Liikumislegend Richard Rooden - 95
Kohtla-Järve suusatamise „vana-vanaisa “Richard Rooden saab 20.mail 95. aastaseks. Richard on Eesti teeneline sporditegelane (1970). Spordiselts “Kalev” auliige (1964). Samuti Ida-Virumaa spordi teeneteplaadi nr. 2 omanik. Ta on üheks eestvedajaks omanimelise nelikürituse korraldamisel.
R. Rooden tegi oma esimese suusavõistluse 1941. aastal Narvas. 1945. astal korraldas juba ise esimese suusavõistluse Kohtla-Nõmmel. Sellest ajast peale on Richard oma vabast ajast, ühiskondlikus korras, valmistanud-korrastanud suusaradasid tänapäevani. Richard on ehitanud Kohtla-Nõmmel Kaisla mäele suusahüppemäe, rajanud Kohtla Kaevanduse abiga põlevkivikarjääri 5km valgustatud suusaraja (1984- esimene valgustatud suusarada Ida-Virumaal), ehitanud jäähoki väljaku kohaliku klubi juurde ja koolimaja juurde staadioni. Siin asub ka R.Roodenile paigaldatud aupink 2017. aastast.
R. Rooden tegi oma esimese suusavõistluse 1941. aastal Narvas. 1945. astal korraldas juba ise esimese suusavõistluse Kohtla-Nõmmel. Sellest ajast peale on Richard oma vabast ajast, ühiskondlikus korras, valmistanud-korrastanud suusaradasid tänapäevani. Richard on ehitanud Kohtla-Nõmmel Kaisla mäele suusahüppemäe, rajanud Kohtla Kaevanduse abiga põlevkivikarjääri 5km valgustatud suusaraja (1984- esimene valgustatud suusarada Ida-Virumaal), ehitanud jäähoki väljaku kohaliku klubi juurde ja koolimaja juurde staadioni. Siin asub ka R.Roodenile paigaldatud aupink 2017. aastast.
Richard oli Kohtla Kaevanduse k/k kollektiivi esimees, kohaliku spordielu hing ja eestvedaja. Ise on Richard tegelenud mitmete spordialadega. Eelistatumad: suusatamine, orienteerumine, kergejõustik. Sportlikud saavutused: Richard on Eesti meister orienteerumises, Põhjamaade veteranide meister kergejõustikus, võitnud seenioride World Masters Games meistrivõistlustel orienteerumises hõbe ja 2x pronksmedali.
-------------------------------------------------------------------------------
Kui eluaastaid on kogunenud ikkagi 95 jagu, siis leidub selles mida vaid. Richard on aga seejuures püsinud ja nautinud elu oma sünnikohas . Teinud rohkesti rasket tööd kaevanduses, aga loonud enamasti ikka oma vabast tahtest siiasamasse nii rohkesti sportimisvõimalusi - rikastades niimoodi selle kandi inimeste vaba aja tegevusi, aga innustanud selle kaudu paljusid jõudmaks ka tippsporti.
--------------------------------------------------------------------------------
Pikemalt saab RR kohta lugeda juba raamatust “ Eesti Põlevkivi - 100“
kus kaevandamiste ja muude töiste tegemiste kõrval leiavad väärikat tunnustamist ka liikumislegendi RICHARDI kõiksugused ettevõtmised
(väljavõtteid Richardi kohta tegi sellest kauaaegne ,alates 1958.aastast peale samuti K-Järve suusaelule pühendunud suusatreener JÜRI SCHMIDT)
-----------------------------------------------------------------------------------
Kui eluaastaid on kogunenud ikkagi 95 jagu, siis leidub selles mida vaid. Richard on aga seejuures püsinud ja nautinud elu oma sünnikohas . Teinud rohkesti rasket tööd kaevanduses, aga loonud enamasti ikka oma vabast tahtest siiasamasse nii rohkesti sportimisvõimalusi - rikastades niimoodi selle kandi inimeste vaba aja tegevusi, aga innustanud selle kaudu paljusid jõudmaks ka tippsporti.
--------------------------------------------------------------------------------
Pikemalt saab RR kohta lugeda juba raamatust “ Eesti Põlevkivi - 100“
kus kaevandamiste ja muude töiste tegemiste kõrval leiavad väärikat tunnustamist ka liikumislegendi RICHARDI kõiksugused ettevõtmised
(väljavõtteid Richardi kohta tegi sellest kauaaegne ,alates 1958.aastast peale samuti K-Järve suusaelule pühendunud suusatreener JÜRI SCHMIDT)
-----------------------------------------------------------------------------------
Richard sündis Kohtla-Nõmmel ja peale õpiaastate 1938-1941 Narva Tööstuskoolis on elanud Kohtla-Nõmmel. Oma töömehe aastad on Richard läbi teinud Kohtla kaevanduses, põhiliselt allmaatöödel. 1971-1973 töötas kaevanduses spordimetoodikuna. Aastast 1973 pensionär ja mitmesugustel olmetöödel kaevanduses, kuni töölepingu lõpetamiseni 2000. aastal. Seega 59 aastat ühes ja samas asutuses! Richard meenutab kuidas 1947.aastal toimusid osakondade vahelised võistlused neljal spordialal, sealhulgas suusatamises. Kaevanduse sisespartakiaadil suusatamises oli 1978. aastal lausa 102 osavõtjat (võitjad Ene Polman-3km ajaga 10.56 ja Otto Innos- 5 km 17.17). Kohtla kaevanduse sportlased osalesid edukalt Eesti põlevkivi spartakiaadidel, (talispartakiaad 1967 aastast), samuti Kohtla-Järve linna ja Kohtla-Järve Kalevi spartakiaadidel.
Richard Rooden meenutab:
,, Alates 1946. aastast olid Kohtla-Nõmmel suusarajad pidevalt sisse sõidetud. Esimesed võistlused toimusid 1946. aastal. Suusarada kulges piki raudtee äärt Kohtla jaamani ja ringiga üle põldude tagasi Nõmme parki. Esimesest võistlusest oli osavõtt vähene, sest noortel puudusid suusad. Kuue osavõtja seast saavutasid võrdse aja Leonid Jersov ja Richard Rooden. Hilisemad suusarajad olid pargis ja lõuna poole jäävates metsades. Põhiline treeningrada kulges Innose talust mööda Kaislamäele, Kaislamäe ahelikku mööda kuni Võrnu-Ojamaa teeni ja sama rada mööda tagasi. Edasi-tagasi oli seda 14 km. Sama rada kasutati ka suusa- ja jooksumaratonide läbiviimisel. Need rajad oli kõik suuskadega sisse sõidetud R. Roodeni poolt. Aastatel 1940-1960 toimusid kõik põlevkivirajooni suusavõistlused Kohtla-Nõmmel. Alles hiljem hakati suusatama Toilas, Kuremäel, Kurtnas ja Kohtla kaevanduse uutel suusaradadel. Kohtla suusatajad on olnud pidevalt Kohtla-Järve linna, Kalevi ja Eesti põlevkivi spartakiaadidel nii individuaal kui ka kollektiivide arvestuses esimeste hulgas. 1950. aastal moodustus Kohtla-Järve linna võistkond põhiliselt Kohtla kollektiivi suusatajatest. Paremad suusatajad olid Hilja Klausen, Silvi Ohov, Ellen Rooden, Malle Simpson, Viiu Trepper, Elviira Kaup. Hiljem Luule Luuk, Maret Heilu, Imbi Eenmaa, Ene Polman ning meestest Leonid Jersov, Richard Rooden, Paul Odar, Kalju Käbin, Kalju Rooden, Elmar Varusk, Martin Tuude, Endel Metsalu, Ain Luuk, Otto Innos, Helmut Virve, Toivo Onton, Hugo Pastimäe ja Illart Jool, Jaak Tarum, Heinu Lust, Mäido Rooden, Allan Männi, Toivo Onton. Suusarajad olid ka endise Kohtla õlivabriku tuhamäele buldooseriga sisse aetud. Seda rada kasutati treeningute läbiviimiseks. Rajal olid järsud tõusud ja laskumised. Nendel radadel said põhilise treenituse treener Matti Roodeni juhendamisel Kalle Luuk, Mati Ojandu, Silva Käärt ja Tiina-Mai Pärnik, kes olid aastaid vabariigi paremikus suusatamises ja orienteerumises. Kõik nad täitsid ka NSVL meistersportlase normatiivi. Neid suusaradu ei saanud kaua kasutada, sest autokummide remonditehas hakkas sinna oma praakkumme ladustama. Osa radadest jäi ka tehase maaalale.
Suusahüppemäe ehitamine Kaislamäele.
Suusatamine oli kollektiivis väga populaarne, seetõttu otsustati peale murdmaasuusatamist hakata tegelema ka suusahüpete ja kahevõistlusega. Sobiv koht selleks oli kaevandusest 4 km kaugusel. Esmalt sai taotletud metskonnast ehitusluba. Siis tuli ka 20x40 m suuruselt maaalalt mets maha võtta. Peale loa saamist sai Otepäält kohale kutsutud Oleg Tõnsuaadu, kes oli mägede alal hea spetsialist. Kohapeal mäe nivelleerimisel selgus, et nõlvak oli hea ja maandumisnõlvakul lisatöid teha ei olnud vaja. Esimene töö oli metsa mahavõtmine maandumisrajalt. Mets sai maha võetud ühe päevaga, sest kohale tuli 18 suusaspordihuvilist. Hoovõtutorn sai ehitatud Tõnsuaadu jooniste järgi. Torni kõrgus oli 8 m ja selle ehitamiseks saime materjali kohapealt. Lauamaterjali kohaletoimetamisega oli raskusi, sest ligipääsutee sinna puudus. Pühapäeva hommikul võeti kaevandusest 6 m pikkused lauad omale selga ja 4 km pikkune teekond ehituskohta võis alata. … Ehitus toimus kõik ühiskondlike tööde korras. Noored olid väga agarad ehitajad. Hiljem viidi seal läbi Kohtla-Järve linna meistrivõistlused suusahüpetes. Meistriks tuli Elmar Narusk. Võistluse peakohtunikuks oli Kohtla Kalevi esimees Hugo Pärt. Hüpped toimusid murdmaasuuskadega ja hüpata oli võimalik kuni 14 m. Peab mainima et mäe kasutamine ei olnud kuigi aktiivne. Kollektiivi suusatajad kasutasid seda kahel viisil, esmalt tehti murdmaatreening mööda Kaisla mäge hüppemäeni, korrastati mägi, tehti kümmekond hüpet ja suusatati tagasi. Sellest mäest oli ka kasu. 1953. aastal toimusid Uljastel Tallinna oblasti meistrivõistlused kahevõistluses, 18 km suusatamises ja suusahüpetes. Uljaste mäel tuli Richard Rooden Tallinna oblasti meistriks. …
Aidu karjäär jõudis oma tööeega Kaislamäeni ja kaevas selle läbi. Tuli hakata uusi suusaradasid rajama. Esimene suusarada oli suunaga läbi metsa kõrgepingeliinini ja sealt vanu põlevkivi väljaveo teid tagasi stardikohta, mis asus praegusel suusastaadionil. Sellel 5 km rajal oli ligi 3 km lauskmaad, mis ei olnud enam ajakohane. Direktor Rein Mäe eestvedamisel planeeris Endel Metsalu , kes töötas markeideriosakonnas, esialgse suusaraja skeemi. Tööde käigus tehti hiljem sellesse mõningaid muudatusi. Rajad olid planeeritud karjääri läbitöötatud lääneväljadele. Sportlaste õnn oli selles ,et kaevanduse direktor oli spordilembene ja andis suusaraja ehitusele rohelise tee. Sportlastel vedas ka sellega, et kaevanduses töötas buldooserijuht Mart Astor, kes oli nõus pärast tööpäeva lõppu vabast ajast suusaradadel buldooseriga töötama. Suusaradade ehitus käis igal tööpäeval kella 15-st kuni pimedani välja ja nii nädalate viisi. Esialgu sai tehtud profiil, hiljem silutud. Esmalt rajati 2 .3 ja 5km rada, aastaid hiljem 7,5 km rada. Kivide korjamine rajalt oli väga suur töö ja ka see tehti ühiskondlikus korras. Ain Luugil oli noortest suusatajatest treeninggrupp, kes käis suusaradadel kive korjamas. Aktiivselt võtsid sellest osa ka kaevanduse sportlased. Aasta hiljem sai suusarada kaetud liivaga. Selle töö tegid ära kaevanduse skreeperid. Liiv sai võetud raja pöördekohas olevast Kaislamäe liivavallist ja suusarajale ühtlaselt maha pandud ning rehadega silutud. Suusarajad kaeti täies ulatuses ka liivaga. Algul tõi kallur saepuru suusarajale ja kallas maha. Saepuruhunnikud veeti kile peal laiali. Hiljem veeti saepuru skeepritega ja laotati ühtlaselt laiali. Suusastaadioni ala oli võsa ja suuri põllukive täis. Võsa sai maha võetud, kännud ja kivid hunnikusse lükatud. Nii sai staadionirajale ilus küngas. Staadioni alale veeti 60 cm paksune kiht paekivi , mis siluti buldooseriga ning vajutati roomikutega kinni. Paekivikihi peale veeti Kaislamäe liivavallist kiht liiva ja seegi tasandati buldooseriga. Liivakihi peale tuli mullakiht ning rohuseeme. Selle töö juures oli ka Andres Supp hobuste ja äketega ametis. Oktoobrikuus tuli arutusele, et suusarajad on väga head ja võistlusi tuleb palju, aga kohtunike töö on väga raske. Neil tuleb hulk aega külma käes seista. Direktor Rein Mäe tegi Evald Klausenile ülesande kiiremas korras projekteerida kohtunike ruumid. E. Klausen projekteeris kahekorpuselise torni. Kaevanduse ehitusmeestele tehti ülesandeks, et torn peab olema aasta lõpuks valmis. Torn tehti kaevanduse territooriumil endise elektrikioski veetavale alusele. 23. Detsembril veeti kohtuniketorn traktoriga suusastaadionile. Hiljem ehitati tornile kohapeal kolmas korrus peale. Direktor R. Mäel oli plaan suusastaadionile suusamaja ehitada. E Klausen, A. Luuk, R. Rooden ja J. Tomberg saadeti Otepääle ja Käärikule vaatama, kuidas on ehitatud traktori järel veetav rajamasin. Käärikul oli see olemas. Oli vaja vaadata ka suusaradade kvaliteeti ja ringi sõita ning uurida puhkebaase, et saada üldpilt nende puhkemajade ehitusest. J. Tombergi jooniste järgi ehitati rajamasin. Kaevandus ostis selleks otstarbeks väikese linttraktori. Rajamasinaga sai palju kvaliteetsemad rajad. E. Klausen projekteeris Otepääl külastatud puhkemajade põhjal Kohtla kaevanduse suusamaja. Kärgtellised sai toodud ühest Kesk-Eesti põllumajanduse ettevõttest, kus nad kasutult vedelesid. Puitmaterjal tuli kaevanduse kokkuhoitud metsamaterjali arvelt. Ehitustööd tehti kaevanduse ehitustööliste poolt. Alumise korruse sisetööd tehti ühiskondliku töö korras. Ruumid olid jaoskondade vahel ära jaotatud. Tänu elektrik Lembiit Veermetsa mõistvale suhtumisele suhtumisele said 2,3 ja 5 km suusarajad valgustatud. Mitmel korral varastati valgustusliini elektrijuhe. … Suusaraja valmimise ja valgustamise järel algas aktiivne tegevus Kohtla-Nõmme suusaradadel.
Richard Rooden meenutab:
,, Alates 1946. aastast olid Kohtla-Nõmmel suusarajad pidevalt sisse sõidetud. Esimesed võistlused toimusid 1946. aastal. Suusarada kulges piki raudtee äärt Kohtla jaamani ja ringiga üle põldude tagasi Nõmme parki. Esimesest võistlusest oli osavõtt vähene, sest noortel puudusid suusad. Kuue osavõtja seast saavutasid võrdse aja Leonid Jersov ja Richard Rooden. Hilisemad suusarajad olid pargis ja lõuna poole jäävates metsades. Põhiline treeningrada kulges Innose talust mööda Kaislamäele, Kaislamäe ahelikku mööda kuni Võrnu-Ojamaa teeni ja sama rada mööda tagasi. Edasi-tagasi oli seda 14 km. Sama rada kasutati ka suusa- ja jooksumaratonide läbiviimisel. Need rajad oli kõik suuskadega sisse sõidetud R. Roodeni poolt. Aastatel 1940-1960 toimusid kõik põlevkivirajooni suusavõistlused Kohtla-Nõmmel. Alles hiljem hakati suusatama Toilas, Kuremäel, Kurtnas ja Kohtla kaevanduse uutel suusaradadel. Kohtla suusatajad on olnud pidevalt Kohtla-Järve linna, Kalevi ja Eesti põlevkivi spartakiaadidel nii individuaal kui ka kollektiivide arvestuses esimeste hulgas. 1950. aastal moodustus Kohtla-Järve linna võistkond põhiliselt Kohtla kollektiivi suusatajatest. Paremad suusatajad olid Hilja Klausen, Silvi Ohov, Ellen Rooden, Malle Simpson, Viiu Trepper, Elviira Kaup. Hiljem Luule Luuk, Maret Heilu, Imbi Eenmaa, Ene Polman ning meestest Leonid Jersov, Richard Rooden, Paul Odar, Kalju Käbin, Kalju Rooden, Elmar Varusk, Martin Tuude, Endel Metsalu, Ain Luuk, Otto Innos, Helmut Virve, Toivo Onton, Hugo Pastimäe ja Illart Jool, Jaak Tarum, Heinu Lust, Mäido Rooden, Allan Männi, Toivo Onton. Suusarajad olid ka endise Kohtla õlivabriku tuhamäele buldooseriga sisse aetud. Seda rada kasutati treeningute läbiviimiseks. Rajal olid järsud tõusud ja laskumised. Nendel radadel said põhilise treenituse treener Matti Roodeni juhendamisel Kalle Luuk, Mati Ojandu, Silva Käärt ja Tiina-Mai Pärnik, kes olid aastaid vabariigi paremikus suusatamises ja orienteerumises. Kõik nad täitsid ka NSVL meistersportlase normatiivi. Neid suusaradu ei saanud kaua kasutada, sest autokummide remonditehas hakkas sinna oma praakkumme ladustama. Osa radadest jäi ka tehase maaalale.
Suusahüppemäe ehitamine Kaislamäele.
Suusatamine oli kollektiivis väga populaarne, seetõttu otsustati peale murdmaasuusatamist hakata tegelema ka suusahüpete ja kahevõistlusega. Sobiv koht selleks oli kaevandusest 4 km kaugusel. Esmalt sai taotletud metskonnast ehitusluba. Siis tuli ka 20x40 m suuruselt maaalalt mets maha võtta. Peale loa saamist sai Otepäält kohale kutsutud Oleg Tõnsuaadu, kes oli mägede alal hea spetsialist. Kohapeal mäe nivelleerimisel selgus, et nõlvak oli hea ja maandumisnõlvakul lisatöid teha ei olnud vaja. Esimene töö oli metsa mahavõtmine maandumisrajalt. Mets sai maha võetud ühe päevaga, sest kohale tuli 18 suusaspordihuvilist. Hoovõtutorn sai ehitatud Tõnsuaadu jooniste järgi. Torni kõrgus oli 8 m ja selle ehitamiseks saime materjali kohapealt. Lauamaterjali kohaletoimetamisega oli raskusi, sest ligipääsutee sinna puudus. Pühapäeva hommikul võeti kaevandusest 6 m pikkused lauad omale selga ja 4 km pikkune teekond ehituskohta võis alata. … Ehitus toimus kõik ühiskondlike tööde korras. Noored olid väga agarad ehitajad. Hiljem viidi seal läbi Kohtla-Järve linna meistrivõistlused suusahüpetes. Meistriks tuli Elmar Narusk. Võistluse peakohtunikuks oli Kohtla Kalevi esimees Hugo Pärt. Hüpped toimusid murdmaasuuskadega ja hüpata oli võimalik kuni 14 m. Peab mainima et mäe kasutamine ei olnud kuigi aktiivne. Kollektiivi suusatajad kasutasid seda kahel viisil, esmalt tehti murdmaatreening mööda Kaisla mäge hüppemäeni, korrastati mägi, tehti kümmekond hüpet ja suusatati tagasi. Sellest mäest oli ka kasu. 1953. aastal toimusid Uljastel Tallinna oblasti meistrivõistlused kahevõistluses, 18 km suusatamises ja suusahüpetes. Uljaste mäel tuli Richard Rooden Tallinna oblasti meistriks. …
Aidu karjäär jõudis oma tööeega Kaislamäeni ja kaevas selle läbi. Tuli hakata uusi suusaradasid rajama. Esimene suusarada oli suunaga läbi metsa kõrgepingeliinini ja sealt vanu põlevkivi väljaveo teid tagasi stardikohta, mis asus praegusel suusastaadionil. Sellel 5 km rajal oli ligi 3 km lauskmaad, mis ei olnud enam ajakohane. Direktor Rein Mäe eestvedamisel planeeris Endel Metsalu , kes töötas markeideriosakonnas, esialgse suusaraja skeemi. Tööde käigus tehti hiljem sellesse mõningaid muudatusi. Rajad olid planeeritud karjääri läbitöötatud lääneväljadele. Sportlaste õnn oli selles ,et kaevanduse direktor oli spordilembene ja andis suusaraja ehitusele rohelise tee. Sportlastel vedas ka sellega, et kaevanduses töötas buldooserijuht Mart Astor, kes oli nõus pärast tööpäeva lõppu vabast ajast suusaradadel buldooseriga töötama. Suusaradade ehitus käis igal tööpäeval kella 15-st kuni pimedani välja ja nii nädalate viisi. Esialgu sai tehtud profiil, hiljem silutud. Esmalt rajati 2 .3 ja 5km rada, aastaid hiljem 7,5 km rada. Kivide korjamine rajalt oli väga suur töö ja ka see tehti ühiskondlikus korras. Ain Luugil oli noortest suusatajatest treeninggrupp, kes käis suusaradadel kive korjamas. Aktiivselt võtsid sellest osa ka kaevanduse sportlased. Aasta hiljem sai suusarada kaetud liivaga. Selle töö tegid ära kaevanduse skreeperid. Liiv sai võetud raja pöördekohas olevast Kaislamäe liivavallist ja suusarajale ühtlaselt maha pandud ning rehadega silutud. Suusarajad kaeti täies ulatuses ka liivaga. Algul tõi kallur saepuru suusarajale ja kallas maha. Saepuruhunnikud veeti kile peal laiali. Hiljem veeti saepuru skeepritega ja laotati ühtlaselt laiali. Suusastaadioni ala oli võsa ja suuri põllukive täis. Võsa sai maha võetud, kännud ja kivid hunnikusse lükatud. Nii sai staadionirajale ilus küngas. Staadioni alale veeti 60 cm paksune kiht paekivi , mis siluti buldooseriga ning vajutati roomikutega kinni. Paekivikihi peale veeti Kaislamäe liivavallist kiht liiva ja seegi tasandati buldooseriga. Liivakihi peale tuli mullakiht ning rohuseeme. Selle töö juures oli ka Andres Supp hobuste ja äketega ametis. Oktoobrikuus tuli arutusele, et suusarajad on väga head ja võistlusi tuleb palju, aga kohtunike töö on väga raske. Neil tuleb hulk aega külma käes seista. Direktor Rein Mäe tegi Evald Klausenile ülesande kiiremas korras projekteerida kohtunike ruumid. E. Klausen projekteeris kahekorpuselise torni. Kaevanduse ehitusmeestele tehti ülesandeks, et torn peab olema aasta lõpuks valmis. Torn tehti kaevanduse territooriumil endise elektrikioski veetavale alusele. 23. Detsembril veeti kohtuniketorn traktoriga suusastaadionile. Hiljem ehitati tornile kohapeal kolmas korrus peale. Direktor R. Mäel oli plaan suusastaadionile suusamaja ehitada. E Klausen, A. Luuk, R. Rooden ja J. Tomberg saadeti Otepääle ja Käärikule vaatama, kuidas on ehitatud traktori järel veetav rajamasin. Käärikul oli see olemas. Oli vaja vaadata ka suusaradade kvaliteeti ja ringi sõita ning uurida puhkebaase, et saada üldpilt nende puhkemajade ehitusest. J. Tombergi jooniste järgi ehitati rajamasin. Kaevandus ostis selleks otstarbeks väikese linttraktori. Rajamasinaga sai palju kvaliteetsemad rajad. E. Klausen projekteeris Otepääl külastatud puhkemajade põhjal Kohtla kaevanduse suusamaja. Kärgtellised sai toodud ühest Kesk-Eesti põllumajanduse ettevõttest, kus nad kasutult vedelesid. Puitmaterjal tuli kaevanduse kokkuhoitud metsamaterjali arvelt. Ehitustööd tehti kaevanduse ehitustööliste poolt. Alumise korruse sisetööd tehti ühiskondliku töö korras. Ruumid olid jaoskondade vahel ära jaotatud. Tänu elektrik Lembiit Veermetsa mõistvale suhtumisele suhtumisele said 2,3 ja 5 km suusarajad valgustatud. Mitmel korral varastati valgustusliini elektrijuhe. … Suusaraja valmimise ja valgustamise järel algas aktiivne tegevus Kohtla-Nõmme suusaradadel.
… Alustati suusaneljapäevakute läbiviimist valgustatud suusarajal. 1986. aastal toimus 10 suusaneljapäevakut. Aktiivsem osavõtt oli 9. neljapäevakust (136 osavõtjat). … 1987. aastal toimus 10 suusaneljapäevakut, arvukam osavõtt oli 7. neljapäevakust (252 osavõtjat). Neljapäevaku võistlusklasse oli 20.Võitjaid autasustati vastavate vimplite ja suveniirklaasidega. `
1950. aastal toimusid Võru-Kubjal Kalevi vabariiklikud meistrivõistlused suusatamises. Põlevkivirajoonist võtsid osa Hilja Klausen ja Richard Rooden. Naised sõitsid 10 ja mehed 30 km. Vahetult pärast seda toimusid Kohtla-Nõmmel katsevõistlused koondvõistkonna moodustamiseks Võru-Kubjal toimuvataks Eesti meistrivõistlusteks. Kohtla kollektiivist kuulusid võistkonda Richard Rooden, Paul Odar, Kalju Rooden, Martin Tuude, Kiviõlist Tärn. Sõitsin Eesti meistrivõistlustel 18, 4x10 km teatesuusatamises ja 50 km. 1950. Aastal toimusid Kohtla-Nõmmel Kohtla-Järve meistrivõistlused suusatamises, stardikohaga Nõmme sauna juurest. Peakohtunikuks oli Kalevi Linnanõukogu esimees Hugo Pärt. Oli kolmepäevane võistlus: reedel meeste 18 km, laupäeval 4x10 km ja pühapäeval 30 km. Rajad kulgesid üle kaevanduse tee lõunapoolsesse metsa. 18 km sõideti kahe 9 km ringiga. Pärast radade sissesõitmist hakkas lund sadama ja temperatuur oli nulli ringis. Suusatajad oli võistluste ajal päris hädas, sest suuskade alla tekkisid lumepangad. Suusapõhju tuli rajal tihti puhastada. Viimased võistlejad lõpetasid videvikus. … Tulin Kohtla-Järve linna meistriks 18 ja 30 ning ka 4x10 km teatesuusatamises. 1967. aastal toimusid Kohtla-Nõmmel Eesti Põlevkivi tali-spartakiaadi suusavõistlused stardikohaga Kohtla kaevanduse juures. Lõpetasin töö kaevanduses kell 14.00. Võtsin kaevandusest suusad ja läksin võistlusrada sisse sõitma. Tuli teha 10 km ring. Kaks korda tuli jälg läbi ajada ja siis kolmandal ringil rada lippudega tähistada. 10 km suusatamises saavutas Kohtla kaevanduse suusataja Allan Männi esimese koha. Männil oli sinine pluus, mustad püksid ja ema kootud valged põlvikud. .. Paksu pahandust oi kui palju! … 1987. aasta märtsis toimus Kohtla suusamaraton, stardipaigaga kaevanduse suusastaadionilt. Rajaks oli sisse sõidetud 20,5 km ring Mehed sõitsid kaks ringi, ülejäänud ühe ringi. Võistluste korraldamiseks oli ülesanded jaotatud rühmade vahel. Tegelda tuli radade ettevalmistamise, kohtuniketöö ja võistlejate toitlustamisega rajal. Rajad sõitsin juba reedel traktori järel veetava rajamasinaga sisse.
1950. aastal toimusid Võru-Kubjal Kalevi vabariiklikud meistrivõistlused suusatamises. Põlevkivirajoonist võtsid osa Hilja Klausen ja Richard Rooden. Naised sõitsid 10 ja mehed 30 km. Vahetult pärast seda toimusid Kohtla-Nõmmel katsevõistlused koondvõistkonna moodustamiseks Võru-Kubjal toimuvataks Eesti meistrivõistlusteks. Kohtla kollektiivist kuulusid võistkonda Richard Rooden, Paul Odar, Kalju Rooden, Martin Tuude, Kiviõlist Tärn. Sõitsin Eesti meistrivõistlustel 18, 4x10 km teatesuusatamises ja 50 km. 1950. Aastal toimusid Kohtla-Nõmmel Kohtla-Järve meistrivõistlused suusatamises, stardikohaga Nõmme sauna juurest. Peakohtunikuks oli Kalevi Linnanõukogu esimees Hugo Pärt. Oli kolmepäevane võistlus: reedel meeste 18 km, laupäeval 4x10 km ja pühapäeval 30 km. Rajad kulgesid üle kaevanduse tee lõunapoolsesse metsa. 18 km sõideti kahe 9 km ringiga. Pärast radade sissesõitmist hakkas lund sadama ja temperatuur oli nulli ringis. Suusatajad oli võistluste ajal päris hädas, sest suuskade alla tekkisid lumepangad. Suusapõhju tuli rajal tihti puhastada. Viimased võistlejad lõpetasid videvikus. … Tulin Kohtla-Järve linna meistriks 18 ja 30 ning ka 4x10 km teatesuusatamises. 1967. aastal toimusid Kohtla-Nõmmel Eesti Põlevkivi tali-spartakiaadi suusavõistlused stardikohaga Kohtla kaevanduse juures. Lõpetasin töö kaevanduses kell 14.00. Võtsin kaevandusest suusad ja läksin võistlusrada sisse sõitma. Tuli teha 10 km ring. Kaks korda tuli jälg läbi ajada ja siis kolmandal ringil rada lippudega tähistada. 10 km suusatamises saavutas Kohtla kaevanduse suusataja Allan Männi esimese koha. Männil oli sinine pluus, mustad püksid ja ema kootud valged põlvikud. .. Paksu pahandust oi kui palju! … 1987. aasta märtsis toimus Kohtla suusamaraton, stardipaigaga kaevanduse suusastaadionilt. Rajaks oli sisse sõidetud 20,5 km ring Mehed sõitsid kaks ringi, ülejäänud ühe ringi. Võistluste korraldamiseks oli ülesanded jaotatud rühmade vahel. Tegelda tuli radade ettevalmistamise, kohtuniketöö ja võistlejate toitlustamisega rajal. Rajad sõitsin juba reedel traktori järel veetava rajamasinaga sisse.
Laupäeval olin lumesaan Buraniga suusarajal, seadsin paika rajatähised ja suunavad viidad. Kohati tuli lund rajale loopida. Oli juba päris pime kui tööga valmis sain...
1970.aastal, spordiklubi 25. aastapäeval autasustati Richard Roodenit Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetusega.
1960. aastal hakati Endel Metsalu eestvedamisel aktiivselt tegeleme orienteerumisspordiga, mis kujunes Kohtla kaevanduse kollektiivi üheks edukamaks spordialaks. Endel Metsalu juhendamisel sai orienteerumisalased kogemused ka Matti Rooden, kes oli hiljem vabariigi parim noorte orienteerumistreener. Kohtla-Nõmme noored olid põhimised vabariigi koonduse liikmed ja käisid välisvõistlustel. Eesti Põlevkivi, Kohtla-Järve linna ja Kalevi spartakiaadidel oli Kohtla orienteerujad pidevalt esimesed. Vabariigi kollektiividevahelistel võistlustel saavutati küllaltki häid kohti. Näiteks suveöö jooksul Neerutis ,kus võistkonda kuulus viis meest ja viis naist , saavutati esikoht. Talvistelt suusaorienteerumise võistlustelt tuldi teise kohaga. Jüriöö jooksul on väljas olnud kõige rohkem neli võistkonda, kusjuures võistkonda kuulus 3 meest ja 2 naist. Parim seal saadud kohtadest on olnud teine. 1975. aastal viis kaevanduse kollektiiv läbi traditsioonilise Jüriöö jooksu Stardipaigaks oli kaevandushoone esine plats, rajameistriks Endel Metsalu. Endel Metsalu ja Väino Pungas on kuulunud Eesti võistkonda. Parimad orienteerujad olid Elviira Kaup, Imbi Eenmaa, Luule Luuk, Maret Heilu, Ene Polman. Meestest Endel Metsalu. Väino Pungas, Otto Innos, Ain Luuk, Mäido Rooden, Richard Rooden, Eiki Rooden, Karl Valgepea. Richard Rooden ise on käinud veel ka Veteranide MM-võistlustel Leedus, Norras, Hispaanias ja Itaalias.
1970.aastal, spordiklubi 25. aastapäeval autasustati Richard Roodenit Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetusega.
1960. aastal hakati Endel Metsalu eestvedamisel aktiivselt tegeleme orienteerumisspordiga, mis kujunes Kohtla kaevanduse kollektiivi üheks edukamaks spordialaks. Endel Metsalu juhendamisel sai orienteerumisalased kogemused ka Matti Rooden, kes oli hiljem vabariigi parim noorte orienteerumistreener. Kohtla-Nõmme noored olid põhimised vabariigi koonduse liikmed ja käisid välisvõistlustel. Eesti Põlevkivi, Kohtla-Järve linna ja Kalevi spartakiaadidel oli Kohtla orienteerujad pidevalt esimesed. Vabariigi kollektiividevahelistel võistlustel saavutati küllaltki häid kohti. Näiteks suveöö jooksul Neerutis ,kus võistkonda kuulus viis meest ja viis naist , saavutati esikoht. Talvistelt suusaorienteerumise võistlustelt tuldi teise kohaga. Jüriöö jooksul on väljas olnud kõige rohkem neli võistkonda, kusjuures võistkonda kuulus 3 meest ja 2 naist. Parim seal saadud kohtadest on olnud teine. 1975. aastal viis kaevanduse kollektiiv läbi traditsioonilise Jüriöö jooksu Stardipaigaks oli kaevandushoone esine plats, rajameistriks Endel Metsalu. Endel Metsalu ja Väino Pungas on kuulunud Eesti võistkonda. Parimad orienteerujad olid Elviira Kaup, Imbi Eenmaa, Luule Luuk, Maret Heilu, Ene Polman. Meestest Endel Metsalu. Väino Pungas, Otto Innos, Ain Luuk, Mäido Rooden, Richard Rooden, Eiki Rooden, Karl Valgepea. Richard Rooden ise on käinud veel ka Veteranide MM-võistlustel Leedus, Norras, Hispaanias ja Itaalias.
Sellel - RR ELUTÖÖ märgiks püstitatud pingil on kirjas tema elukreedo, et
SPORT TOOB TERVISE JA HEA TUJU!
Küllap seetõttu on Kohtla- Nõmme liikumislegendi enda ja tema kaasteeliste tegemised ka õnnestunud. Vahel lausa uskumatutes tingimustes , aga küllap samas kindlas usus, et saame hakkama ,kuna see meeldib meile ...
Ning mis veel - Richardi "külvatud " liikumisind pole kadunud ja seda saab tunda RR neliküritusel, mille kohta lapselaps Taavi Veermets kirjutas 2016.aastal nii:
Minu vanaisa Richard Rooden on elu aeg olnud kõva spordimees ning spordielu edendaja. Ka täna, olles 93 aastat vana, on ta üheks eestvedajaks omanimelise nelikürituse korraldamisel.
Siin väljatoodud diplomitel on kujutatud Kohtla-Nõmme märgilised spordi- ja kultuurirajatised.
Üritan igal aastal nelikürituse tarvis luua uue diplomikujunduse.
SPORT TOOB TERVISE JA HEA TUJU!
Küllap seetõttu on Kohtla- Nõmme liikumislegendi enda ja tema kaasteeliste tegemised ka õnnestunud. Vahel lausa uskumatutes tingimustes , aga küllap samas kindlas usus, et saame hakkama ,kuna see meeldib meile ...
Ning mis veel - Richardi "külvatud " liikumisind pole kadunud ja seda saab tunda RR neliküritusel, mille kohta lapselaps Taavi Veermets kirjutas 2016.aastal nii:
Minu vanaisa Richard Rooden on elu aeg olnud kõva spordimees ning spordielu edendaja. Ka täna, olles 93 aastat vana, on ta üheks eestvedajaks omanimelise nelikürituse korraldamisel.
Siin väljatoodud diplomitel on kujutatud Kohtla-Nõmme märgilised spordi- ja kultuurirajatised.
Üritan igal aastal nelikürituse tarvis luua uue diplomikujunduse.
20.mail 2018 , Richardi 95.sünnipäeval
toimub taas RR nimelise nelikürituse võistlus ja just tema ühel lemmikalal - orienteerumises
Paremat sünnipäevakinki on vist raske leida!
Õnnitluste ja tänuga tehtu eest, Richard - tõeline Liikumislegend !
toimub taas RR nimelise nelikürituse võistlus ja just tema ühel lemmikalal - orienteerumises
Paremat sünnipäevakinki on vist raske leida!
Õnnitluste ja tänuga tehtu eest, Richard - tõeline Liikumislegend !
P.S. ehk mõned muljed RR 95 sünnipäeva üritustest Kohtla - Nõmmel
Esmalt sai Kohtla- Nõmme "loo" tutvustamiseks sõna tuntud giid Enn Käiss, kelle emotsionaalsest jutust kõlas läbi siinse kandi põleva kivi kaevandamine, selle vahetu seos kogu Eesti käekäiguga ning mure, et siinsed loodusega tehtavad asjad ei jääks ainult kohalike kanda.
Edasi siirduti kivihiide, kus oma uue ja äärmiselt kivise, kuid imeliselt kauni vaatega kasvamise "kodupesa" leidsid kümned istikud. Ka Richard Roodeni auks läks "puu maasse"
Esmalt sai Kohtla- Nõmme "loo" tutvustamiseks sõna tuntud giid Enn Käiss, kelle emotsionaalsest jutust kõlas läbi siinse kandi põleva kivi kaevandamine, selle vahetu seos kogu Eesti käekäiguga ning mure, et siinsed loodusega tehtavad asjad ei jääks ainult kohalike kanda.
Edasi siirduti kivihiide, kus oma uue ja äärmiselt kivise, kuid imeliselt kauni vaatega kasvamise "kodupesa" leidsid kümned istikud. Ka Richard Roodeni auks läks "puu maasse"
Kivihiiest tagasi tulles meenutati kalevlasest spordijuhi Ilmar Taluste juhtimisel Eesti Kaevandusmuuseumis liikumislegendi Richardit ja jagati tunnustuskirju. Siis aga tegi liikumisõpetaja Rene Meimer rahvusvahelise kepikõnni päeva puhul selle populaarse liikumisharrastuse lühikese teoreetilise sissejuhatuse
ja edasi siirduti juba praktilisse kõnnitundi ... ning tehti mõned harukordsed ühispildid, milliseid kuskil mujal kui Kohtla-Nõmmel teha ei saa...
ja edasi siirduti juba praktilisse kõnnitundi ... ning tehti mõned harukordsed ühispildid, milliseid kuskil mujal kui Kohtla-Nõmmel teha ei saa...
95 aasta verstaposti juurde jõudnud Richard Roodeni auks korraldatud sisuka ja imeliselt kauni kevadpäeva lõpetas tema nelikürituste kavva kuuluv orienteerumisjooks, mis viis erkroheliste metsade ja aheraine küngaste vahele ligi poolsada võistlejat...
Kui aga nüüd siinkohal juba 95 -aastase liikumislegendi RR lugu lõpetada, siis sobib selleks just orienteerumisvõistluste järgne pilt Roodenitest, kus leidub papa Richardi esimest, teist kui juba ka kolmandat põlve - enamikul medal kaelas, aga kõigil papa antud sportimispisik hinges ...
Kui aga nüüd siinkohal juba 95 -aastase liikumislegendi RR lugu lõpetada, siis sobib selleks just orienteerumisvõistluste järgne pilt Roodenitest, kus leidub papa Richardi esimest, teist kui juba ka kolmandat põlve - enamikul medal kaelas, aga kõigil papa antud sportimispisik hinges ...
Fotod : Roodenite perearhiivist ja KZ
19.-22. mail 2018
19.-22. mail 2018