Tõnis Matsinit meenutades...
Raske haigus viis meie hulgast suusarahva hea abilise ja sõbra Tõnis Matsini.
Olles ise eelmise sajandi 60-ndatel Eesti ja ka NL paremikku kuulunud keskmaajooksja, liitus ta hiljem vastupidavusalade nõuannetega aidates tihedalt ka meie suusatajatega. Eriti tuleb Tõnise aktiivsust esile tuua 1989.aastal, mil käivitus n.ö. Tartu-Vuokatti treenerite koolitusprojekt. Et ametlikult ei saanud Eesti ja Soome suusaliitude tasandil veel lävida, said koostööpartneriteks Tartu Ülikool ja Vuokatti Urheiluopisto. Meie suusatreeneritele, nii murdmaas, kahevõistluses kui laskesuusatamises tähendas see mitmeetapilist heal tasemel koolitust, kus lektori ja koolitusprogrammide koostajana tegutses ka Tõnis. Terve koolitusprojekt sai üles ehitatud nii, et selle jooksul andsid oma osa nii Tartu ja Tallinna ülikoolide väga erinevate valdkondade tipud, aga Soomes moodustasid põhituumiku Jyväskylä Ülikooli professorid ja teadurid...
Eesti suusatamisele sai kõigest sellest järgnevate edukate arengute alus, lisades praktiliste kogemuste saamist nii suusahoolde oskustes, suusaelu korraldamises kuni tipptreeninguteni välja. Lisaks kõigele tekkisid ka treeneritevahelised head isiklikud kontaktid, mis Eesti taasiseseisvudes igati meile abiks olid. Koolituse edukust näitab aga see, et mõlemal poolel - nii Eestis kui Soomes said täiendõppes osalenud meestest oma maade tipptreenerid, kellest näiteks Reijo Jylhä täidab hetkelgi Soome murdmaasuusatamise peatreeneri kohustusi...
Toodud ununema kippuvad näited on aga ilmestamaks Tõnis Matsini toonast, nii vajalikku tööd, mis ei katkenud meie suusatajatega ka hiljem. Need jätkusid nii tema enda ettekannetega suusatajate aastaseminaridel kui soovituste ja konsultatsioonidega kellele tahes. Nagu ütles Laur Lukin - Tõnis polnud mingi uhkust täis teadlane, vaid andis meile nõu äärmiselt lihtsal ja selgel moel. Just nii, nagu treener seda vajas...
Suusarahva tänud, Tõnis, antu ja kogetu eest !
Eesti Spordibiograafiline Leksikon on kirjutanud Tõnisest järgmist:
MATSIN, Tõnis (22. VII 1947 Põlva), kergejõustiklane ja spordipedagoog. 192 cm, 76 kg. Lõpetas 1965 Põlva kk-i ja 1970 TRÜ KKT. Bioloogiaknd (1979). Varane lapsepõlv (1949–57) möödus Siberis Novosibirski obl-s. Sportima hakkas 1959, harrastas suusatamist ja lauatennist, kergejõustikutreeninguid alustas 1963 Ants Maiste juhendamisel, abituuriumist alates oli tema treener Alfred Pisuke. Püstitanud Eesti noorte- ja juunioride rekordeid ning 800 m-s NL-i noorterekordi (1.51,7), tulnud 1966 Euroopa juunioride mängudel 800 m jooksus 10. kohale. NL-i juunioride mv-tel saanud pronksi (1966) ja hõbeda (1967). Eesti mv-tel võitnud 1966–73 800 m-s 3 kulda, 3 hõbedat ja 2 pronksi, 400 m-s 2 pronksi ning sisemv-tel 600 m-s pronksi. Tulnud 4 korral teatejooksus Eesti meistriks. NL-i mv-tel oli 1968 800 m-s 5. Isiklikke rekordeid: 200 m 22,7 (1969), 400 m 48,9 (1969), 800 m 1.49,5 (1968), 1000 m 2.21,5 (1968), 1500 m 3.51,0 (1968). Msp (1968). Kuulunud Kalevisse, võistelnud 27 korda Eesti koondises ning 3 korda NL-i juunioride ja täiskasvanute koondises. Uurinud kehalise pingutuse hormonaalset regulatsiooni, avaldanud a-st 1973 297 teaduspublikatsiooni, olnud Eesti suusa- ja sõudekoondise ning paljude sportlaste teaduskonsultant vastupidavuse arendamise ja mäestikutreeningu küsimustes. A-st 2002 EOK teaduskonsultant, a-st 2004 EOK treenerite kutsekvalifikatsiooni komisjoni liige. Kuulunud 1966–2004 Eesti Olümpiaakadeemia ja Kergejõustikuliidu juhatusse, 1998–2004 olnud Tartu Akadeemilise Tenniseklubi president. A-st 2008 Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige. Töötanud 1970–72 Kalevis treeneri-instruktorina ning a-st 1973 TÜ KKT-s, a-st 2001 olnud spordi ja füsioteraapia täienduskoolituse keskuse juhataja. T: Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas(monograafia, koos E. Maiste ja V. Utsoga, 1999).
Olles ise eelmise sajandi 60-ndatel Eesti ja ka NL paremikku kuulunud keskmaajooksja, liitus ta hiljem vastupidavusalade nõuannetega aidates tihedalt ka meie suusatajatega. Eriti tuleb Tõnise aktiivsust esile tuua 1989.aastal, mil käivitus n.ö. Tartu-Vuokatti treenerite koolitusprojekt. Et ametlikult ei saanud Eesti ja Soome suusaliitude tasandil veel lävida, said koostööpartneriteks Tartu Ülikool ja Vuokatti Urheiluopisto. Meie suusatreeneritele, nii murdmaas, kahevõistluses kui laskesuusatamises tähendas see mitmeetapilist heal tasemel koolitust, kus lektori ja koolitusprogrammide koostajana tegutses ka Tõnis. Terve koolitusprojekt sai üles ehitatud nii, et selle jooksul andsid oma osa nii Tartu ja Tallinna ülikoolide väga erinevate valdkondade tipud, aga Soomes moodustasid põhituumiku Jyväskylä Ülikooli professorid ja teadurid...
Eesti suusatamisele sai kõigest sellest järgnevate edukate arengute alus, lisades praktiliste kogemuste saamist nii suusahoolde oskustes, suusaelu korraldamises kuni tipptreeninguteni välja. Lisaks kõigele tekkisid ka treeneritevahelised head isiklikud kontaktid, mis Eesti taasiseseisvudes igati meile abiks olid. Koolituse edukust näitab aga see, et mõlemal poolel - nii Eestis kui Soomes said täiendõppes osalenud meestest oma maade tipptreenerid, kellest näiteks Reijo Jylhä täidab hetkelgi Soome murdmaasuusatamise peatreeneri kohustusi...
Toodud ununema kippuvad näited on aga ilmestamaks Tõnis Matsini toonast, nii vajalikku tööd, mis ei katkenud meie suusatajatega ka hiljem. Need jätkusid nii tema enda ettekannetega suusatajate aastaseminaridel kui soovituste ja konsultatsioonidega kellele tahes. Nagu ütles Laur Lukin - Tõnis polnud mingi uhkust täis teadlane, vaid andis meile nõu äärmiselt lihtsal ja selgel moel. Just nii, nagu treener seda vajas...
Suusarahva tänud, Tõnis, antu ja kogetu eest !
Eesti Spordibiograafiline Leksikon on kirjutanud Tõnisest järgmist:
MATSIN, Tõnis (22. VII 1947 Põlva), kergejõustiklane ja spordipedagoog. 192 cm, 76 kg. Lõpetas 1965 Põlva kk-i ja 1970 TRÜ KKT. Bioloogiaknd (1979). Varane lapsepõlv (1949–57) möödus Siberis Novosibirski obl-s. Sportima hakkas 1959, harrastas suusatamist ja lauatennist, kergejõustikutreeninguid alustas 1963 Ants Maiste juhendamisel, abituuriumist alates oli tema treener Alfred Pisuke. Püstitanud Eesti noorte- ja juunioride rekordeid ning 800 m-s NL-i noorterekordi (1.51,7), tulnud 1966 Euroopa juunioride mängudel 800 m jooksus 10. kohale. NL-i juunioride mv-tel saanud pronksi (1966) ja hõbeda (1967). Eesti mv-tel võitnud 1966–73 800 m-s 3 kulda, 3 hõbedat ja 2 pronksi, 400 m-s 2 pronksi ning sisemv-tel 600 m-s pronksi. Tulnud 4 korral teatejooksus Eesti meistriks. NL-i mv-tel oli 1968 800 m-s 5. Isiklikke rekordeid: 200 m 22,7 (1969), 400 m 48,9 (1969), 800 m 1.49,5 (1968), 1000 m 2.21,5 (1968), 1500 m 3.51,0 (1968). Msp (1968). Kuulunud Kalevisse, võistelnud 27 korda Eesti koondises ning 3 korda NL-i juunioride ja täiskasvanute koondises. Uurinud kehalise pingutuse hormonaalset regulatsiooni, avaldanud a-st 1973 297 teaduspublikatsiooni, olnud Eesti suusa- ja sõudekoondise ning paljude sportlaste teaduskonsultant vastupidavuse arendamise ja mäestikutreeningu küsimustes. A-st 2002 EOK teaduskonsultant, a-st 2004 EOK treenerite kutsekvalifikatsiooni komisjoni liige. Kuulunud 1966–2004 Eesti Olümpiaakadeemia ja Kergejõustikuliidu juhatusse, 1998–2004 olnud Tartu Akadeemilise Tenniseklubi president. A-st 2008 Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige. Töötanud 1970–72 Kalevis treeneri-instruktorina ning a-st 1973 TÜ KKT-s, a-st 2001 olnud spordi ja füsioteraapia täienduskoolituse keskuse juhataja. T: Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas(monograafia, koos E. Maiste ja V. Utsoga, 1999).