"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Liikumislegend Richard Rooden - 95

Picture
​Kohtla-Järve suusatamise „vana-vanaisa “Richard Rooden saab 20.mail 95. aastaseks. Richard on Eesti teeneline sporditegelane (1970). Spordiselts “Kalev” auliige (1964). Samuti Ida-Virumaa spordi teeneteplaadi nr. 2 omanik. Ta on üheks eestvedajaks omanimelise nelikürituse korraldamisel.
 R. Rooden tegi oma esimese suusavõistluse 1941. aastal Narvas. 1945. astal korraldas juba ise esimese suusavõistluse Kohtla-Nõmmel. Sellest ajast peale on Richard oma vabast ajast, ühiskondlikus korras, valmistanud-korrastanud suusaradasid tänapäevani. Richard on ehitanud Kohtla-Nõmmel Kaisla mäele suusahüppemäe, rajanud Kohtla Kaevanduse abiga põlevkivikarjääri 5km valgustatud suusaraja (1984- esimene valgustatud suusarada Ida-Virumaal), ehitanud jäähoki väljaku kohaliku klubi juurde ja koolimaja juurde staadioni. Siin asub ka R.Roodenile paigaldatud aupink 2017. aastast.

Picture
Richard oli Kohtla Kaevanduse k/k kollektiivi esimees, kohaliku spordielu hing ja eestvedaja. Ise on Richard tegelenud mitmete spordialadega. Eelistatumad: suusatamine, orienteerumine, kergejõustik. Sportlikud saavutused: Richard on Eesti meister orienteerumises, Põhjamaade veteranide meister kergejõustikus, võitnud seenioride World Masters Games meistrivõistlustel orienteerumises hõbe ja 2x pronksmedali.
Picture
Orienteerumine on Richardi tõeline kirg ja see on viinud teda koduradadelt ka seenioride World Masters Games pjedestaalile
Picture
-------------------------------------------------------------------------------
Kui eluaastaid on kogunenud ikkagi 95 jagu, siis leidub selles mida vaid. Richard on aga seejuures püsinud ja nautinud elu oma sünnikohas . Teinud  rohkesti rasket tööd kaevanduses, aga loonud enamasti ikka oma vabast tahtest siiasamasse nii rohkesti sportimisvõimalusi - rikastades niimoodi selle kandi inimeste vaba aja tegevusi, aga innustanud  selle kaudu paljusid jõudmaks ka tippsporti. 


​--------------------------------------------------------------------------------
Pikemalt saab RR kohta lugeda juba raamatust “ Eesti Põlevkivi - 100“
kus kaevandamiste ja muude töiste tegemiste kõrval leiavad väärikat tunnustamist ka liikumislegendi  RICHARDI kõiksugused ettevõtmised

(väljavõtteid  Richardi kohta tegi sellest kauaaegne  ,alates 1958.aastast peale samuti K-Järve suusaelule pühendunud suusatreener JÜRI SCHMIDT​)
-----------------------------------------------------------------------------------
​
PictureRichard oma koduradasid nautimas
​Richard sündis Kohtla-Nõmmel ja peale õpiaastate 1938-1941  Narva Tööstuskoolis on elanud Kohtla-Nõmmel. Oma töömehe aastad   on Richard läbi teinud Kohtla kaevanduses, põhiliselt allmaatöödel. 1971-1973 töötas kaevanduses spordimetoodikuna. Aastast 1973 pensionär ja mitmesugustel olmetöödel kaevanduses, kuni töölepingu lõpetamiseni 2000. aastal.  Seega 59 aastat ühes ja samas asutuses! Richard meenutab kuidas   1947.aastal toimusid osakondade vahelised võistlused neljal spordialal, sealhulgas suusatamises. Kaevanduse sisespartakiaadil suusatamises oli 1978. aastal lausa 102 osavõtjat (võitjad Ene Polman-3km ajaga 10.56 ja Otto Innos- 5 km 17.17).  Kohtla  kaevanduse sportlased osalesid edukalt Eesti põlevkivi spartakiaadidel, (talispartakiaad 1967 aastast), samuti Kohtla-Järve linna ja Kohtla-Järve Kalevi  spartakiaadidel.

​Richard Rooden  meenutab:

​
,, Alates 1946. aastast olid Kohtla-Nõmmel suusarajad pidevalt sisse sõidetud. Esimesed võistlused toimusid 1946. aastal. Suusarada kulges piki  raudtee äärt Kohtla jaamani  ja  ringiga üle põldude  tagasi Nõmme parki. Esimesest võistlusest oli osavõtt vähene, sest noortel puudusid suusad. Kuue osavõtja seast saavutasid võrdse aja Leonid Jersov ja Richard Rooden.  Hilisemad suusarajad olid pargis ja lõuna poole jäävates metsades. Põhiline treeningrada kulges Innose talust mööda Kaislamäele, Kaislamäe ahelikku mööda  kuni Võrnu-Ojamaa teeni ja sama rada mööda tagasi. Edasi-tagasi oli seda 14 km. Sama rada kasutati ka  suusa- ja jooksumaratonide läbiviimisel.  Need rajad oli kõik suuskadega sisse sõidetud R. Roodeni poolt. Aastatel 1940-1960 toimusid kõik põlevkivirajooni suusavõistlused Kohtla-Nõmmel. Alles hiljem hakati suusatama Toilas, Kuremäel, Kurtnas ja Kohtla kaevanduse uutel suusaradadel. Kohtla suusatajad on olnud pidevalt Kohtla-Järve linna, Kalevi ja Eesti põlevkivi spartakiaadidel nii individuaal kui ka kollektiivide arvestuses esimeste hulgas. 1950. aastal  moodustus Kohtla-Järve linna võistkond  põhiliselt Kohtla kollektiivi  suusatajatest. Paremad suusatajad olid Hilja Klausen, Silvi Ohov, Ellen Rooden, Malle Simpson, Viiu Trepper, Elviira Kaup. Hiljem Luule Luuk, Maret Heilu, Imbi Eenmaa, Ene Polman ning meestest Leonid Jersov, Richard Rooden, Paul Odar, Kalju Käbin, Kalju Rooden, Elmar Varusk, Martin Tuude, Endel Metsalu, Ain Luuk, Otto Innos, Helmut Virve, Toivo Onton, Hugo Pastimäe ja Illart Jool, Jaak Tarum, Heinu Lust, Mäido Rooden, Allan Männi, Toivo Onton.    Suusarajad olid ka endise Kohtla õlivabriku tuhamäele buldooseriga sisse aetud. Seda rada kasutati treeningute läbiviimiseks. Rajal olid järsud tõusud ja laskumised. Nendel radadel said põhilise treenituse treener Matti Roodeni juhendamisel Kalle Luuk, Mati Ojandu, Silva Käärt ja Tiina-Mai Pärnik,  kes olid aastaid vabariigi paremikus  suusatamises ja orienteerumises. Kõik nad täitsid ka NSVL meistersportlase normatiivi. Neid suusaradu ei saanud kaua kasutada, sest autokummide remonditehas hakkas sinna oma praakkumme ladustama. Osa radadest jäi ka tehase maaalale.


Suusahüppemäe ehitamine Kaislamäele.
​

Suusatamine oli kollektiivis väga populaarne, seetõttu otsustati peale murdmaasuusatamist hakata tegelema ka suusahüpete ja kahevõistlusega. Sobiv koht selleks oli kaevandusest 4 km kaugusel.  Esmalt sai taotletud metskonnast ehitusluba.  Siis tuli ka 20x40 m suuruselt maaalalt mets maha võtta. Peale loa saamist sai Otepäält kohale kutsutud Oleg Tõnsuaadu, kes oli mägede alal hea spetsialist. Kohapeal mäe nivelleerimisel selgus, et nõlvak oli hea ja maandumisnõlvakul lisatöid teha ei olnud vaja. Esimene töö oli metsa mahavõtmine maandumisrajalt.  Mets sai maha võetud ühe päevaga, sest kohale tuli 18 suusaspordihuvilist. Hoovõtutorn sai ehitatud  Tõnsuaadu jooniste järgi.  Torni kõrgus oli 8 m ja selle ehitamiseks saime materjali kohapealt.  Lauamaterjali kohaletoimetamisega oli  raskusi, sest ligipääsutee sinna puudus. Pühapäeva hommikul võeti kaevandusest 6 m  pikkused lauad omale selga ja 4 km pikkune teekond ehituskohta võis alata. … Ehitus toimus kõik ühiskondlike tööde korras. Noored olid väga agarad ehitajad. Hiljem viidi seal läbi Kohtla-Järve linna  meistrivõistlused suusahüpetes. Meistriks tuli Elmar Narusk.  Võistluse peakohtunikuks oli  Kohtla Kalevi esimees Hugo Pärt. Hüpped toimusid murdmaasuuskadega  ja hüpata oli võimalik kuni 14 m. Peab mainima et mäe kasutamine ei olnud kuigi aktiivne.  Kollektiivi suusatajad kasutasid seda kahel viisil, esmalt tehti murdmaatreening  mööda Kaisla mäge hüppemäeni, korrastati mägi, tehti kümmekond hüpet ja suusatati tagasi. Sellest mäest oli ka kasu.  1953. aastal toimusid Uljastel  Tallinna oblasti meistrivõistlused  kahevõistluses, 18 km suusatamises ja suusahüpetes.  Uljaste mäel tuli Richard Rooden  Tallinna oblasti meistriks. …

Aidu karjäär jõudis oma tööeega  Kaislamäeni ja kaevas selle läbi. Tuli hakata uusi  suusaradasid rajama. Esimene suusarada oli suunaga läbi metsa  kõrgepingeliinini ja sealt  vanu põlevkivi väljaveo teid tagasi stardikohta, mis asus praegusel suusastaadionil. Sellel 5 km rajal oli ligi 3 km lauskmaad, mis ei olnud enam ajakohane. Direktor Rein Mäe eestvedamisel planeeris Endel Metsalu , kes töötas markeideriosakonnas, esialgse suusaraja skeemi. Tööde käigus tehti  hiljem sellesse mõningaid muudatusi.  Rajad olid planeeritud  karjääri läbitöötatud lääneväljadele.  Sportlaste õnn oli selles ,et kaevanduse direktor oli spordilembene ja andis suusaraja ehitusele rohelise tee. Sportlastel vedas ka sellega, et kaevanduses töötas  buldooserijuht Mart  Astor, kes oli nõus pärast tööpäeva lõppu vabast ajast  suusaradadel buldooseriga töötama.  Suusaradade ehitus käis igal tööpäeval kella 15-st kuni pimedani välja ja nii nädalate viisi.  Esialgu  sai tehtud profiil, hiljem silutud.  Esmalt rajati 2 .3  ja 5km rada,  aastaid hiljem 7,5 km rada.  Kivide korjamine rajalt oli väga suur töö ja ka see tehti ühiskondlikus korras. Ain Luugil oli noortest suusatajatest treeninggrupp, kes käis suusaradadel kive korjamas. Aktiivselt võtsid sellest osa ka kaevanduse sportlased. Aasta hiljem sai suusarada kaetud liivaga. Selle töö tegid ära kaevanduse skreeperid. Liiv sai võetud  raja pöördekohas  olevast Kaislamäe  liivavallist ja  suusarajale ühtlaselt maha pandud ning rehadega silutud.  Suusarajad kaeti täies ulatuses ka liivaga.  Algul tõi kallur saepuru suusarajale ja kallas maha. Saepuruhunnikud veeti kile peal laiali.  Hiljem veeti saepuru  skeepritega ja  laotati ühtlaselt laiali. Suusastaadioni ala oli võsa ja suuri põllukive täis. Võsa sai maha võetud,  kännud ja kivid  hunnikusse lükatud.  Nii sai staadionirajale ilus küngas. Staadioni alale veeti  60 cm paksune kiht paekivi , mis siluti buldooseriga ning  vajutati roomikutega kinni.  Paekivikihi peale veeti Kaislamäe liivavallist kiht liiva ja seegi tasandati buldooseriga.  Liivakihi peale tuli mullakiht ning rohuseeme.  Selle töö juures oli ka Andres Supp hobuste ja äketega ametis. Oktoobrikuus tuli arutusele, et suusarajad on väga head ja  võistlusi tuleb palju, aga kohtunike töö on väga raske. Neil tuleb hulk aega külma käes seista. Direktor Rein Mäe  tegi Evald Klausenile  ülesande kiiremas korras  projekteerida kohtunike ruumid. E. Klausen projekteeris kahekorpuselise torni.  Kaevanduse ehitusmeestele tehti ülesandeks, et torn peab olema  aasta lõpuks valmis. Torn tehti kaevanduse territooriumil endise  elektrikioski veetavale alusele. 23. Detsembril veeti kohtuniketorn  traktoriga suusastaadionile.  Hiljem ehitati  tornile kohapeal kolmas korrus peale.  Direktor R. Mäel oli plaan  suusastaadionile suusamaja ehitada. E Klausen, A. Luuk, R. Rooden ja J. Tomberg saadeti Otepääle ja Käärikule vaatama, kuidas on ehitatud traktori järel veetav rajamasin. Käärikul oli see olemas.  Oli vaja vaadata ka suusaradade kvaliteeti ja ringi sõita ning uurida puhkebaase, et saada üldpilt  nende puhkemajade ehitusest. J. Tombergi jooniste järgi ehitati rajamasin. Kaevandus ostis selleks otstarbeks väikese linttraktori. Rajamasinaga sai palju kvaliteetsemad rajad.  E. Klausen projekteeris  Otepääl külastatud puhkemajade põhjal Kohtla kaevanduse suusamaja. Kärgtellised sai toodud ühest Kesk-Eesti põllumajanduse ettevõttest, kus nad kasutult vedelesid.  Puitmaterjal tuli kaevanduse kokkuhoitud metsamaterjali arvelt. Ehitustööd tehti kaevanduse ehitustööliste poolt.  Alumise korruse sisetööd tehti ühiskondliku töö korras.  Ruumid olid jaoskondade vahel ära jaotatud. Tänu elektrik Lembiit Veermetsa mõistvale suhtumisele suhtumisele said 2,3 ja 5 km suusarajad valgustatud. Mitmel korral varastati  valgustusliini elektrijuhe.  … Suusaraja valmimise ja  valgustamise järel algas aktiivne tegevus Kohtla-Nõmme suusaradadel.​

Picture
Kohtla- Nõmme suusataadion ja selle ümbrusse vanadesse karjääridesse ehitatud suusarajad leiavad rohket kasutamist
​… Alustati suusaneljapäevakute läbiviimist valgustatud suusarajal. 1986. aastal toimus 10 suusaneljapäevakut. Aktiivsem osavõtt oli 9. neljapäevakust (136 osavõtjat). … 1987. aastal toimus  10 suusaneljapäevakut, arvukam osavõtt oli 7. neljapäevakust (252 osavõtjat). Neljapäevaku võistlusklasse oli 20.Võitjaid autasustati vastavate vimplite ja suveniirklaasidega. `                                                                                          
1950. aastal toimusid Võru-Kubjal Kalevi vabariiklikud meistrivõistlused suusatamises. Põlevkivirajoonist võtsid osa  Hilja Klausen ja Richard Rooden. Naised sõitsid 10 ja mehed 30 km. Vahetult pärast seda toimusid Kohtla-Nõmmel katsevõistlused koondvõistkonna              moodustamiseks Võru-Kubjal  toimuvataks Eesti meistrivõistlusteks. Kohtla kollektiivist kuulusid  võistkonda Richard Rooden, Paul Odar, Kalju Rooden, Martin Tuude, Kiviõlist  Tärn.  Sõitsin Eesti meistrivõistlustel 18, 4x10 km teatesuusatamises ja 50 km. 1950. Aastal toimusid Kohtla-Nõmmel  Kohtla-Järve meistrivõistlused  suusatamises, stardikohaga Nõmme sauna juurest. Peakohtunikuks oli  Kalevi  Linnanõukogu esimees Hugo Pärt.  Oli kolmepäevane võistlus:  reedel meeste 18 km,  laupäeval 4x10 km ja pühapäeval 30 km. Rajad kulgesid üle kaevanduse tee lõunapoolsesse metsa. 18 km sõideti kahe 9 km ringiga. Pärast radade sissesõitmist hakkas lund sadama ja temperatuur oli  nulli ringis. Suusatajad oli võistluste ajal päris hädas, sest suuskade alla tekkisid lumepangad. Suusapõhju tuli rajal tihti puhastada. Viimased võistlejad lõpetasid videvikus.    … Tulin Kohtla-Järve linna meistriks  18 ja 30 ning ka 4x10 km teatesuusatamises.  1967. aastal toimusid Kohtla-Nõmmel  Eesti Põlevkivi  tali-spartakiaadi suusavõistlused stardikohaga  Kohtla kaevanduse juures. Lõpetasin töö kaevanduses kell 14.00. Võtsin kaevandusest  suusad ja läksin  võistlusrada sisse sõitma. Tuli teha 10 km ring.  Kaks korda tuli jälg läbi ajada ja siis kolmandal ringil rada lippudega tähistada. 10 km suusatamises saavutas  Kohtla kaevanduse suusataja Allan Männi  esimese koha.  Männil oli sinine pluus, mustad püksid ja ema kootud  valged põlvikud. .. Paksu pahandust oi kui palju!  … 1987. aasta märtsis toimus  Kohtla suusamaraton, stardipaigaga  kaevanduse suusastaadionilt.  Rajaks oli sisse sõidetud 20,5 km ring Mehed sõitsid kaks ringi, ülejäänud ühe ringi. Võistluste korraldamiseks oli ülesanded jaotatud rühmade vahel. Tegelda tuli radade ettevalmistamise, kohtuniketöö ja võistlejate toitlustamisega rajal. Rajad sõitsin juba reedel traktori järel veetava rajamasinaga sisse.  
Picture
Juba koltuma hakkav ajalehe väljalõige kirjutab kohalike radade "loojast " - Richardist
PictureKP-sse on jõudnud Richard , tõeline orienteerumisfanaatik
​Laupäeval olin  lumesaan Buraniga  suusarajal, seadsin  paika rajatähised ja suunavad viidad.  Kohati tuli lund rajale loopida.  Oli juba päris pime kui  tööga valmis sain...

1970.aastal, spordiklubi  25. aastapäeval autasustati Richard  Roodenit Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetusega.                                                                                  
1960. aastal hakati Endel Metsalu  eestvedamisel aktiivselt tegeleme  orienteerumisspordiga, mis kujunes Kohtla kaevanduse kollektiivi üheks edukamaks spordialaks. ​Endel Metsalu juhendamisel sai orienteerumisalased kogemused ka Matti Rooden, kes oli hiljem vabariigi parim noorte orienteerumistreener. Kohtla-Nõmme noored olid  põhimised  vabariigi koonduse liikmed ja  käisid välisvõistlustel.  Eesti Põlevkivi, Kohtla-Järve linna ja Kalevi spartakiaadidel oli  Kohtla   orienteerujad pidevalt esimesed. Vabariigi kollektiividevahelistel võistlustel  saavutati küllaltki häid kohti. Näiteks suveöö jooksul Neerutis ,kus võistkonda kuulus viis meest ja viis naist , saavutati esikoht. Talvistelt suusaorienteerumise võistlustelt tuldi teise kohaga.  Jüriöö  jooksul on väljas olnud kõige rohkem neli võistkonda, kusjuures  võistkonda kuulus 3 meest ja 2 naist. Parim seal saadud kohtadest on olnud teine.  1975.  aastal viis kaevanduse kollektiiv läbi traditsioonilise Jüriöö jooksu Stardipaigaks oli kaevandushoone esine plats, rajameistriks Endel Metsalu. Endel Metsalu ja Väino Pungas on kuulunud Eesti võistkonda. Parimad orienteerujad olid Elviira Kaup, Imbi Eenmaa, Luule Luuk, Maret Heilu, Ene Polman. Meestest Endel Metsalu.  Väino Pungas, Otto Innos, Ain Luuk,  Mäido Rooden, Richard Rooden, Eiki Rooden, Karl Valgepea.  Richard Rooden ise on käinud veel ka Veteranide MM-võistlustel Leedus, Norras, Hispaanias ja Itaalias.

Picture
 Sellel - RR ELUTÖÖ märgiks püstitatud pingil on kirjas tema elukreedo, et 
SPORT TOOB TERVISE JA HEA TUJU!

Küllap seetõttu on Kohtla- Nõmme liikumislegendi enda ja tema kaasteeliste tegemised ka õnnestunud. Vahel lausa uskumatutes tingimustes , aga küllap samas kindlas usus, et saame hakkama ,kuna see meeldib meile ...
Ning mis veel - Richardi "külvatud " liikumisind pole kadunud ja seda saab tunda RR neliküritusel, mille kohta lapselaps Taavi Veermets kirjutas 2016.aastal nii:

Minu vanaisa Richard Rooden on elu aeg olnud kõva spordimees ning spordielu edendaja. Ka täna, olles 93 aastat vana, on ta üheks eestvedajaks omanimelise nelikürituse korraldamisel.
Siin väljatoodud diplomitel on kujutatud Kohtla-Nõmme märgilised spordi- ja kultuurirajatised.
Üritan igal aastal nelikürituse tarvis luua uue diplomikujunduse.
Picture
20.mail 2018 , Richardi 95.sünnipäeval
toimub taas RR nimelise nelikürituse võistlus ja just  tema ühel lemmikalal - orienteerumises
Paremat sünnipäevakinki on vist raske  leida!

Õnnitluste ja tänuga tehtu eest, Richard - tõeline Liikumislegend !
P.S. ehk mõned muljed RR 95 sünnipäeva üritustest Kohtla - Nõmmel 

Esmalt sai Kohtla- Nõmme "loo" tutvustamiseks sõna tuntud giid Enn Käiss, kelle emotsionaalsest jutust kõlas läbi siinse kandi põleva kivi kaevandamine, selle vahetu seos kogu Eesti käekäiguga ning mure, et siinsed loodusega tehtavad asjad ei jääks ainult kohalike kanda.

Edasi siirduti kivihiide, kus oma uue ja äärmiselt kivise, kuid imeliselt kauni vaatega kasvamise "kodupesa" leidsid kümned istikud. Ka Richard Roodeni auks läks "puu maasse"
Picture
Suusarahva puu istutamisel on ametis Mall Schmidt ja Rene Meimer. Taamal jagavad õpetussõnu legendaarne Kohtla-Järve suusatreener Jüri Schmidt ja siitmailt Eesti suusatamise ja orienteerumise tippu jõudnud Mati Ojandu ja Ain Luuk
Kivihiiest tagasi tulles meenutati kalevlasest spordijuhi Ilmar Taluste juhtimisel Eesti Kaevandusmuuseumis  liikumislegendi Richardit ja jagati tunnustuskirju. Siis aga  tegi liikumisõpetaja Rene Meimer rahvusvahelise kepikõnni päeva puhul selle populaarse liikumisharrastuse lühikese teoreetilise sissejuhatuse
​ja edasi siirduti juba praktilisse kõnnitundi ... ning tehti mõned harukordsed ühispildid, milliseid kuskil mujal kui Kohtla-Nõmmel teha ei saa...
Picture
Picture
Picture
95 aasta verstaposti juurde jõudnud Richard Roodeni auks korraldatud sisuka ja imeliselt kauni kevadpäeva lõpetas tema nelikürituste kavva kuuluv orienteerumisjooks, mis viis erkroheliste metsade ja aheraine küngaste vahele ligi poolsada võistlejat...

Kui aga nüüd siinkohal juba 95 -aastase liikumislegendi RR lugu lõpetada, siis sobib selleks just orienteerumisvõistluste järgne pilt Roodenitest, kus leidub papa Richardi esimest, teist kui juba ka kolmandat põlve - enamikul medal kaelas, aga kõigil papa antud sportimispisik hinges ...​
Picture
Fotod : Roodenite perearhiivist ja KZ

19.-22. mail 2018

Powered by Create your own unique website with customizable templates.