"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • 2020. aasta ERI - LIIKUDES
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
  • 2018/19 hooaja ERI - Eesti Terviserajad
    • Orienteerudes...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Taas vaba tahte avaldus - seekord Seefeldis...
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kardan laskuda!
    • KV - ERI 2017/18 >
      • 21 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
      • Meie mehed asuvad meistriklassi hindama
      • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
      • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha saab !
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
      • Neiud- noorikud hüppemäel
      • Allar - kaasteeline
      • Stardijoonel on taas - Arne Tilk !
    • Kase tänava sündroomist
    • On lahe atmosfäär ...
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Raja tegemisest ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Lähme trepist !
    • Kus isad liiguvad ?
    • Õnnest loobumisest ...
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ... >
      • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
      • Aeroobne tegevus aitab !
      • Imitatsioon suusataja treeningus
      • Rullsuusatamine suusataja treeningus
      • Võimlemine suusataja treeningus
      • Ujumise ja suusatamise oskusest
      • Aerud vette ... ja vett meil on !
      • Mitte ainult küttepuudest...
      • Ja siis mindi ... orienteeruma !
      • Tants meis ja meie ümber...
      • Suvisest jaksutreeningust ...
      • Rullimomente >
        • Vanaemadest...
      • Suusatamise mitu rolli ...
      • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel >
        • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
        • Mängud, mängud, mängud ...
        • Jätkusuutlik Tartu maraton >
          • TM - ärajätmise raske tee
          • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
        • Suusahunt Aadu Pekk : Tahan oma 80.aastaringil veel Tartu maratoni ette võtta
        • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
  • VIIMSI VEERG
    • Vimkal valmib suvepark
    • Öös on inimesi ...
    • Algõpetus ausse !
    • Karulaugu rada pikemaks !
    • Hilinenud, kui kena lahendus
    • Viimsi rajad valmis ! >
      • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
      • Vimka alustas tööd !
  • SUOMI - 100
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Lahtis oma osa andes...
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
  • 1. VÄRSKE VÄRK !
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Jareki sprindiseeria
      • Edu rahvusvahelisel areenil ! >
        • Meediasõbralikeim MK !
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab ! >
      • Lumepuuudus kimbutab ...
    • Eesti Aasta suurpere tiitel tuntud suusaperesse !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus >
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi >
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ... >
      • MM- jätkab Põhjalas
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • 18 minutit - õppevideot ...
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) ! >
        • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Aadu Pekk : Tartu maratonile sai pidur peale tõmmatud...
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Arusaamisest ja arvestamisest ...
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
      • Pikem suusasõit
      • Märk Sinu tegemistest...
      • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
      • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Mõned talvemaigulised pildid
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Kannatab lugeda küll !
    • Tark eluviis
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st >
      • Terviserajad nõu pidamas
      • Kahurite kogupauk
      • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
  • Täna - õpetajate päeval...
  • Sügis!
  • Krossitamisest ,,,
  • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
      • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
      • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
  • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
  • Proloogiks - magus töövõit
  • Valgehobusemäe TALV 2017
  • IMM Tamme tõusul
  • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
  • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
  • 2 * RETROST TÄNAPÄEVA
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • Pool sajandit vana suusapilt
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine >
      • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
      • Oma tasasel moel põhja ladudes...
      • Magister Männiste kaevetööd
      • Kohtumine Tehvandil
    • Suusajuttu rääkides... >
      • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65 >
      • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit ! >
        • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik >
      • Maestro Laulu kiri
    • Suusatamise juured püsivad maal >
      • Oleme metsausku !
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
  • 3 * ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 4* VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Veerpalu KLASSIKALINE
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
        • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Rullitreening Randvere teel
  • 5* VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 6. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Metsa minemisest ...
  • 7.Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Ankrumehe lahkumine
    • Urve - Visa hing !
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 8.KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud... >
      • 90. Vasaloppet - sõidetud !
  • 9. ARHIIVILINK
    • Käik lätete juurde... >
      • Maestro Klas viimasel tõusul...
      • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
      • Abelid 100 >
        • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
        • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
        • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
        • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
        • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
        • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
        • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
        • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
        • Abelid -100 intervjuu
        • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
        • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
          • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
          • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes >
            • ERR suusajakiri vaatas minevikku , olevikku ja tulevikku >
              • Äge krossikas Pannjärvel
        • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
        • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
        • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
        • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
        • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
        • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
        • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
        • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
        • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
        • ERNA ABELI ERIALATUND >
          • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
        • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
        • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
          • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
            • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
            • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
        • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
          • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ... >
            • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
          • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
            • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
          • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
          • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
            • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele >
              • Reedaga - Birkenist ...
            • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
              • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
          • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
            • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
              • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil >
        • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
    • S O T Š I S T... >
      • Lipu kandmisest
      • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
      • Killy
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • Lembitu Kuuse - 65
        • 7. päev - Vigastuse kiuste
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • 14.päev - Raske aja suur võit !
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Aerud vette ... ja vett meil on !

Kui seda kirjatükki tegema asusin, saatsid mind kahesugused tunded – kas ma ikka tean piisavalt seda ala, ehkki mul on siiski üsna head praktilised kogemused sellest ülimalt mõnusast tegevusest. Samuti tabasin end juba pikemat aega mõttelt, miks oleme Eestis nii vähe siis sellest jutuks tulevast tegevusest – sõudmisest - rääkinud ja kirjutanud. Ehkki meil on ometigi taoliseks paeluvaks harrastuseks tegelikult tingimusi - jõgesid, järvi ja merd  küll ja küll. Ning 
veel üks küsimus - miks kasutame sõudmist üsna harva ka oma kehalise tubliduse tõstmiseks? Näiteks sobib ta ülimalt hästi ka suusatajate suviseks treeninguks, ehkki teda tahetakse justkui "augutäitena" võtta. Jah, ei vaidle vastu, eks ta ole taastava, rahuliku toimega, aga kui pisut tempot ja tõmbe tugevust tõsta, siis jagub koormust parasjagu...
Kui mõni arvab, et nüüd ma tahan hakata rääkima ühest üsna klassikalisest spordialast, mis meilegi läbi aegade kulda ja karda kokku toonud – akadeemilisest sõudmisest  või võtan vaatluse alla  sõudmise hoogsalt areneva „kaksikvenna „ – aerutamise, siis sedapuhku tuleb jutt  hoopis kõige tavalisema paadiga sõudmisest. Matkaekspert Leho Tohva on toonud oma matkanõuannetes sisse väga hea käsitluse, millega ta selgelt kirjedab, mida miski vee peal liikudes tähendab:

Aerutamise ja sõudmise vahel on märgatavad erinevused:
  1. Sõitja asend. Sõudmisel on sõudja seljaga, aerutaja aga näoga sõidusuunas. Ehk sõudja matkab tagurpidi:)
  2. Aerude kinnitus. Sõudeaerud on paadi küljes tullide abil, aerud seevastu on aerutaja käes vabalt
  3. Keha töö. Sõudepaati juhitakse ülakeha tõmmetega, süsta, kanuu või parve juhitakse aerutaja käte, jalgade ja keha ühistöös.
  4. Juhtimine aerudega. Aerutaja võib alust juhtida ühe aeruga, sõudja vajab edasiliikumiseks ja juhtimiseks kahte tullidele kinnitatud aeru.
  5. Juhtimine tüüriga. Vahel kasutatakse sõudepaadi juhtimiseks tüürimeest, aerutaja saab juhtimisega ise hakkama
  6. Õppimine ja treenimine. Kodus treenimiseks saab kasutada sõudedrenažööri, kuid sama tõhusat viisi toas aerutamist õppida pole leiutatud
  7. Levik. Lõpuks on aerutamine levinum kui sõudmine. Seda kinnitab kasvõi Võhandu maraton, kus aerutajaid on ülekaalus.
Picture
Eesti koondise suusataja Algo Kärp on oma treeningutes ikka süstaga aerutamist kasutanud. Foto : Karel Tammjärve blogist
Räägiksin edasi aga  peamiselt sellest, millest on meie kõigi ühisesse mällu isegi üks rahvalik laul „Viljandi paadimees“ tekkinud. Ei usu, et sel Mulgimaa müstilisel paadimehel see pidev aerusikutamine vastu meelt oli, sest küllap sel imelisel  järvel olemine talle ikka meeldis ka. Ja  paatki oli tal kindlasti korralikest laudadest koolutatud, mitte mingi „linnuluust tehtu“,  nagu üks teine ja pisut hilisema aja laul jutustab.

Nii et veeveere rahvana on paadisõit olnud meie rahva meeles ja keelel ning talle on lisaks kui liikumisviisile ikka ka teatud romantilisemat laadi hetki lisatud. Kus aga vettpidi liikuma pidi, ja muudmoodi ehk alles jää tulles minna sai, seal seisis ikka oma pere paat ninapidi kaldas ja vajadusel oli see kohe võtta. 
Picture
Üks suuremat sorti paat ootab tulijaid, et Matsalu roostikesse seiklema minna / foto: K. Zilmer
Olen  igat masti paate ning nendega kokku käivaid paadisildasid meie kaunist Võhandut pidi sõites näinud. Veel seitsmekümnendatel oli paate igasuguseid, palju ka omatehtuid , lausa lamedapõhjalisi lootsikuid, aga aja edenedes hakkas üha enam alumiiniumist ja plastikust sõiduriistu nägema. Pole viimastel aegadel paraku Võhandule sattunud, ega tea,  kas samapalju paate enam kallastes on ja kas nad enam samamoodi - sümboolse ketijupiga  sillaposti küljes seisavad. Siis oli teada, et see paat kuulub sellele ja sellele perele ning see sõiduvahend oli jõe ja järveäärsete perede elamise ja tegemiste üks lahutamatu osa. Tehti siis sellega mingi pikem ja hädavajalikum sõit, või lükati paat veele päris hämaras hommikus, et siis tulla koju lausa pimedas, sest  - kala pidi praegu eriti hästi võtma. Ja võttiski, kuskil keskhommikuni. Siis sai keset järve vette hüpatud, pisut paadipõhjas päikeselõõsas lesitud, kaasavõetud võileivad söödud …ning uut õngekohta otsitud…Suvi keset imelist Aheru järve, mida võis veel tahta…
Picture
Kui palju praeguses elus paati vajatakse ja kas suudetakse ja osatakse nendega ka sõuda, selle üle tahaksin siin pisut pikemalt arutleda ja samas paljusid ehk endale küsimusi esitama panna – millal oli minu viimane paadisõit, millal sai viimati aerud kätte võetud ? Usun, et neid kordi tuleb vähem meelde kui suusasõite, ehkki paljud tunnistavad ausalt ka nende kahanemist…

Vesi, paat ja aerud

Eks ühe osa lugejate jaoks ole oma paadisõidu paik endiselt olemas, kus end  ikka ja jälle mõnusalt tuntakse. Et vaiksed jõekäärud ning järvesopid on meil kogu aeg vabaks liikumiseks olnud, siis on seal  praegu ehk ainsaks toimetamise takistuseks see, et jalga kaldale pannes oled sageli eraomaniku maale astunud. Kui inimlikult asju aetakse, saab ikka „maale tulla“ ning eks palju ilusaid jõgesid vonkleb läbi riigimetsade, kust reeglina ka korrastatud peatuspaiku leiab.
Hoopis uus ja tunduvalt vähem avastatud maailm on aga meie rannikumeri, mis pikki aastaid piiritsoonina lukus seisis. Selle aja kohta rääkis naabrimees Eedi, et sinelites  vene soldatid tulid ja saagisid isegi paadid pooleks! Eks sinna kuhugile hääbus ka meie rannakultuur ja kadus  paadiga merel käimise oskus ja tunne…
Picture
Vaba meri, vabad veed - sikuta vaid aerusid ! Fotod : K. Zilmer
Merel aga, kus peab küll pidevalt tuult ja lainet arvestama, leidub see-eest aga imelisi lahesoppe, karisid ja liivaseljandikke. Just seal võib ka tavalise paadiga liuglemine ehk suve suurimaks elamuseks kujuneda. Ehkki nii – vaikselt veel olles , liigud kogu aeg kellegi „territooriumil“, ei lase põhilised rannikumere asukad – linnud end sellest tasasemast tegutsemisest eriti häirida. Kuni äkki avastad, et oled päris nende koduõue sisenenud ja siis pole muud  kui tuleb tasa ja targu lahkuda…Aga enne pead ühtäkki paadipõhjas selili pilte tehes üle elama rannatiirude tõelise rünnaku, kus vahepeal jääb aparaadi ja ründaja vahele napp pool meetrit... Rahu, rahu, ma ei häiri teid enam , juba sõuan eemale !
Picture
Picture

Nii et kohti ja võimalusi meil leidub ja kui ka endal sõitmiseks paati pole, siis saab selle ka laenuks võtta. Pirita paadisadamas on igaühel see võimalus ning vahel ongi  jõgi paate täis. Kätte antakse korralik nelja inimese sõiduriist koos vestide ja päästerõngaga. Ei saaks öelda, et Eestis laenutustuhin eriti suur oleks, nagu kinnitas seda ka aastaid Pühajärve rannas paadilaenutust teinud Vello Meema. Temagi arvates püsivad paadid rohkem aega ikkagi sillas kui seilavad siinsete  saarte vahel ringi. Tundub, et rahva sõudmissoov oleks nagu millegi taga kinni, ehkki see on üks vahetumaid, emotsionaalsemaid ja omapärasemaid liigutamisvõimalusi. Ehk äkki „ärgatakse“  nüüd, kui taas kord sõudeolude tippaeg  kätte jõudmas.
Paatidest oli juba eespool pisut juttu. Hea paat on muidugi üsna kallis asi ja kui see endale hangitakse, siis on see nii suur väljaminek, et tasub näha vaeva ja teda korras hoida. Õnneks on enamus käibel olevaid paate plastikust, mida kerge hooldada ja mis ka ilmaoludele hästi vastu peavad. Samas ei talu nad mehaanilisi vigastusi ja vastu kivi sõites võib paadi põhja üsna kergesti pragu tulla.
Aerud saab tavaliselt paadiga koos ja sobituvad hästi tullidesse. Tõsi, tulli ehitus on selline, et aere tuleb alguses pisut pöörata ja kui nad õigesse asendisse tõmmata, siis on nad lukustunud ja ei lenda välja.

Ohutusvesti  osas on meil aga päris kummalisi lähenemisi. Kui räägitakse siseveekogudest, siis pole otsest vesti kandmise nõuet. Aga vesi on vesi ja pigem tasuks end ikka võimalikuks ohuks valmis seada. Meie põhjanaabrite veel liikumise tavakäitumist eeskujuks võttes  tooksin hea näite, kus üks palju ringisõitev tuttav ametimees kinnitas, et tal on suvi läbi oma vest auto pakiruumis kaasas, sest siin-seal tuleb ikka vee peale minekut ette ja siis ei pea millelegi lootma või laenuvesti selga panema. Minu arust on aga eriti vastutustundetu selline olukord, kus väikeste lastega pere ohutusvestideta paadisõitu teeb. Aga siis pole ime kui tehakse enda ohtuseadmises nii mõni järgminegi samm - kiivrita rattal sõitmine või uisutamine, autos turvavöö lahtijätmine. Ikka arutu eneseõigustusega, et ega minuga midagi ei juhtu. Nii et vee peale minnes võiks ikkagi vest üll olla, on kindlam !

Tähtis on ka paadi kandevõime ja sellega arvestamine. Eks koos ole lustilisem sõita, aga tavapaati ei saa üle nelja inimese minna. Nii et kui ise sõudma asud, siis üks kaaslane võiks paadininasse istuda ja kaks ahtripingile. Sõidu ajal püsigu igaüks oma kohal. Tahetakse aga kohti vahetada, tuleks liikuda teise kohta vaid paadiservast kinni hoides ja kägarasendis, nii et paat kogu aeg tasakaalus püsiks. Igasugust püstitõusmist tuleks vältida, sest vähegi kõikuvama paadi puhul hakkab püsti tõusnud sõitja tasakaalu hoidmiseks abistavaid liigutusi tegema ja iga ägedam vehkimine võib hoopis paadi ümber keerata. Normaalselt toimetades püsivad aga kaasaegsed paadid piisavalt hästi tasakaalus, seda isegi paraja lainetusega.

Asume nüüd aga  aerusid sikutama!

See on ju nii lihtne !

Nii tavatsetakse ikka selliste tegevuste kohta öelda, mis kõrvalt vaadates ülimalt lihtsatena tunduvad. Just – tunduvad. Nagu rattasõitki – muudkui vajuta vaid pedaalidele, ehkki mäletame hästi, kaua läks ennem aega kui tasakaalu kätte saime. Ega sõudminegi iseenesest pole ka mingi raketiteadus, aga siiski…

Sõudmisel tuleb üsna mitme asjaga arvestada – pead paadi vajaliku kiiruse ja suunaga liikuma saama . Manööverdama ja suunda hoidma, vajadusel seda ka tagurpidi liikudes tegema. Vahel lausa paigapeal paadi ringi pöörama. See kõik käib  tavalise ning vajaliku sõudeoskuse juurde ja tahab esmalt mõtlemist – mida ma teen ja siis ka kohest proovimist, et  kuidas ma seda siis teen.

Esmalt veel pisut ka sõudeasendist ja aeruhoidest. Sõudes tuleks võimalikult keskel istuda ja kui jalad ulatuvad, siis kannad paadipõhjas olevate nukkide taha toetada. Lühema sõitja või laste puhul võib jalgade toetuseks lisaklotsi panna. See jalgade toetus on ülimalt tähtis, et saaks aerudega korralikult ja jõuliselt tõmmata.

Targad arutelud, mis kõik küll akadeemilise sõudmise kohta kirjutatud, märgivad, et sõudmise saab lahti seletada Newtoni III seadusega . Et - iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.  Seega - mida sujuvamalt saad aerulabad vette ning tõmbe tehtuks, seda ühtlasemalt liigub ka paat. Ei tasu liiga sügavalt, ega kiiresti tõmbeid sooritada, niimoodi tuleb väsimus õigepea. Iga tõmbe järel peaks ära kasutama paadi libisemise ja õigepea tabad juba ise, kuidas parajat sõidurütmi seada. Aeru tuleks hoida korraliku pealthoidega, nii et pöial ja kõik sõrmed  aeruotsa  ümbert haaraks. Õigeid sõudetehnika soovitusi otsides võiks tugineda järgnevale koduleheküljele http://soudespinning.ee/soudetehnika/ , kus on küll sõudmise tehnikat seletatud n.ö. sõudetrenažööri Concept - 2 abil, aga antud soovitusi kannatab üle kanda ka tavapaadiga sõudmisse.

Kui paadi juhtimiseks tüüri pole, siis tuleb just sõudmisega ka  suunda hoida. Eks teatud osas juhib paati ka põhjakiil, aga pead ka ise mõlema aeruga, ühesuguse tugevuse ja ulatusega tõmbeid tegema. Kui aga tõmbad ühelt poolt tugevamini või kiiremini, hakkab paadi nina koheselt pöörama. Suuremaks pöördeks võib ainult ühe aeruga tõmmata ja teise kas siis õhus hoida või vees lohisema lasta. Et kirjasõna järgi ei kannata enam pikemalt õpetada, siis tehke ise proovi ja näete koheselt, kuidas paat aerutööle allub.

Vahel on vaja vaja veel olles ka tagurpidi käik sisse panna ja paadi ahtriots ees manööverdada. Ega sealgi mingit suurt kunsti ole. Viige aga aerulabad endast ettepoole ja nüüd aerudele pressides liigub paat ka tagasi.

Mis sõudmisest veel saab ?

Eelkõige - läbi mitmekülgse lihastöö ülimalt hea ja kontrollitava koormuse. Seda  lausa varvastest pealaeni. Eriti intensiivne on see muidugi akadeemilisel tippsõudmisel, kus veel istepink liigub ja niimoodi tõmbe pikkust ja jalalihaste kaasamisega meeletut jõudu tekitatakse. Akadeemilise sõudmise võistlussooritus (kuskil 7 minuti ringis ) on spordis üks suuremaid ja just intensiivsemaid pingutusi. Tuletage meelde vaid meie sõudelegendi Jüri Jaansoni lõpumeetreid ! Seal ei jäänud meestesse küll midagi enam sisse…
Picture
See sõudepresidendi Rein Kilgi 2012.aastal Luzerni MK -l tehtud pilt meie esindusneljasest näitab tippsõudmise pingutust täies mahus.
Tavasõudja oma paadiga saab õnneks vaid ühe osa sellest pingutusest kätte. Sest polegi rohkem vaja ja juba see võtab su parajalt läbi. Peamise „vati“ saavad endale kere ja käelihased, aga mängus on mingil määral kogu keha. Võib öelda, et parim harjutus kõhu ja selja „paika saamiseks“. Selja osas peaks aga vaatama, et see paljaks ei läheks ning et ta õige ja piisavalt pika riidega soojana püsiks. 

Niisiis sõltub saadav koormus aga sellest kui intensiivselt ja tugevalt aerutõmbeid sooritada . Siin on sõudjal vaba voli end koormata ja see teebki  paadisõidu ülimalt mitmekesiseks. Võite ju proovida – paarkümmend kiiremat tõmmet ja sii vahelduseks samapalju pikki ja sujuvaid. Eks ole mõnus !

Et see kõik toimub veel ühes puhtamas keskkonnas (vee peal), siis ei saa seda kuidagi võrrelda näiteks pidevat ohtu pakkuva rattasõiduga tolmusevõitu avalikul maanteel. Nagu öelda võiks – on paadiga sõites iga sõõm puhas rõõm. Ja ongi, sest sõudeliigutusega paned rindkere hästi liikuma , et sinna siis pahmakas niisket ja värskeimat õhku sisse ahmida.

Nii et täiuslikum moodus  enda sundasendites äraistutud keha ventileerimiseks ja koormamiseks. Lugedes tuntud lastearsti ja innuka sõudja Benjamin Spocki vaimustatud  arutlust sõudmisest, saad aru, miks  Oxfordi – Cambridge suurte traditsioonidega mõõduvõtmine mitte jagpallis vaid sõudmises peetakse. 
Picture
Dr. Benjamin Spock, 1924.aasta olümpiavõitja pidas sõudmist oma elu saatnud lemmiktegevuseks / foto 1978.a. / Asoociated Press /
 Peale sõudetrenniga vee peal olemist olla mõtlemine tunduvalt klaarim, rääkimata akadeemilise paadi tiimitöö plussidest. Eesti Sõudeliidu teenekas peasekretär Jaan Tults võib tundide kaupa rääkida sõudmise fenomenist kogu maailmas ja ehkki ta teeb seda n.ö.akadeemilise paadi taustalt, ei jäta ta mainimast rahvasõudmise hoogustamise vajadust. Just sellest samast tavapaadi sikutamisest, millest sai eespool räägitud. 

Nii et – aerud vette ning juba lähiajal! Ise aga tean, et vanaisana sain kindlalt ühe  kaunima päeva osaliseks, kui ühel soojal suvehommikul pojapojaga õnged paati panime ja siis vaikselt Kilunuki juurde roostiku serva tema esimesele kalaretkele sõitsime. 

Koos sõudes…
Powered by Create your own unique website with customizable templates.