"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Meenutades suusasatamise Mentorit
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • 27 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Laulutaat võib rahule jääda!
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - tuli, et jääda !
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ...
    • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Aerud vette ... ja vett meil on !

Kui seda kirjatükki tegema asusin, saatsid mind kahesugused tunded – kas ma ikka tean piisavalt seda ala, ehkki mul on siiski üsna head praktilised kogemused sellest ülimalt mõnusast tegevusest. Samuti tabasin end juba pikemat aega mõttelt, miks oleme Eestis nii vähe siis sellest jutuks tulevast tegevusest – sõudmisest - rääkinud ja kirjutanud. Ehkki meil on ometigi taoliseks paeluvaks harrastuseks tegelikult tingimusi - jõgesid, järvi ja merd  küll ja küll. Ning 
veel üks küsimus - miks kasutame sõudmist üsna harva ka oma kehalise tubliduse tõstmiseks? Näiteks sobib ta ülimalt hästi ka suusatajate suviseks treeninguks, ehkki teda tahetakse justkui "augutäitena" võtta. Jah, ei vaidle vastu, eks ta ole taastava, rahuliku toimega, aga kui pisut tempot ja tõmbe tugevust tõsta, siis jagub koormust parasjagu...
Kui mõni arvab, et nüüd ma tahan hakata rääkima ühest üsna klassikalisest spordialast, mis meilegi läbi aegade kulda ja karda kokku toonud – akadeemilisest sõudmisest  või võtan vaatluse alla  sõudmise hoogsalt areneva „kaksikvenna „ – aerutamise, siis sedapuhku tuleb jutt  hoopis kõige tavalisema paadiga sõudmisest. Matkaekspert Leho Tohva on toonud oma matkanõuannetes sisse väga hea käsitluse, millega ta selgelt kirjedab, mida miski vee peal liikudes tähendab:

Aerutamise ja sõudmise vahel on märgatavad erinevused:
  1. Sõitja asend. Sõudmisel on sõudja seljaga, aerutaja aga näoga sõidusuunas. Ehk sõudja matkab tagurpidi:)
  2. Aerude kinnitus. Sõudeaerud on paadi küljes tullide abil, aerud seevastu on aerutaja käes vabalt
  3. Keha töö. Sõudepaati juhitakse ülakeha tõmmetega, süsta, kanuu või parve juhitakse aerutaja käte, jalgade ja keha ühistöös.
  4. Juhtimine aerudega. Aerutaja võib alust juhtida ühe aeruga, sõudja vajab edasiliikumiseks ja juhtimiseks kahte tullidele kinnitatud aeru.
  5. Juhtimine tüüriga. Vahel kasutatakse sõudepaadi juhtimiseks tüürimeest, aerutaja saab juhtimisega ise hakkama
  6. Õppimine ja treenimine. Kodus treenimiseks saab kasutada sõudedrenažööri, kuid sama tõhusat viisi toas aerutamist õppida pole leiutatud
  7. Levik. Lõpuks on aerutamine levinum kui sõudmine. Seda kinnitab kasvõi Võhandu maraton, kus aerutajaid on ülekaalus.
Räägiksin edasi aga  peamiselt sellest, millest on meie kõigi ühisesse mällu isegi üks rahvalik laul „Viljandi paadimees“ tekkinud. Ei usu, et sel Mulgimaa müstilisel paadimehel see pidev aerusikutamine vastu meelt oli, sest küllap sel imelisel  järvel olemine talle ikka meeldis ka. Ja  paatki oli tal kindlasti korralikest laudadest koolutatud, mitte mingi „linnuluust tehtu“,  nagu üks teine ja pisut hilisema aja laul jutustab.

Nii et veeveere rahvana on paadisõit olnud meie rahva meeles ja keelel ning talle on lisaks kui liikumisviisile ikka ka teatud romantilisemat laadi hetki lisatud. Kus aga vettpidi liikuma pidi, ja muudmoodi ehk alles jää tulles minna sai, seal seisis ikka oma pere paat ninapidi kaldas ja vajadusel oli see kohe võtta. 
Picture
Üks suuremat sorti paat ootab tulijaid, et Matsalu roostikesse seiklema minna / foto: K. Zilmer
Olen  igat masti paate ning nendega kokku käivaid paadisildasid meie kaunist Võhandut pidi sõites näinud. Veel seitsmekümnendatel oli paate igasuguseid, palju ka omatehtuid , lausa lamedapõhjalisi lootsikuid, aga aja edenedes hakkas üha enam alumiiniumist ja plastikust sõiduriistu nägema. Pole viimastel aegadel paraku Võhandule sattunud, ega tea,  kas samapalju paate enam kallastes on ja kas nad enam samamoodi - sümboolse ketijupiga  sillaposti küljes seisavad. Siis oli teada, et see paat kuulub sellele ja sellele perele ning see sõiduvahend oli jõe ja järveäärsete perede elamise ja tegemiste üks lahutamatu osa. Tehti siis sellega mingi pikem ja hädavajalikum sõit, või lükati paat veele päris hämaras hommikus, et siis tulla koju lausa pimedas, sest  - kala pidi praegu eriti hästi võtma. Ja võttiski, kuskil keskhommikuni. Siis sai keset järve vette hüpatud, pisut paadipõhjas päikeselõõsas lesitud, kaasavõetud võileivad söödud …ning uut õngekohta otsitud…Suvi keset imelist Aheru järve, mida võis veel tahta…
Picture
Kui palju praeguses elus paati vajatakse ja kas suudetakse ja osatakse nendega ka sõuda, selle üle tahaksin siin pisut pikemalt arutleda ja samas paljusid ehk endale küsimusi esitama panna – millal oli minu viimane paadisõit, millal sai viimati aerud kätte võetud ? Usun, et neid kordi tuleb vähem meelde kui suusasõite, ehkki paljud tunnistavad ausalt ka nende kahanemist…

Vesi, paat ja aerud

Eks ühe osa lugejate jaoks ole oma paadisõidu paik endiselt olemas, kus end  ikka ja jälle mõnusalt tuntakse. Et vaiksed jõekäärud ning järvesopid on meil kogu aeg vabaks liikumiseks olnud, siis on seal  praegu ehk ainsaks toimetamise takistuseks see, et jalga kaldale pannes oled sageli eraomaniku maale astunud. Kui inimlikult asju aetakse, saab ikka „maale tulla“ ning eks palju ilusaid jõgesid vonkleb läbi riigimetsade, kust reeglina ka korrastatud peatuspaiku leiab.
Hoopis uus ja tunduvalt vähem avastatud maailm on aga meie rannikumeri, mis pikki aastaid piiritsoonina lukus seisis. Selle aja kohta rääkis naabrimees Eedi, et sinelites  vene soldatid tulid ja saagisid isegi paadid pooleks! Eks sinna kuhugile hääbus ka meie rannakultuur ja kadus  paadiga merel käimise oskus ja tunne…
Picture
Vaba meri, vabad veed - sikuta vaid aerusid ! Fotod : K. Zilmer
Merel aga, kus peab küll pidevalt tuult ja lainet arvestama, leidub see-eest aga imelisi lahesoppe, karisid ja liivaseljandikke. Just seal võib ka tavalise paadiga liuglemine ehk suve suurimaks elamuseks kujuneda. Ehkki nii – vaikselt veel olles , liigud kogu aeg kellegi „territooriumil“, ei lase põhilised rannikumere asukad – linnud end sellest tasasemast tegutsemisest eriti häirida. Kuni äkki avastad, et oled päris nende koduõue sisenenud ja siis pole muud  kui tuleb tasa ja targu lahkuda…Aga enne pead ühtäkki paadipõhjas selili pilte tehes üle elama rannatiirude tõelise rünnaku, kus vahepeal jääb aparaadi ja ründaja vahele napp pool meetrit... Rahu, rahu, ma ei häiri teid enam , juba sõuan eemale !
Picture
Picture

Nii et kohti ja võimalusi meil leidub ja kui ka endal sõitmiseks paati pole, siis saab selle ka laenuks võtta. Pirita paadisadamas on igaühel see võimalus ning vahel ongi  jõgi paate täis. Kätte antakse korralik nelja inimese sõiduriist koos vestide ja päästerõngaga. Ei saaks öelda, et Eestis laenutustuhin eriti suur oleks, nagu kinnitas seda ka aastaid Pühajärve rannas paadilaenutust teinud Vello Meema. Temagi arvates püsivad paadid rohkem aega ikkagi sillas kui seilavad siinsete  saarte vahel ringi. Tundub, et rahva sõudmissoov oleks nagu millegi taga kinni, ehkki see on üks vahetumaid, emotsionaalsemaid ja omapärasemaid liigutamisvõimalusi. Ehk äkki „ärgatakse“  nüüd, kui taas kord sõudeolude tippaeg  kätte jõudmas.
Paatidest oli juba eespool pisut juttu. Hea paat on muidugi üsna kallis asi ja kui see endale hangitakse, siis on see nii suur väljaminek, et tasub näha vaeva ja teda korras hoida. Õnneks on enamus käibel olevaid paate plastikust, mida kerge hooldada ja mis ka ilmaoludele hästi vastu peavad. Samas ei talu nad mehaanilisi vigastusi ja vastu kivi sõites võib paadi põhja üsna kergesti pragu tulla.
Aerud saab tavaliselt paadiga koos ja sobituvad hästi tullidesse. Tõsi, tulli ehitus on selline, et aere tuleb alguses pisut pöörata ja kui nad õigesse asendisse tõmmata, siis on nad lukustunud ja ei lenda välja.

Ohutusvesti  osas on meil aga päris kummalisi lähenemisi. Kui räägitakse siseveekogudest, siis pole otsest vesti kandmise nõuet. Aga vesi on vesi ja pigem tasuks end ikka võimalikuks ohuks valmis seada. Meie põhjanaabrite veel liikumise tavakäitumist eeskujuks võttes  tooksin hea näite, kus üks palju ringisõitev tuttav ametimees kinnitas, et tal on suvi läbi oma vest auto pakiruumis kaasas, sest siin-seal tuleb ikka vee peale minekut ette ja siis ei pea millelegi lootma või laenuvesti selga panema. Minu arust on aga eriti vastutustundetu selline olukord, kus väikeste lastega pere ohutusvestideta paadisõitu teeb. Aga siis pole ime kui tehakse enda ohtuseadmises nii mõni järgminegi samm - kiivrita rattal sõitmine või uisutamine, autos turvavöö lahtijätmine. Ikka arutu eneseõigustusega, et ega minuga midagi ei juhtu. Nii et vee peale minnes võiks ikkagi vest üll olla, on kindlam !

Tähtis on ka paadi kandevõime ja sellega arvestamine. Eks koos ole lustilisem sõita, aga tavapaati ei saa üle nelja inimese minna. Nii et kui ise sõudma asud, siis üks kaaslane võiks paadininasse istuda ja kaks ahtripingile. Sõidu ajal püsigu igaüks oma kohal. Tahetakse aga kohti vahetada, tuleks liikuda teise kohta vaid paadiservast kinni hoides ja kägarasendis, nii et paat kogu aeg tasakaalus püsiks. Igasugust püstitõusmist tuleks vältida, sest vähegi kõikuvama paadi puhul hakkab püsti tõusnud sõitja tasakaalu hoidmiseks abistavaid liigutusi tegema ja iga ägedam vehkimine võib hoopis paadi ümber keerata. Normaalselt toimetades püsivad aga kaasaegsed paadid piisavalt hästi tasakaalus, seda isegi paraja lainetusega.

Asume nüüd aga  aerusid sikutama!

See on ju nii lihtne !

Nii tavatsetakse ikka selliste tegevuste kohta öelda, mis kõrvalt vaadates ülimalt lihtsatena tunduvad. Just – tunduvad. Nagu rattasõitki – muudkui vajuta vaid pedaalidele, ehkki mäletame hästi, kaua läks ennem aega kui tasakaalu kätte saime. Ega sõudminegi iseenesest pole ka mingi raketiteadus, aga siiski…

Sõudmisel tuleb üsna mitme asjaga arvestada – pead paadi vajaliku kiiruse ja suunaga liikuma saama . Manööverdama ja suunda hoidma, vajadusel seda ka tagurpidi liikudes tegema. Vahel lausa paigapeal paadi ringi pöörama. See kõik käib  tavalise ning vajaliku sõudeoskuse juurde ja tahab esmalt mõtlemist – mida ma teen ja siis ka kohest proovimist, et  kuidas ma seda siis teen.

Esmalt veel pisut ka sõudeasendist ja aeruhoidest. Sõudes tuleks võimalikult keskel istuda ja kui jalad ulatuvad, siis kannad paadipõhjas olevate nukkide taha toetada. Lühema sõitja või laste puhul võib jalgade toetuseks lisaklotsi panna. See jalgade toetus on ülimalt tähtis, et saaks aerudega korralikult ja jõuliselt tõmmata.

Targad arutelud, mis kõik küll akadeemilise sõudmise kohta kirjutatud, märgivad, et sõudmise saab lahti seletada Newtoni III seadusega . Et - iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.  Seega - mida sujuvamalt saad aerulabad vette ning tõmbe tehtuks, seda ühtlasemalt liigub ka paat. Ei tasu liiga sügavalt, ega kiiresti tõmbeid sooritada, niimoodi tuleb väsimus õigepea. Iga tõmbe järel peaks ära kasutama paadi libisemise ja õigepea tabad juba ise, kuidas parajat sõidurütmi seada. Aeru tuleks hoida korraliku pealthoidega, nii et pöial ja kõik sõrmed  aeruotsa  ümbert haaraks. Õigeid sõudetehnika soovitusi otsides võiks tugineda mõnelt koduleheküljel , kus on näiteks küll sõudmise tehnikat seletatud n.ö. sõudetrenažööri Concept - 2 abil, aga antud soovitusi kannatab üle kanda ka tavapaadiga sõudmisse.

Kui paadi juhtimiseks tüüri pole, siis tuleb just sõudmisega ka  suunda hoida. Eks teatud osas juhib paati ka põhjakiil, aga pead ka ise mõlema aeruga, ühesuguse tugevuse ja ulatusega tõmbeid tegema. Kui aga tõmbad ühelt poolt tugevamini või kiiremini, hakkab paadi nina koheselt pöörama. Suuremaks pöördeks võib ainult ühe aeruga tõmmata ja teise kas siis õhus hoida või vees lohisema lasta. Et kirjasõna järgi ei kannata enam pikemalt õpetada, siis tehke ise proovi ja näete koheselt, kuidas paat aerutööle allub.

Vahel on vaja vaja veel olles ka tagurpidi käik sisse panna ja paadi ahtriots ees manööverdada. Ega sealgi mingit suurt kunsti ole. Viige aga aerulabad endast ettepoole ja nüüd aerudele pressides liigub paat ka tagasi.

Mis sõudmisest veel saab ?

Eelkõige - läbi mitmekülgse lihastöö ülimalt hea ja kontrollitava koormuse. Seda  lausa varvastest pealaeni. Eriti intensiivne on see muidugi akadeemilisel tippsõudmisel, kus veel istepink liigub ja niimoodi tõmbe pikkust ja jalalihaste kaasamisega meeletut jõudu tekitatakse. Akadeemilise sõudmise võistlussooritus (kuskil 7 minuti ringis ) on spordis üks suuremaid ja just intensiivsemaid pingutusi. Tuletage meelde vaid meie sõudelegendi Jüri Jaansoni lõpumeetreid ! Seal ei jäänud meestesse küll midagi enam sisse…
Picture
See sõudepresidendi Rein Kilgi 2012.aastal Luzerni MK -l tehtud pilt meie esindusneljasest näitab tippsõudmise pingutust täies mahus.
Tavasõudja oma paadiga saab õnneks vaid ühe osa sellest pingutusest kätte. Sest polegi rohkem vaja ja juba see võtab su parajalt läbi. Peamise „vati“ saavad endale kere ja käelihased, aga mängus on mingil määral kogu keha. Võib öelda, et parim harjutus kõhu ja selja „paika saamiseks“. Selja osas peaks aga vaatama, et see paljaks ei läheks ning et ta õige ja piisavalt pika riidega soojana püsiks. 

Niisiis sõltub saadav koormus aga sellest kui intensiivselt ja tugevalt aerutõmbeid sooritada . Siin on sõudjal vaba voli end koormata ja see teebki  paadisõidu ülimalt mitmekesiseks. Võite ju proovida – paarkümmend kiiremat tõmmet ja sii vahelduseks samapalju pikki ja sujuvaid. Eks ole mõnus !

Et see kõik toimub veel ühes puhtamas keskkonnas (vee peal), siis ei saa seda kuidagi võrrelda näiteks pidevat ohtu pakkuva rattasõiduga tolmusevõitu avalikul maanteel. Nagu öelda võiks – on paadiga sõites iga sõõm puhas rõõm. Ja ongi, sest sõudeliigutusega paned rindkere hästi liikuma , et sinna siis pahmakas niisket ja värskeimat õhku sisse ahmida.

Nii et täiuslikum moodus  enda sundasendites äraistutud keha ventileerimiseks ja koormamiseks. Lugedes tuntud lastearsti ja innuka sõudja Benjamin Spocki vaimustatud  arutlust sõudmisest, saad aru, miks  Oxfordi – Cambridge suurte traditsioonidega mõõduvõtmine mitte jagpallis vaid sõudmises peetakse. 
Picture
Dr. Benjamin Spock, 1924.aasta olümpiavõitja pidas sõudmist oma elu saatnud lemmiktegevuseks / foto 1978.a. / Asoociated Press /
 Peale sõudetrenniga vee peal olemist olla mõtlemine tunduvalt klaarim, rääkimata akadeemilise paadi tiimitöö plussidest. Eesti Sõudeliidu teenekas peasekretär Jaan Tults võib tundide kaupa rääkida sõudmise fenomenist kogu maailmas ja ehkki ta teeb seda n.ö.akadeemilise paadi taustalt, ei jäta ta mainimast rahvasõudmise hoogustamise vajadust. Just sellest samast tavapaadi sikutamisest, millest sai eespool räägitud. 

Nii et – aerud vette ning juba lähiajal! Ise aga tean, et vanaisana sain kindlalt ühe  kaunima päeva osaliseks, kui ühel soojal suvehommikul pojapojaga õnged paati panime ja siis vaikselt Kilunuki juurde roostiku serva tema esimesele kalaretkele sõitsime. 

Koos sõudes…
Powered by Create your own unique website with customizable templates.