue valitsuse moodustamisel räägitakse väga erinevatest Eesti arengusuundadest, kus enamustes koorub välja ennustus keerukamate aegade poole. Pakutud lahendusi majandusedu jätkuks on esitatud küll nii ja naa, kuid kuidas ka nende reast ei otsiks ka  inimeste töövõime parandamise teid, leiab selle asemel tunduvalt tähtsamatena näivaid probleeme. Näiteks kas või täiendava (ja võimaliku väljast tuleva) tööjõu vajaduse ümber käiv diskussioon, kus paraku ei jagu tähelepanu aga sellele, kuidas meie praegune - olemasolev ja päevast -päeva Eestis rabav töövägi suudab ja jaksab...

Sest kui  vaadata mistahes valdkonda, võtta ettevõtet või asutust, siis kõik tööandjad ootavad ju igal hommikul, ja nii nädalate, aastate viisi tööde ja tegemiste juurde puhanud, taastunud ning kokkuvõtlikult öeldes - hea töövõime ja jaksamisega töötegijat.
Kui hästi ka asjad ei läheks, kui pühendunult oma tööde juures ei oldaks, kahaneb töö käigus  justkui märkamatult töövõime ja mis veelgi hullem – niisama iseenesest ta tagasi ei tule. Nõutavat töövõimet vaadatakse kui loomuliku nähet ja pole imestada kui sellest tööandja ja töövõtja vahel eriti ei räägita. See on tavakohaselt inimese enda mure, kuidas ta end jätkusuutlikuna hoiab.

Paljudel juhtudel kipume me end  Soome või teiste Põhjamaadega võrdlema, ent kui töövõime osas sealtehtut vaadata, siis valitsevad neis ühiskondades inimeste töövõimesse tehtavates kulutustes meiega võrreldes lausa kümnekordsed vahed. Mis aga veelgi määravam - see on eelkõige mõtteviis ja erinev arusaam inimeste töövõimest, selle säilitamisest ja parandamisest. Kui näiteks kandideeris omal ajal  presidendiametisse Tarja Halonen, siis üheks tema eesmärkidest oli Soomest n.ö.hyvinvointi valtio ( hästi toime tuleva riigi) kujundamine. Küsisin toona Tallinna Ülikooli rekreatsioonikonverentsil esinenud kolleegilt Elina Rajalahtilt Laurea kõrgkoolist – mida president sellega silmas pidas. Ja tema tõlgenduses mõtles president seejuures iga kodaniku kohta käivaid selliseid märksõnu, nagu  -  tervis,  taastumine ja toimetulek. Oldi veendunud, et kui suudetakse parandada olukorda nendes kolmes valdkonnas, siis on loodud alus ka kõigeks muuks. Omaette küsimuseks kujuneb muidugi see, kes ja mida selle heaks ette võtab? Mida riiklik ja mida omavalitsuse tasand, millega panustab tööandja ja kuidas suudab tunnetada n.ö. enesehoolde raames oma töövõime nimel tegutsemist inimene ise.
Maja näidet appi võttes

Enam kui paarkümmend aastat tagasi alustati meie põhjanaabrite juures põhjalikumalt töövõime küsimuste uurimist. Hoomati, et kõigi muude töökorralduse asjade kõrval kipub pikemas perspektiivis alt vedama just töötegija jaksamine.
​Et aga teravnevas konkurentsis ei saa tööpinge mitte langema, vaid aina tuure peale võtvat, siis kasvab ootus inimeste töövõime vastupidamisele veelgi. „Kas just õigel ajal, aga vähemalt viimasel hetkel saime need küsimused lausa üleriigiliselt tõstatatud“ kirjeldab toonast Soome olukorda Elina Rajalahti. Ning siit sai alguse ka nende n.ö. töövõime maja lähenemisviis, mida ka lähemalt vaataksimegi. Kõiki tema korruseid ja nende omavahelist toimimist ning tööandja ja töövõtja rolle majas toimimisel
PictureTöövõime maja. Rajalahti (2007), Zilmer (2010)
Kogu hästi ehitatud ja antud juhul neljale korrusele jaotuva (töövõime) maja  kestmise otsustab erinevate korruste toimivus ja selge rollide jaotus. Kuigi maja puhul räägitakse heast katusest, mis pole üldsegi vale, siis keegi ei alusta ehitamist katusest, vaid loob hea ja tugeva vundamendi. Sellele töövõime majale on vundamendiks juba eelpool nimetatu – töötegija tervis, toimetulek ja taastumine. Ja kuidas me ka kõiki teisi korruseid ei tähtsustaks, tuleb tõsine tagasilöök – kui pole tervist, ei mõelda taastumisele. Nende puudumisel algab aga peagi ka paaniline tunne toimetuleku osas. Tundub nii, et ei suudeta enam midagi teha...
​Tabavalt märgib selle seisundi kohta tuntud töövõime uurija John T. Haworth - Inimene, kes ei suuda juhtida oma tööd ja vaba aega, on pidevalt rahulolematu. Nii et – praod "vundamendi" mistahes plokis panevad õige peatselt murenema kogu (töövõime) maja, sest majas tegutseb liiga palju rahuolematuid inimesi.

Minnes korrus korruse kaupa kõrgemale ja läbides tööks vajalikke tegureid, leitakse end suuremas osas ööpäevast ikkagi töö korrusel, kuhu ollakse püritud ja vastu võetud. Kõik seal kogetav – keskkond, töö iseloom ja nõuded, aga ka õhkkond ja kogu töö organisatsioon on oluline, aga mõjutab oluliselt inimese töövõimet. Üha enam leiame ridamisi näiteid, kus töö korrusel toimib kõik justkui suurepäraselt, aga „vundamendis praguneb“. Võib lihtsalt öelda, et alakorruse väärtuste ja nende säilitamise juurde jõutakse sageli üha vähem ja vähem, sest töö korrusel on see omapära, et ta imeb sind endasse üha enam ja enam. Kui tööd tehes - jõutakse, nauditakse ja ikkagi ka teenitakse – siis ununeb hoolitsemine tervise ja taastumise pärast üsna kiiresti. Veelgi enam – selle alumise korruse arvel toimub pidev edasilükkamise taktika – kui saan töödega ühele poole, küll siis puhkan, võtan käsile oma tervise. Kahjuks ei saa seda kanti oma elus kampaanialikult käsitleda – ei saa puhata ette, ega takka järgi. Ning kui tervisest rääkida, siis üsna sageli viiakse täisjõus mehed lausa tööpostilt viimaks päästevõimalusena tohtrite hoole alla...
​
Nii et kui mingist peamisest printsiibist rääkida, siis ikkagi vaid tasakaalust kas või selle töövõime maja kõigi korruste vahel, sest üks ei saa ilma teiseta.

PictureKes küll selle töönarkomaani vahepeal "likku paneks" ? Ei usu, et ta seda ise teeb, sest midagi on tal alati tegemata...
Mis on kelle mure?

​See viimane retooriline küsimus tahaks seda töövõime teemat pisut kokku võtta ja ka rolle täpsustada. Kui jooniselt vaadata, siis on siin maja „välisseinte äärest“ liikumas üles ja alla töövõtja ja tööandja n.ö. huvinooled. Nende ulatuses, võimsuses ja põhjalikkuses avaneb ka see mure jagunemise küsimus. Kas tööandja jõuab oma põhitegevuse –töökorruse korraldamise juurest ka I korruse temaatikate juurde, tunneb huvi töötaja jaksamise kohta. Ehkki käesoleva kirjutise eesmärgiks pole Eestis valitseva olukorra laiem analüüs, saab öelda, et selles küsimuses on meil nii ja naa. On ülimalt hoolivaid ja laialt ( ning ka töövõime olulisust) märkavaid tööandjaid,aga leidub näiteid, kus töötajast viimane ramm võetakse...

Ühes kunagises kirjutises tõi Avo Kokk hea näite Kreutzwaldi tuntud ennemuistsest jutust Puulasest ja Tohtlasest. Seal rassisid need sulased ihne peremehe heaks imehästi, aga neid tuli vahepeal likku panna. Nii on ka praeguses Eestis – kas tööandja märkab, et see või teine „rügaja peaks vahepeal likku panema“ või läheb seni – kuni kestetakse...
​
Aga inimene ise, see teine (töövõtja) pool, mida peaks tema tegema? Kas temagi peaks märkama, et nüüd on vahepeal aeg end „leotada“. aeg maha võtta ja "akusid laadida"...
Või et - mitmendale korrusele töövõime majas jõuab tema oma huvi ja mõjudega, kui palju on temal sõnaõigust töö ja puhkuse asjus. Paraku on tal raskusi oma alumise korruse asjadegagi ja sageli tekib Eestiski tunne, et ikkagi keegi teine peaks muretsema meie tervise, taastumise ja toimetuleku eest. Enesehooldest pole meil siiski kellelgi pääsu ja see peaks ka kiirematel ja segasematelgi aegadel olema esmanorm.
Oleks hea kui huvinooled liiguks piki korruseid nii üles kui alla, sest näiteks meie põhjanaabrid on sellest – töövõime majas toimivatest suhetest, huvidest kujundanud kogu ühiskonna arusaama.
Kui siia lisada kas või Soome tuntud analüütiku Risto.E.J. Penttilä üks mõte, siis suurima üldistusena väidab ta, et ka puhkus ja taastumine on Põhjamaade majandusedu alused.  

Picture
Ehe töökohakeskne sportimishetk suurfirma Apple peakontori ümbruses /foto: Startip-SV/
On aru saadud, et lisaks intensiivsele tööle tuleb õigel hetkel minna ja puhata, leida aega enda „vundamendi“jaoks. Ning selline võiks  kõigi meiegi arusaam olla, et töövõime ei ole lõputu. Oleks hea kui see kestaks võimalikult pikalt ja meeldivalt ning me kõik teeks selle nimel senisest enam.
​Kas või ka selle käimasoleva - töökohaspordikuu tegemiste ja arutluste kaudugi..., mille kohta leiab infot Eesti Firmaspordiliidu koduleheküljelt https://www.firmasport.ee/tookohaspordikuu/ 

​15.aprillil 2019
Powered by Create your own unique website with customizable templates.