Jüri Jõepera - 70
J J maailma uut tippsuusatamise põlvkonda jäädvustamas 2011.a. Juunioride ja U-23 MM-il Tehvandil /foto : K.Zilmer
Täna hommikul, 2015.aasta 17.septembrikuu päeval saab sellele sissekandele tõesti sellise pealkirja panna. Märkimaks ühe aktiivse (suusa)spordimehe jõudmist sellise sünnipäevatähise juurde.
Et Jürist on ka siinses suusaveebis mitmel kohal juttu (vt. näiteks külalisveergu ) olnud, siis seetõttu ei hakka ma siiinkohal tema 70 -st kulgemist ümber rääkima. Veelgi enam - spordirahvas, aga ka jahiringkonnad, metsamehed, looduse ja fotograafiaga kokku puutunud inimesed teavad teda läbi ja lõhki. Osadele neist potsatab nüüdki aeg-ajalt mailikasti tema imehäid looduse ja looduses liikujate ( eelkõige loomade ) pilte, mida on minulgi olnud lausa lust ka laiemaks vaatamiseks üles laadida. Kui neid tabatud fotohetki imetlen, siis olen leidnud end arutlemast, et - selliste momentide tabamiseks, peab sul endal olema mitu omadust, mis kõik justkui vereringes sees. Kuna tunnen Jüri enam kui poolsada aastat, siis kusagil sisimas tal need pesitsevad ...
- Esmalt muidugi lapsepõlvest kaasa tulnud loodusetundmine, mis kodukandis Hummulis arenes justkui iseenesest ja sai igapäevase elu üheks osaks. Miski ei jäänud tõesti temalgi ümbruskaudsetes metsades märkamata ja kõigele sai ehk just seal ka selged seaduspärasused leitud...
-Teiseks - maast-madalast alanud sportimishuvi ja selles vallas kulgemine algtõdede omandamisest, koolispordis täie rinnaga kaasa löömisest , hiljem veel ülikoolipäevist Abelite koolkonna juurest kuni maailmasündmustes (OM, MM ) osalemiste juurde välja...
Et Jürist on ka siinses suusaveebis mitmel kohal juttu (vt. näiteks külalisveergu ) olnud, siis seetõttu ei hakka ma siiinkohal tema 70 -st kulgemist ümber rääkima. Veelgi enam - spordirahvas, aga ka jahiringkonnad, metsamehed, looduse ja fotograafiaga kokku puutunud inimesed teavad teda läbi ja lõhki. Osadele neist potsatab nüüdki aeg-ajalt mailikasti tema imehäid looduse ja looduses liikujate ( eelkõige loomade ) pilte, mida on minulgi olnud lausa lust ka laiemaks vaatamiseks üles laadida. Kui neid tabatud fotohetki imetlen, siis olen leidnud end arutlemast, et - selliste momentide tabamiseks, peab sul endal olema mitu omadust, mis kõik justkui vereringes sees. Kuna tunnen Jüri enam kui poolsada aastat, siis kusagil sisimas tal need pesitsevad ...
- Esmalt muidugi lapsepõlvest kaasa tulnud loodusetundmine, mis kodukandis Hummulis arenes justkui iseenesest ja sai igapäevase elu üheks osaks. Miski ei jäänud tõesti temalgi ümbruskaudsetes metsades märkamata ja kõigele sai ehk just seal ka selged seaduspärasused leitud...
-Teiseks - maast-madalast alanud sportimishuvi ja selles vallas kulgemine algtõdede omandamisest, koolispordis täie rinnaga kaasa löömisest , hiljem veel ülikoolipäevist Abelite koolkonna juurest kuni maailmasündmustes (OM, MM ) osalemiste juurde välja...
Valga I keskkooli 60-ndate tugev spordivaim ei jätnud mõju avaldamast ka Jürile (pildil tagumises reas vasakult esimene)
- Kolmandaks kindlasti - tõesti äärmiselt hea silm , et ümbritsevas seda õiget detaili märgata, mida siis ka möödunud sajandi 70-ndatel tekkinud fotoharrastuse kaudu sai hakatud üles võtma ja ka teistele tutvustama...Nagu me omavahel aasisime, et pilt peab olema nii hea, et see peab pääsema "Spordilehe" esiküljele ja sinna jõudsid Jüri tehtud pildi üha enam ja enam...Pea et samasse ritta Aringu,Vaidla ja Peegliga...
Ja lõpuks kuulub nende eelduste hulka ka - hea riistvara, mis iseenesest veel midagi ei taga, aga mida fotoärisse sukeldudes sai Jüri nii ise kasutama hakata kui siis ka teistele soovitama asus...
Kui alustasin juttu looduse ülesvõtmisest, siis esmaseks asus Jüri ikkagi sporti ja sealhulgas just suusatamist jäädvustama. See oli lausa ennastületav tegevus, kus ta spordiametniku kiire tegevuse kõrval suutis lausa imekombel kõik ka fotodeks "vormistada" . Ikka ilmus ta platsi, pakk värskeid pilte kaasas ja nii need kodustesse albumitesse , aga ka spordiliitude varamusse rändasid. Erinevad põlvkonnad spordiinimesi, sündmused ja tõelised tipphetked, mis iga aastaga üha enam väärtuslikumaks osutuvad. Kui ilmus raamat " Suusatamine - eesti rahvusport", siis ühe pika perioodi pildid on enamuses just Jüri üles võtnud. Aga ta tegi seda ka mitmete muude spordialadega tööasju ajades. Nii et tõeliste fotoproffide kõrval kasvas temast tasahilju mitte nõrgema tasemega piltnik , kelle tehtu juures oli ja on alati veel see asja sügava olemuse ja tunnetamise märk man...
Pean üheks selliseks pildiks kas või tema legendaarset pilti 1979.a Vasaloppetilt, mis fikseeris uisutehnika tulemise raske tee ja meie mehe Uno Leisti osa selles...Usun, et kui mingigi kapitaalsem uisutehnika käsitlus peaks illustreerivat materjali otsima, siis sellest pildist õhkub nende ponnistuste kohta mida vaid... Suusaveebiski võid sellest lugeda rubriigist " Retrost tänapäeva" , loost "Uisuseemne külvamise aegu " ...
Ja lõpuks kuulub nende eelduste hulka ka - hea riistvara, mis iseenesest veel midagi ei taga, aga mida fotoärisse sukeldudes sai Jüri nii ise kasutama hakata kui siis ka teistele soovitama asus...
Kui alustasin juttu looduse ülesvõtmisest, siis esmaseks asus Jüri ikkagi sporti ja sealhulgas just suusatamist jäädvustama. See oli lausa ennastületav tegevus, kus ta spordiametniku kiire tegevuse kõrval suutis lausa imekombel kõik ka fotodeks "vormistada" . Ikka ilmus ta platsi, pakk värskeid pilte kaasas ja nii need kodustesse albumitesse , aga ka spordiliitude varamusse rändasid. Erinevad põlvkonnad spordiinimesi, sündmused ja tõelised tipphetked, mis iga aastaga üha enam väärtuslikumaks osutuvad. Kui ilmus raamat " Suusatamine - eesti rahvusport", siis ühe pika perioodi pildid on enamuses just Jüri üles võtnud. Aga ta tegi seda ka mitmete muude spordialadega tööasju ajades. Nii et tõeliste fotoproffide kõrval kasvas temast tasahilju mitte nõrgema tasemega piltnik , kelle tehtu juures oli ja on alati veel see asja sügava olemuse ja tunnetamise märk man...
Pean üheks selliseks pildiks kas või tema legendaarset pilti 1979.a Vasaloppetilt, mis fikseeris uisutehnika tulemise raske tee ja meie mehe Uno Leisti osa selles...Usun, et kui mingigi kapitaalsem uisutehnika käsitlus peaks illustreerivat materjali otsima, siis sellest pildist õhkub nende ponnistuste kohta mida vaid... Suusaveebiski võid sellest lugeda rubriigist " Retrost tänapäeva" , loost "Uisuseemne külvamise aegu " ...
Uisutehnika "pioneerid " Pauli Siitonen, Uno Leist, Ivan Garanin ning "murtav " uisutehnika /foto : Jüri Jõepera
Kui tänase juubilariga tahtnuks ehk pikemat suusajuttu rääkida, siis peab tõdema, et seda saanuks seda tõesti teha n.ö. teemadest A-st Ü-ni, sest neis asjus on ta teatud ajal enam kui 100 %-liselt sees olnud ja ega nüüdki jää ta lihtsaks kõrvaltvaatajaks. Ikka viib praegugi tee spordirahva tegemiste juurde ja kui siis arvamust ka tahetakse teada saada, siis pole see tõesti alatoonis ... teate , kuidas me omal ajal Krasnojarskis , vaid ikka tänapäeva muutuvatest oludest lähtuv...
Siiski tundub mulle, et üha rohkem peab ta lugu taolisest dialoogist, nagu ise viimasele saadetud pildile juurde kirjutas Reede hommikul Matsalus kohtasin ilvest, kelle poeg oli sattunud minu seljataha. Kahju, et poega ei saanud jäädvustada, sest vana ilveseema vahtis ainiti minu objektiivi ja ma ei saanud liigutada. Ilvese poeg tuli kõrkjatest välja umbes 6-10 meetri kaugusel minust. Viimaks lahkus ka ilvese ema, ise kurjalt urisedes.
Üks arvukatest piltidest ongi siinkohal selle vahetu ja sõnatu dialoogi ehedaks näiteks
Siiski tundub mulle, et üha rohkem peab ta lugu taolisest dialoogist, nagu ise viimasele saadetud pildile juurde kirjutas Reede hommikul Matsalus kohtasin ilvest, kelle poeg oli sattunud minu seljataha. Kahju, et poega ei saanud jäädvustada, sest vana ilveseema vahtis ainiti minu objektiivi ja ma ei saanud liigutada. Ilvese poeg tuli kõrkjatest välja umbes 6-10 meetri kaugusel minust. Viimaks lahkus ka ilvese ema, ise kurjalt urisedes.
Üks arvukatest piltidest ongi siinkohal selle vahetu ja sõnatu dialoogi ehedaks näiteks
Parimate soovidega Sulle , aga luba, et õnnitlen siinkohal veel üht tänast sünnipäevalast, noort juubilari - Sinu poega Assarit, kel muidugi on 70.verstapostini veel üsna pikk (täpselt 30 aastat) maa käia, aga temalgi on uskumatult samasugused (suusa)spordi ja fotoasjanduse rajad käigus, nii et ...
