5. päev - Miks õppida astesammpööret ?
Sellel pildil peaks laskuma Haanjamaa suusapere ainuesindaja Eesti olümpiakoondises kahevõistleja Han - Hendrik Piho täna oma esimese OM -i murdmaarajal. Rahvusvahelise telepildi kaudu kaadrisse püütuna ja telepildist mahavõetuna pole laskumisasend kuigi terav, aga ometi näeb siit tema "suuskadel tantsimise " oskuse hästi ära. Pole paha, nagu Võru kandis öeldakse - julgeb ja oskab sellises lumesupises kurvis astesammudega kiirust säilitada, tasakaalus püsida ja kohe uude rajalõiku söösta küll !
Miks ma seda kirjutan, aga eelkõige sellepärast, et kui vahel mõnd noort suusatajat või ka pisut vanemat noorsandi õpetad või nõustad, siis on ta palve puhul - ole hea, ürita nüüd see kurviga pööre kiirete astesammudega võtta ! , üsna üleoleva maneeriga. Nii lihtsa ja labase asjaga pean jändama - näitab tema ilme ja üleüldse, kus mul seda siis nii väga vaja läheb...
Läheb ja kuidas veel, Sotšis on iga päev seda äärmiselt palju vaja osata olnud. Et tippkiirustel koos teistega kurvides tormata. Ma ei hakka siinkohal rääkima, et suusataja J.K.- l on see kurvide asi lausa ristiks kaelas, nagu oli omal ajal ühel võimekamal Eesti suusatajal Ingrid Mägaril, ehkki Herbert Abel nägi seda puudust ja mässas temaga hommikust õhtuni... Ingridi keerulisemad laskumised käisid vist kogu aeg lootuses, et ehk läheb seekord õnneks ja kindlus ja turvaline laskumine jäigi tal tundmata. See ei tulnud tema puhul mitte üleolekust või laiskusest, aga keegi, kes temaga tegeles, jättis omal ajal ehk ka selle lihtsa astesammpöörde õpetamata...
Täna pidid kahevõistlejad oma kurvisõidu oskust kasutama lausa uskumatult palju, sest arvutasin raja skeemi järgi kokku , et kui neli korda 12 kurvi võtta, siis kiskus see juba vormelisõidu maailma. Ja neid kurve oli nii eri tüüpi, et kogu kurvitehnika arsenal tuli käiku panna. Pidi suurel kiirusel lihtsalt astesammudega end tasakaalus ja võimalikult sujuvas liikumises hoidma, lamedamates pöörangutes ka kepitõugete ja teravate uisusammudega kiirust kasvatama ning kuskil pidi ka vajalikust taktikast lähtuma. Hoidma energiat, liikuma kellegi "allaneelatava" tuules võimalikult "vaba libisemisega", sest õhuga ei saa Sotši radadel priisata... Siis aga vajalikus kohas sammurütmi üles võtma ja otsustavalt ründama...
Kahevõistlejate uisklev ja kurvitav tippseltskond jättis taas ülimalt hea ja tasemel mulje ning kasutas kõike, mida oskas. Seega veendusime, et on äärmiselt keeruline ja suurt pühendumust nõudev ettevõtmine see meie poiste sinna seltskonda pürgimine. Kas suudetakse nii osavalt "tantsusammud" kätte saada, nagu pildil olevatel Rootsi murdmaasuusatajatel, aga püüelda võiks..., poisid !
Tänase kommentaari moraal oleks aga lihtne : ära alahinda ühtki suusa valisemise oskust, mille hulka kuulub mingil ajal ka nii lihtne asi nagu - astesammpööre...
( NB! Kui tunned huvi, siis võid uurida ka veebi suusatamisviiside lehekülge )
Miks ma seda kirjutan, aga eelkõige sellepärast, et kui vahel mõnd noort suusatajat või ka pisut vanemat noorsandi õpetad või nõustad, siis on ta palve puhul - ole hea, ürita nüüd see kurviga pööre kiirete astesammudega võtta ! , üsna üleoleva maneeriga. Nii lihtsa ja labase asjaga pean jändama - näitab tema ilme ja üleüldse, kus mul seda siis nii väga vaja läheb...
Läheb ja kuidas veel, Sotšis on iga päev seda äärmiselt palju vaja osata olnud. Et tippkiirustel koos teistega kurvides tormata. Ma ei hakka siinkohal rääkima, et suusataja J.K.- l on see kurvide asi lausa ristiks kaelas, nagu oli omal ajal ühel võimekamal Eesti suusatajal Ingrid Mägaril, ehkki Herbert Abel nägi seda puudust ja mässas temaga hommikust õhtuni... Ingridi keerulisemad laskumised käisid vist kogu aeg lootuses, et ehk läheb seekord õnneks ja kindlus ja turvaline laskumine jäigi tal tundmata. See ei tulnud tema puhul mitte üleolekust või laiskusest, aga keegi, kes temaga tegeles, jättis omal ajal ehk ka selle lihtsa astesammpöörde õpetamata...
Täna pidid kahevõistlejad oma kurvisõidu oskust kasutama lausa uskumatult palju, sest arvutasin raja skeemi järgi kokku , et kui neli korda 12 kurvi võtta, siis kiskus see juba vormelisõidu maailma. Ja neid kurve oli nii eri tüüpi, et kogu kurvitehnika arsenal tuli käiku panna. Pidi suurel kiirusel lihtsalt astesammudega end tasakaalus ja võimalikult sujuvas liikumises hoidma, lamedamates pöörangutes ka kepitõugete ja teravate uisusammudega kiirust kasvatama ning kuskil pidi ka vajalikust taktikast lähtuma. Hoidma energiat, liikuma kellegi "allaneelatava" tuules võimalikult "vaba libisemisega", sest õhuga ei saa Sotši radadel priisata... Siis aga vajalikus kohas sammurütmi üles võtma ja otsustavalt ründama...
Kahevõistlejate uisklev ja kurvitav tippseltskond jättis taas ülimalt hea ja tasemel mulje ning kasutas kõike, mida oskas. Seega veendusime, et on äärmiselt keeruline ja suurt pühendumust nõudev ettevõtmine see meie poiste sinna seltskonda pürgimine. Kas suudetakse nii osavalt "tantsusammud" kätte saada, nagu pildil olevatel Rootsi murdmaasuusatajatel, aga püüelda võiks..., poisid !
Tänase kommentaari moraal oleks aga lihtne : ära alahinda ühtki suusa valisemise oskust, mille hulka kuulub mingil ajal ka nii lihtne asi nagu - astesammpööre...
( NB! Kui tunned huvi, siis võid uurida ka veebi suusatamisviiside lehekülge )
12.02.2014