"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • 2020. aasta ERI - LIIKUDES
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
  • 2018/19 hooaja ERI - Eesti Terviserajad
    • Orienteerudes...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Taas vaba tahte avaldus - seekord Seefeldis...
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kardan laskuda!
    • KV - ERI 2017/18 >
      • 21 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
      • Meie mehed asuvad meistriklassi hindama
      • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
      • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha saab !
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
      • Neiud- noorikud hüppemäel
      • Allar - kaasteeline
      • Stardijoonel on taas - Arne Tilk !
    • Kase tänava sündroomist
    • On lahe atmosfäär ...
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Raja tegemisest ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Lähme trepist !
    • Kus isad liiguvad ?
    • Õnnest loobumisest ...
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ... >
      • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
      • Aeroobne tegevus aitab !
      • Imitatsioon suusataja treeningus
      • Rullsuusatamine suusataja treeningus
      • Võimlemine suusataja treeningus
      • Ujumise ja suusatamise oskusest
      • Aerud vette ... ja vett meil on !
      • Mitte ainult küttepuudest...
      • Ja siis mindi ... orienteeruma !
      • Tants meis ja meie ümber...
      • Suvisest jaksutreeningust ...
      • Rullimomente >
        • Vanaemadest...
      • Suusatamise mitu rolli ...
      • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel >
        • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
        • Mängud, mängud, mängud ...
        • Jätkusuutlik Tartu maraton >
          • TM - ärajätmise raske tee
          • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
        • Suusahunt Aadu Pekk : Tahan oma 80.aastaringil veel Tartu maratoni ette võtta
        • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
  • VIIMSI VEERG
    • Vimkal valmib suvepark
    • Öös on inimesi ...
    • Algõpetus ausse !
    • Karulaugu rada pikemaks !
    • Hilinenud, kui kena lahendus
    • Viimsi rajad valmis ! >
      • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
      • Vimka alustas tööd !
  • SUOMI - 100
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Lahtis oma osa andes...
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
  • 1. VÄRSKE VÄRK !
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Jareki sprindiseeria
      • Edu rahvusvahelisel areenil ! >
        • Meediasõbralikeim MK !
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab ! >
      • Lumepuuudus kimbutab ...
    • Eesti Aasta suurpere tiitel tuntud suusaperesse !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus >
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi >
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ... >
      • MM- jätkab Põhjalas
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • 18 minutit - õppevideot ...
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) ! >
        • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Aadu Pekk : Tartu maratonile sai pidur peale tõmmatud...
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Arusaamisest ja arvestamisest ...
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
      • Pikem suusasõit
      • Märk Sinu tegemistest...
      • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
      • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Mõned talvemaigulised pildid
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Kannatab lugeda küll !
    • Tark eluviis
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st >
      • Terviserajad nõu pidamas
      • Kahurite kogupauk
      • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
  • Täna - õpetajate päeval...
  • Sügis!
  • Krossitamisest ,,,
  • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
      • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
      • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
  • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
  • Proloogiks - magus töövõit
  • Valgehobusemäe TALV 2017
  • IMM Tamme tõusul
  • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
  • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
  • 2 * RETROST TÄNAPÄEVA
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • Pool sajandit vana suusapilt
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine >
      • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
      • Oma tasasel moel põhja ladudes...
      • Magister Männiste kaevetööd
      • Kohtumine Tehvandil
    • Suusajuttu rääkides... >
      • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65 >
      • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit ! >
        • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik >
      • Maestro Laulu kiri
    • Suusatamise juured püsivad maal >
      • Oleme metsausku !
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
  • 3 * ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 4* VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Veerpalu KLASSIKALINE
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
        • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Rullitreening Randvere teel
  • 5* VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 6. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Metsa minemisest ...
  • 7.Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Ankrumehe lahkumine
    • Urve - Visa hing !
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 8.KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud... >
      • 90. Vasaloppet - sõidetud !
  • 9. ARHIIVILINK
    • Käik lätete juurde... >
      • Maestro Klas viimasel tõusul...
      • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
      • Abelid 100 >
        • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
        • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
        • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
        • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
        • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
        • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
        • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
        • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
        • Abelid -100 intervjuu
        • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
        • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
          • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
          • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes >
            • ERR suusajakiri vaatas minevikku , olevikku ja tulevikku >
              • Äge krossikas Pannjärvel
        • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
        • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
        • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
        • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
        • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
        • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
        • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
        • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
        • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
        • ERNA ABELI ERIALATUND >
          • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
        • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
        • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
          • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
            • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
            • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
        • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
          • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ... >
            • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
          • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
            • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
          • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
          • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
            • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele >
              • Reedaga - Birkenist ...
            • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
              • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
          • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
            • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
              • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil >
        • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
    • S O T Š I S T... >
      • Lipu kandmisest
      • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
      • Killy
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • Lembitu Kuuse - 65
        • 7. päev - Vigastuse kiuste
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • 14.päev - Raske aja suur võit !
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Naudi talve,  end ohtu seadmata!

Algutalve napid lumeolud on hoogsalt lisa saanud ja tasahilju on ilmumas ka karmimaid talvemärke Eelkõige on selleks just viimasel nädalal  tunda andnud  tüüpilised jaanuarikuu pakased, kus selgete ilmadega võib tunnetada siiski ka kerget päiksesesoojagi.  Kuigi talve selgroog on "murtud",  peab jätkuvalt arvestama nii külma, tuule kui niiskusega, mis koos toimides eeldavad  meilt välitingimustes toimetamisel mingitki kogemuste omamist... Kui seda pole, siis aitab ehk seegi, et oleme teadmises, et talv on päris karm värk ja niisama "särgiväel " ja uisa-päisa sinna -   lumede ja pakase "rüppe"  tormata ei saa...Nagu ütleb ka Lüganuse vanasõna , siis  " Tali tahab tallukaida, vilu villast riieta! " 
​
Settõttu pakuksingi siinkohal, talve jätkumist silmas pidades, mõningaid soovitusi, mida tasuks läbi lugeda  ja siis juba konkreetsetesse oludesse minnes kindlapeale arvestada...

Esmalt aga ehk veel  üks Tallinna suusamaratoni finišis tehtud pilt, kus tundub, et pildil olev suusafänn oleks justkui jääpurikaks külmunud. Kuid häda pole midagi, on vaid sõiduga selline ainulaadne väljanägemine tekkinud, mida ei saanud kohe pildistamata jätta. Olen aastaid seda  härrasmeest leida püüdnud, et temalt selle pildi ilmutamiseks luba küsida. Nii et kui olete selle finišihetke siin nüüd ära näinud, siis ehk tuleb kellelegi ka selle "jäise prillinina" omanik tuttavana ette. Palun mulle siis kohe infot anda, et saaksin temaga "privaatsuse" küsimused selgeks rääkida...Ette vabandades ja sellepärast  jätan selle pildi siiski siia "rippuma"...
Picture
Jääpurikas nina kohal ja soolane higitilk nina otsas ei ole midagi ohtlikku, sest näitavad ainult seda, et seekordne sõit on päris paraja koormuse andnud ja "mahladki" üsna parajalt "jooksma pannud" / foto: K. Zilmer


OHUTUSEST TALVISTES TEGEVUSTES

Reeglina tahetakse kõikide liikumisharrastuste, sealhulgas ka suusatamise  juures tagada ohutust. Selle kriteeriumiga peab arvestama   nii tegevuse korraldaja kui ka selles osaleja. Ohtlikemate tegevuste juures on eraldi rõhutatud ohutuse tagamise garantiid, vähema ohuteguri puhul aga seda eraldi esile ei tõsteta.
Talvised tingimused tunduvad tegevuste korraldamisel suurema ohuteguriga, ehkki muudel aastaaegadel ilmneb selliseid olukordi, mis on tunduvalt ohtlikumad kui talvised. Näiteks vee keskkond, kus on arvukalt riske ja juhtub ka tõsiseid õnnetusi.
Seega ei saa väita, et talvised tegevused iseenesest kujutavad suuremat ohtu. Muidugi on lumi, jää, pakane , tuul sellised aastaajast tingitud  omapärad, mis vajavad kogemust, tegevuste head korraldust ja pidevat olukorra jälgimist. Just nimetatud asjaoludega mittearvestamine võib viia talvistes oludes väga keerulistesse olukordadesse ja pealiskaudsemal suhtumisel võivad sellest tulla ka õnnetused.
Paljudes erialastes kirjutistes ja juhistes käsitletakse mõistet
“warm winter activities” mille kaudu tahetakse selgitada põhimõtet, et talviste olude kohta ei saa kogu aeg läheneda seisukohaga, et domineerivaks on siis ainult - külm ja kõle, vaid talvistest välitegevustest võib tulla ka tõeliselt soe  ja meeldiv  kogemus. Egas ilmaasjata ei ole tekkinud maailmas talvepuhkuse buum ja seda toetav  lai tegevusvõrgustik, kus vahel küll kõiki ilmaolusid kogetakse, kuid siis sooja tulles head ja katsumuslikku "läbielamist" tuntakse.


 TALV & KÜLM 

Mida kujutab endast külm ?

 Külm avaldub talvistes oludes eelkõige läbi järgnevate ilmingute :

- madal temperatuur

- tuul, tuisk, lumesadu

- niiskus, kokkupuude udu, jäise vihma või külma veega

- kokkupuude külma pinnaga

Kõik need ilmingud võivad esineda võimendunult teatud oludes, kuid juhtudel, kus toimib mitu tegurit koos on nende toime inimesele veelgi suurem. Seega peab inimene külmades tingimustes kogu aeg leidma energiat enda soojendamiseks, hoidma oma organismi soojusregulatsiooni tasakaalus.


Kuidas saada sooja ?

Inimesele on peamiseks soojusenergia tootjaks külmades oludes  eelkõige pidev liikumine.
Väga aktiivse kehalise tegevusega  võib lühiajaliselt suurendada sooja “tootmist” 10 - 15 korda, pikemaajalisel madalama intensiivsusega tegevusel saab liikumise kaudu suurendada soojuse saamist keskmiselt 3 -5 korda.
Teatud soojendusmoment on külmetudes isegi külmavärinatel, kus lihas oma kontraktsiooniga püüab sooja “toota”. Aga see on teatud mõttes juba kaitsereaktsioon ja nõuab liikumise alustamist või soojematesse tingimustesse minekut.



Söömine- joomine  suurendab keha soojusenergiat 10 – 15 % ja selle mõju kestab 1 – 2 tundi ning sõltub liikumise intensiivsusest. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata joogile – selle temperatuurile. Jook peab olema soe ( mitte tuline) ja mitte mingil juhul ei tohi juua külmades oludes külma jooki, mis lausa jahutab organismi ning suurendab oluliselt külmatunnet. Mõnedel juhtudel on räägitud alkoholist kui “külmarohust”, aga see on lühiajalise toimega, muudab inimese ekstreemsemates oludes apaatseks, raskendab koordinatsiooni ning keskendumist. Teatud olukorras võib väikese annuse alkoholi kasutamine kõne all tulla vaid külmadest oludest sooja jõudes, kui ollakse n.ö. läbi külmunud ja tahetakse vereringet "kiiremini käima saada"...

Oluline osa külmades oludes on ka 
päikese poolt antaval soojusel. Seega tuleks eriti just lasteüritustel kasutada päikeserohkeid aegu. Suuremaid ja pikemaajalisemaid talveüritusi on soovitav planeerida talve teise poolde, mil päev on pikem ja päikesel suur soojendav jõud. Intensiivne märtsipäike on aga samas mingil määral juba ohtlik – päikese kiirguses lumelt  võivad kahjustada saada silmad, seda eriti just mäestikutingimustes. Ka päevitamata näolapi
(eriti ninaga) teeb ere märtsipäike lausa laastavat tööd...


Kuidas siis keha jahtub ?

 Järgnevalt käsitleksingi  teid, mille kaudu keha külmades oludes jahtumine käib.

​Need oleksid :

1) kehalt eraldub soojust  katmata kehaosade  kaudu  ja osaliselt toimub see ka läbi riiete


2) soojuse eristumine toimub eriti just raske kehalise töö puhul ka   higistamise kaudu

3) suur soojuse kadu toimub  intensiivsel hingamisel (nii suu kui nina kaudu)

4) osadel juhtudel eristub soojust ka kokkupuutel külma pinnaga ( kas jalgade kaudu või näiteks istudes, magades külmal pinnal)

5) oluline organismi jahutaja on ka vastu katmata kehaosi, aga ka riideid puhuv tuul või sadav vihm, eriti just märg lumi. Iga märg lumeräitsakas - sattudes   soojale nahale ju sulab, võttes ära mingi osa keha soojusest.

Tuule mõju hinnatakse läbi Wind – Chillì indeksi ja selle kohta on koostatud vastav tabel.


Picture
Külmades välistingimustes olles tuleb arvestada organismilt tulevaid hoiatussignaale, millele peaksid järgnema alljärgnevad tegevused :

Picture
PictureKui siin kannab oma "lõõride " säästmiseks õhku soojendavat seadet tippsuusataja Odd-Björn Hjelmeset, siis tavaharrastajal saab külma õhu sissehingamist vältida "puffI " serva nina ja suu ette tõmmates /foto Scanpix
Seega – jälgi end ja ka teisi! Laste puhul küsi pakases viibides pidevalt nende enesetunde ning näpu- ja varbaotste järele. Nii ennetad lapsukeste tõsist läbikülmumist!

                Tunneta oma taluvuspiire !
​

Eelpool esitatud materjali põhjal sai käsitletud talvistes tingimustes toimimisel kehtivaid üldisi põhimõtteid. Samas on välistingimuste talumisvõime inimeseti väga erinev. See sõltub esmalt isiklikust taluvusvõimest, aga samuti east, hetke töövõime tasemest  ja muidugi tervislikust seisundist. Mõningate haiguste, eriti just südame-veresoonkonna ja ka hingamisteede haiguste puhul on üsna tüüpiline nende  ägenemine külmas. Et meil on need haigused  domineerivad, siis tuleb eriti ettevaatlik olla kesk- ja vanemaealiste tegevuse korraldamisel normaalsest külmema ilmaga.  Eelistada tuleks mõõduka intensiivsusega tegevust, vältida maksimaalseid pingutusi (osaliselt ka pingelist võistlust). Laste puhul on tähtis nende tervisliku seisundi arvestamine eriti pärast läbipõetud hingamisteede haigusi. Isegi tippspordi tasandil ei lubata väga külma ilmaga pingutada. Arvestatakse nii õhutemperatuuri, tuule tugevust kui ka õhuniiskust, võimalikku temperatuuri muutust. Just ilmaolude tõttu jäid pidamata näiteks 2004.a. MK võistlus esimese päeva stardid Otepääl kui võistluspäeva hommikul mõõdeti raja madalamates punktides enam kui 30 miinuskraadi, millele lisandus avatud paikades kerge tuul.  Õnneks ilm leebus ...

Picture
FIS-i murdmaapomo Bengt Erik Bengtssoni ja Otepää MK Chief of Competition Tiit Peki nägu on naerul - karm pakane annab järele ja homme saab ilmselt MK-ga jätkata / foto: KZ
PictureMehed on pakasehoiatust tõsiselt võtnud / foto Tartu Maratoni arhiivist
Pikemaajalise suusamaratoni 6-8 tunnise pingutuse puhul on tekkiv risk samuti üsna suur. Tavaliselt ilm õhtupoolel külmeneb, napp päiksevalguski kaob horisondi taha ning samas on tekkinud organismi väsimus. Sageli ei suudeta finišisse jõudmiseks enam ka tehniliselt nii hästi suusatada n.ö. "tehnika laguneb". Sellises olukorras  on vajalik, et organism oleks treenitud ja inimene terve. Vähe treeninud või välistingimustega piisavalt mitte kohanenud inimesele on see, ja veel külmades oludes liikumine - suur pingutus. Ehkki igaüks vastutab oma tervisliku seisundi ja treenituse eest ise, on ka taoliste talviste suurürituste korraldajad senisest rohkem kohustatud inimesi tekkivatest riskidest teavitama. Eriti veel siis kui lumeolud on halvad ja ilmaolud rasked, sest sel juhul tekib osalejatel veel täiendav koormus...


       Seega – tunnetage enda võimeid ja teadke  kui palju talviste tegevuste juures riskite.

Riietumise ja turvalisema liikumise põhimõtteid talvistel tegevustel ( ka suusatamisel )

1) Riietu mitmekihiliselt
    Alusriided peavad hoidma keha võimalikult kuivana, eemaldades nahalt tekkiva niiskuse.
N.ö. vahekiht pakub kehale soojust ja kogub kehalt niiskust.
Pealisriided kaitsevad lume, vihma ja tuule eest – nendes olgu õhutusavad, nad ei tohi kergesti märguda, ega muutuda külmas kangeks.

2) Pööra tähelepanu kaela, randmete, nimmepiirkonna kaitsmisele külma ja tuule eest. Just nendes piirkondades kipub tuul higist nahka jahutama ja tekitama põletikku.

3) Vahetusriided ( vähemalt särk, sokid, kindad , aga võimalusel mingi paksem soe riietusese) kotti kaasa ! Ka rätik higise keha kuivatamiseks ja ülehõõrumiseks. Kui kohe pesta ei saa, peadki end kiiresti soojalt riidesse saama !

4) Oluline on ka müts , vajadusel just eest tuultpidava (windstopper) osaga.

5) Kinnastest kasutada suurema külma puhul tuulekindla pealisosaga labakindaid

6) Sokkidest kasutada villaseguseid või froteetallaga sokke, puuvillane tennisesokk ei kuulu talvevarustuse hulka.

7) Jalanõudes kasutada võimalusel sisetaldu. Vajadusel saapakatteid ( soojuse hoidmiseks ja jalatsite märgumise vältimiseks)

Eraldi tuleks märkida riietuse suurust. On iseenesest arusaadav , et talvistes oludes peavad riided olema piisavalt pikad ja kõiki kehaosi katvad. Nii ei jää kas või ette painutades nimmepiirkond  , käsi üles tõstes aga talje piirkond, ega randmed paljaks. Suviste n.ö. vööni ulatuvate riietega võrreldes peaksid tõsisemates talveoludes ulatuma need puusadeni või isegi alla selle. Samuti tuleb hankida sellised riided, kus erinevate mansettide ja nööridega saab õhu pääsu riiete alla reguleerida.

Lõpetuseks veel üks tähelepanek – puhas, pestud riie on alati parema soojusvahetusega kui must ja läbihigistatu. Kõige umbsemates oludes on jalad – nii et sokkide vahetus või pesemine on äärmiselt oluline. Kui võimalik, tuleks enne kuivade sokkide jalgapanemist jalad pesta ja hästi kuivatada.

Kaasaegsed aktiivses tegevuses kasutatavad riided on aga sellisest materjalist, et nad kaitsevad ja hingavad imehästi ning kuivavad kiiresti.

                         Turvalisus ja mugavus mõningates talvistes  harrastustegevustes

Murdmaasuusatamisel
​

Suusatades tekib piisavalt sooja ja hakatakse üsna kergesti higistama. Probleemiks kujuneb suusatamisel just liikumisintensiivsus ja sellele vastav riietus. Vältida tuleks n.ö. “ülepakkimist”, sest liiga soojalt riietudes on probleemiks mahajahtumine vähimalgi peatumisel. Pigem riietuda nii, et peatudes oleks võimalik riideid juurde lisada. Siis võiks võimalusel ka midagi sooja juua või pikemal matkal isegi süüa kaasavõetud kergestiseeditavat ja energiarohket toitu ( rosinad, energiabatoonid). 
Tõsisema pakase või vinge tuule puhul katta nägu ja suu kattemaskiga. Tunnetada oma jõuvarusid, nende piisavust ja jaotamist retke lõpetamiseks. Võimalusel tuleks sõita ühises rühmas. Muidugi oleks hea suusatada koos sama tasemega kaaslastega, aga kui grupp on erinev ja eesmärgiks pole võistlus, siis tuleks lähtuda nõrgimast rühma liikmest.  Kõik talvistes oludes plaanitavad peatused tuleb teha lühikesed, et vältida mahajahtumist


Mäesuusatamisel

​Olud mäesuusatamisel on tunduvalt keerulisemad kui murdmaasuusatamisel. Seda just liikumisel mäe jalamilt üles ja sealt laskudes. Kogu mäesuusataja riietus peab olema tunduvalt rohkem tuultpidavam kui murmaasuusatajal. Alates tuult pidavast mütsist kuni randmeid katvate kinnasteni. Poleks paha kanda kiivrit, mis kaitseb vigastuste eest ja on  soe. Loomulikult tuleb laskumistel kasutada suusaprille, mis aitavad eristada nõlvaku mikroreljeefi ja kaitsevad silmi.
Soe ja tuultpidav riietus on vajalik ka selleks , et suurematel mägedel tuleb tõstukil tõusta üsna kaua ja seal staatilises asendis ei ole võimalik end eriti liigutada.
 Laskumisnõlv tuleb valida jõukohane ja võimalusel tuleks laskuda koos kaaslastega.
 Rangelt tuleb täita kõiki mäel kehtestatud nõudeid, neid ei saa rikkuda nii enda kui kaasharrastajate ohutustr silma pidades. Sageli kohtab mägedel pisut uljamaid ja alkoholilõhnaseid laskujaid. Selline "stiil" ei sobi suusamäel olemisega kuidagi kokku. Kahjuks olen paaril korral näinud Soome keskustes "külmarohtu" nautinud kaasmaaalsi praalimas, mis eriti kaunina välja ei paista.


Kelgusafarid / saanisõidud

Vajavad hästi tuultpidavat ja sooja riietust, kuna sõites kelgu või saaniga on tuule “purevus “ suurem.Külmetama kipuvad eelkõige jalad ja käed. Vajalikud piisava suurusega saapad ja tuultpidavast materjalist kindad. Kindlasti vajalikud suusaprillid. Et suur osa lihaskonnast hoiab küllaltki staatilist asendit, siis on vajalik külmatunde puhul peatuda ja võimelda või panna selga lisariideid. Külmatunde jätkudes juua sooja jooki või äärmisel juhul tulla siseruumidesse sooja. Eriti jälgida kelgutavate laste seisundit, ehkki neil ei paista üles - alla lidudes üldse külm olla. Aga siiski ! 

Piknikud lõkke ääres või püstkodades
​

Põhjamaades on traditsiooniks nautida talvist tunnet lõkke ääres või spetsiaalselt ehitatud püstkodades. Lihtsamas peatuskohas võiks tuule varjamiseks ja sooja saamiseks püstitada riidest vms. materjalist taustseina, kust ka lõkkesoojus tagasi peegeldub. Istumise alla võiks kaasas olla suletud pooriga poroloonmatt või selle puudumisel istutakse puitpinnale. Vältida istumist paljale kivile või niiskesse lumme. Pikemal peatusel võiks jalgade alla panna oksi. Lõkke soojuses võib külmetumisel isegi saapad jalast võtta – nii pääseb soe paremini jalgadeni. Külmades oludes on head soojad joogid. Ülemäärane alkoholi kasutamine on talvistes oludes nõudnud nii väiksemaid kui üsna suuri ohvreid.

Uisutamine
​

Ehkki Eestis on uisutamise populaarsus jäänud tahaplaanile, leidub siiski neid , kes seda talvist võimalust kasutavad. Et tegevus sõltub otseselt jääoludest, siis välistingimustes liigutakse üha rohkem looduslikel veekogudel tekkinud jääl. Tuleb veenduda jää kandevõimes, vajadusel aga ohtlikud alad märgistada.
Uisutamine annab äärmiselt hea kehalise koormuse. Kui siis esimestel kordadel tekib pöialihaste väsimus,  tuleks peatuda ning anda jalgadele puhkust.
Viimastel aastatel on Eestis arendatud uisutamist n.ö. matkauiskudel, mida saab kinnitada kas siis suusasideme abil või mõningate mudelite puhul mistahes talvesaapa külge. Liikumisel kasutatakse suusakeppe, millega on hea hoogu anda ja liigutusi tasakaalustada. Samuti suurendab see saavutatavat koormust.
 Kindlasti peaks uisutajal kaasas olema väike seljakott  päästenööriga  ja spetsiaalsed kaela riputatavad jäänaasklid, millega jää purunedes end välja aidata. Tuleks vältida üksinda liikumist, eriti kui jääolud on tundmatud ja koht asustusest eemal.
Jääl liikumine on ainult väga sõltuv ilmastikust ja selleks õige aja ja koha leidmine nõuab pikemaajalisi kogemusi. Kuid üle Eesti leidub pakkumisi piisavalt.



Picture
Napima lume kuid hea pakasega leidub meil imelisi uisuvõimalusi / foto: Puhka Eestis arhiiv
Et materjal läheb üles suusaveebile, siis siinkohal oleks paslik veel mõningaid suusasõidul tekkivaid ohusituatsioone läbi käia, esitada ohtude põhjused ja selle vältimiseks tehtvaid tegevusi.
Picture
Picture
Kukkumist tuleb ikka ette, nii et tee endale ohutuim variant selgeks , et vältida halvimat /foto : ESL arhiiv
Picture
Nii et - naudi talve, seda aga end ja kaaslasi ohtu seadmata


​22.jaanuaril, Tammneemes, õues -14 kraadi
Powered by Create your own unique website with customizable templates.