"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Naudi talve,  end ohtu seadmata!

Algutalve napid lumeolud on hoogsalt lisa saanud ja tasahilju on ilmumas ka karmimaid talvemärke. Eelkõige on selleks just viimasel nädalal  tunda andnud  ka pakaselisemad ilmad, kus selgete ilmadega ei päästa selle aja napp päiksesesoegi. Nii et lähikuudel peab  arvestama nii külma, tuule kui niiskusega, mis koos toimides eeldavad  meilt välitingimustes toimetamisel mingitki kogemuste omamist... Kui seda pole, siis aitab ehk seegi, et anname endale aru, et talv on päris karm värk ja niisama "särgiväel" ja uisa-päisa sinna -   lume ja pakase "rüppe"  tormata ei saa...Nagu ütleb ka Lüganuse vanasõna , siis... 
​
                            " Tali tahab tallukaida, vilu villast riieta! " 
​
Talve jätkumist silmas pidades pakuksingi siinkohal, mõningaid soovitusi, mida tasuks läbi lugeda  ja siis juba konkreetsetesse oludesse minnes  end turvalisemalt tunda...

Esmalt aga ehk veel  üks Tallinna suusamaratoni finišis tehtud pilt, kus tundub, et pildil olev suusafänn oleks justkui jääpurikaks külmunud. Kuid häda pole midagi, on vaid sõiduga selline ainulaadne väljanägemine tekkinud, mida ei saanud kohe pildistamata jätta. Olen aastaid seda  härrasmeest leida püüdnud, et temalt selle pildi ilmutamiseks luba küsida. Nii et kui olete selle finišihetke siin nüüd ära näinud, siis ehk tuleb kellelegi ka selle "jäise prillinina" omanik tuttavana ette. Palun mulle siis kohe infot anda, et saaksin temaga "privaatsuse" küsimused selgeks rääkida...Ette vabandades ja sellepärast julgen jättta selle pildi veel siia "rippuma"...
Picture
Jääpurikas nina kohal ja soolane higitilk nina otsas ei ole midagi ohtlikku, sest näitavad ainult seda, et seekordne sõit on päris paraja koormuse andnud ja "mahladki" üsna parajalt "jooksma pannud" / foto: K. Zilmer
OHUTUSEST TALVISTES TEGEVUSTES

Reeglina tahetakse kõikide liikumisharrastuste, sealhulgas ka suusatamise  juures tagada ohutust. Selle kriteeriumiga peab arvestama   nii tegevuse korraldaja kui ka selles osaleja. Ohtlikemate tegevuste juures on eraldi rõhutatud ohutuse tagamise garantiid, mida vähema ohuteguri puhul aga  eraldi esile ei tõsteta.
Talvised tingimused tunduvad tegevuste korraldamisel suurema ohuteguriga, ehkki muudel aastaaegadelgi ilmneb selliseid olukordi, mis on tunduvalt ohtlikumad kui talvised. Näiteks igat sorti veeline keskkond, kus on arvukalt riske ja juhtub ka tõsiseid õnnetusi.
Seega ei saa väita, et talvised tegevused iseenesest kujutavad suuremat ohtu. Muidugi on lumi, jää, pakane , tuul , aga need on sellised aastaajast tingitud  omapärad, mis vajavad kogemust, tegevuste head korraldust ning muidugi pidevat olukorra jälgimist. Just nimetatud asjaoludega mittearvestamine võib viia talvistes oludes väga keerulistesse olukordadesse ja pealiskaudsemal suhtumisel võivad sellest tulla ka õnnetused.
Paljudes erialastes kirjutistes ja juhistes käsitletakse mõistet
“warm winter activities” mille kaudu tahetakse selgitada põhimõtet, et talviste olude kohta ei saa kogu aeg läheneda seisukohaga, et domineerivaks on siis ainult - külm ja kõle, vaid talvistest välitegevustest võiks  kujuneda ka tõeliselt soe  ja meeldiv  kogemus. Egas ilmaasjata ei ole tekkinud maailmas talvepuhkuse buum ja seda toetav  lai tegevusvõrgustik, kus vahel küll päris ekstreemseid ilmaolusid kogetakse, kuid siis on sealt hea sooja tulla ja seal veelkord seda katsumuslikku "läbielamist" meenutada.


 TALV & KÜLM 

Mida kujutab endast külm ?

 Külm avaldub talvistes oludes eelkõige läbi järgnevate ilmingute :

- madal temperatuur

- tuul, tuisk, lumesadu

- niiskus, kokkupuude udu, jäise vihma või külma veega

- kokkupuude mingi külma pinnaga

Kõik need ilmingud võivad esineda võimendunult teatud oludes, kuid juhtudel, kus toimib mitu tegurit koos on nende toime inimesele veelgi suurem. Seega peab inimene külmades tingimustes kogu aeg leidma lisaenergiat enda soojendamiseks, hoidma oma organismi soojusregulatsiooni tasakaalus.


Kuidas sooja saada?

Inimesele on peamiseks soojusenergia tootjaks külmades oludes  eelkõige - pidev liikumine.
Väga aktiivse kehalise tegevusega  võib lühiajaliselt suurendada sooja “tootmist” 10 - 15 korda, pikemaajalisel madalama intensiivsusega tegevusel saab liikumise kaudu suurendada soojuse saamist keskmiselt 3 -5 korda.
Teatud soojendusmoment on külmetudes isegi külmavärinatel, kus lihas oma kontraktsiooniga püüab sooja “toota”. Aga see on teatud mõttes juba kaitsereaktsioon ja nõuab liikumise alustamist või soojematesse tingimustesse minekut.


Söömine- joomine  suurendab keha soojusenergiat 10 – 15 % ja selle mõju kestab 1 – 2 tundi ning sõltub liikumise intensiivsusest. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata joogile – selle temperatuurile. Jook peab olema soe ( mitte tuline) ja mitte mingil juhul ei tohi juua külmades oludes külma jooki, mis lausa jahutab organismi ning suurendab oluliselt külmatunnet. Mõnedel juhtudel on räägitud alkoholist kui “külmarohust”, aga see on lühiajalise toimega, muudab inimese ekstreemsemates oludes apaatseks, raskendab koordinatsiooni ning keskendumist. Teatud olukorras võib väikese annuse alkoholi kasutamine kõne all tulla vaid külmadest oludest sooja jõudes, kui ollakse n.ö. läbi külmunud ja tahetakse vereringet "kiiremini käima saada"...

Oluline osa külmades oludes on ka 
päikese poolt antaval soojusel. Seega tuleks eriti just lasteüritustel kasutada päikeserohkeid aegu. Suuremaid ja pikemaajalisemaid talveüritusi on soovitav planeerida talve teise poolde, mil päev on pikem ja päikesel suur soojendav jõud. Intensiivne märtsipäike on aga samas mingil määral juba ohtlik – päikese kiirguses lumelt  võivad kahjustada saada silmad, seda eriti just mäestikutingimustes. Ka päevitamata näolapi
(eriti ninaga) teeb ere märtsipäike lausa laastavat tööd...


Kuidas siis keha jahtub ?

 Järgnevalt käsitlekski  teid, mille kaudu külmades oludes 
keha jahtumine käib.

​Need oleksid :

1) kehalt eraldub soojus just  katmata kehaosade  kaudu  ja osaliselt toimub see ka läbi riiete


2) soojuse eristumine toimub eriti just raske kehalise töö puhul ka   higistamise kaudu

3) suur soojuse kadu toimub  intensiivsel hingamisel (nii suu kui nina kaudu)


Picture
Pekingi OM -i olümpiavõitja Aleksander Bolšunovi hingeõhust on näha, kuidas organism peab külmasid olusid taluma / foto : skisport.ru
4) osadel juhtudel eristub soojust ka kokkupuutel külma pinnaga ( kas jalgade kaudu või näiteks istudes, magades külmal pinnal)

5) oluline organismi jahutaja on ka vastu katmata kehaosi ning ka riideid puhuv tuul või sadav vihm, eriti just märg lumi. Iga märg lumeräitsakas - sattudes   soojale nahale ju sulab, võttes ära mingi osa keha soojusest.

Tuule mõju 
( tule "purevust") hinnatakse läbi Wind – Chillì indeksi ja selle kohta on koostatud alljärgnev tabel.
​
Picture
Külmades välistingimustes olles tuleb arvestada organismilt tulevaid hoiatussignaale, millele peaksid järgnema alljärgnevad tegevused :

Picture
PictureKui siin kannab oma "lõõride " säästmiseks õhku soojendavat seadet tippsuusataja Odd-Björn Hjelmeset, siis tavaharrastajal saab külma õhu sissehingamist vältida "puffI " serva nina ja suu ette tõmmates /foto Scanpix
Seega – jälgi end ja ka teisi! Laste puhul küsi pakases viibides pidevalt nende enesetunde ning näpu- ja varbaotste järele. Nii ennetad lapsukeste tõsist läbikülmumist!

                Tunneta oma taluvuspiire !
​

Eelpool esitatud materjali põhjal sai käsitletud talvistes tingimustes toimimisel kehtivaid üldisi põhimõtteid. Samas on välistingimuste talumisvõime inimeseti väga erinev. See sõltub esmalt isiklikust taluvusvõimest, aga samuti east, hetke töövõime tasemest  ja muidugi tervislikust seisundist. Mõningate haiguste, eriti just südame-veresoonkonna ja ka hingamisteede haiguste puhul on üsna tüüpiline nende  ägenemine külmas. Et meil on need haigused  domineerivad, siis tuleb eriti ettevaatlik olla kesk- ja vanemaealiste tegevuse korraldamisel normaalsest külmema ilmaga.  Eelistada tuleks mõõduka intensiivsusega tegevust, vältida maksimaalseid pingutusi (osaliselt ka pingelist võistlust). Laste puhul on tähtis nende tervisliku seisundi arvestamine eriti pärast läbipõetud hingamisteede haigusi. Isegi tippspordi tasandil ei lubata väga külma ilmaga pingutada. Arvestatakse nii õhutemperatuuri, tuule tugevust kui ka õhuniiskust, võimalikku temperatuuri muutust. Just ilmaolude tõttu jäid pidamata näiteks 2004.a. MK võistlus esimese päeva stardid Otepääl kui võistluspäeva hommikul mõõdeti raja madalamates punktides enam kui 30 miinuskraadi, millele lisandus avatud paikades kerge tuul.  Õnneks ilm leebus ...

Picture
FIS-i murdmaapomo Bengt Erik Bengtssoni ja Otepää MK Chief of Competition Tiit Peki nägu on naerul - karm pakane annab järele ja homme saab ilmselt MK-ga jätkata / foto: KZ
Picture
Pikemaajalise suusamaratoni 6-8 tunnise pingutuse puhul on tekkiv risk samuti üsna suur. Mitmed juhtumid pikematel suusamaratonidel just liiga külma ilmaga on viinud osalejaid   jalgade ja käte külmumiseni, millest taastumine on vaevaline.
​ Kõrvalolev pilt näitab ühe tippsuusatajast rootslanna külmakahjustustega varbaid, kes sõidu käigus erilist suuri hädasid ei tundnudki, kuid  jõudis järgmiseks päevaks olukorda, kus millegi jalgapanek oli võimatu päris pikka aega

PictureMaratonisõitjad on pakasehoiatust tõsiselt võtnud. Foto: Tartu Maratoni arhiivist
Tavaliselt pikemate sõitude aja ilm õhtupoolel külmeneb, napp päiksevalguski kaob horisondi taha ning samas on suureneb organismi väsimus. Sageli ei suudeta finišisse jõudmiseks enam ka tehniliselt ning ökonoomselt nii hästi suusatada, n.ö. "tehnika laguneb". Sellises olukorras  on vajalik, et organism oleks treenitud ja inimene terve. Vähe treeninud või välistingimustega piisavalt mitte kohanenud inimesele on see, ja veel külmades oludes liikumine - suur pingutus. Ehkki igaüks vastutab oma tervisliku seisundi ja treenituse eest ise, on ka taoliste talviste suurürituste korraldajad senisest rohkem kohustatud inimesi tekkivatest riskidest teavitama. Eriti veel siis kui lumeolud on halvad ja ilmaolud rasked, sest sel juhul tekib osalejatel veel täiendav koormus...


​
Seega – tunnetage enda võimeid ja teadke  kui palju talviste tegevuste juures riskite.

Riietumise ja turvalisema liikumise põhimõtteid talvistel tegevustel ( ka suusatamisel )

1) Riietu mitmekihiliselt
    Alusriided peavad hoidma keha võimalikult kuivana, eemaldades nahalt tekkiva niiskuse.
N.ö. vahekiht pakub kehale soojust ja kogub kehalt niiskust.
Pealisriided kaitsevad lume, vihma ja tuule eest – nendes olgu õhutusavad, nad ei tohi kergesti märguda, ega muutuda külmas kangeks.

2) Pööra tähelepanu kaela, randmete, nimmepiirkonna kaitsmisele külma ja tuule eest. Just nendes piirkondades kipub tuul higist nahka jahutama ja tekitama põletikku.

3) Vahetusriided ( vähemalt särk, sokid, kindad , aga võimalusel mingi paksem soe riietusese) kotti kaasa ! Ka rätik higise keha kuivatamiseks ja ülehõõrumiseks. Kui kohe pesta ei saa, peadki end kiiresti soojalt riidesse saama !

4) Oluline on ka müts , vajadusel just eest tuultpidava (windstopper) osaga.

5) Kinnastest kasutada suurema külma puhul tuulekindla pealisosaga labakindaid

6) Sokkidest kasutada villaseguseid või froteetallaga sokke, puuvillane tennisesokk ei kuulu talvevarustuse hulka.

7) Jalanõudes kasutada võimalusel sisetaldu. Vajadusel saapakatteid ( soojuse hoidmiseks ja jalatsite märgumise vältimiseks)

Eraldi tuleks märkida riietuse suurust. On iseenesest arusaadav , et talvistes oludes peavad riided olema piisavalt pikad ja kõiki kehaosi katvad. Nii ei jää kas või ette painutades nimmepiirkond  , käsi üles tõstes aga talje piirkond, ega randmed paljaks. Suviste n.ö. vööni ulatuvate riietega võrreldes peaksid tõsisemates talveoludes ulatuma need puusadeni või isegi alla selle. Samuti tuleb hankida sellised riided, kus erinevate mansettide ja nööridega saab õhu pääsu riiete alla reguleerida.

Lõpetuseks veel üks tähelepanek – puhas, pestud riie on alati parema soojusvahetusega kui must ja läbihigistatu. Kõige umbsemates oludes on jalad – nii et sokkide vahetus või pesemine on äärmiselt oluline. Kui võimalik, tuleks enne kuivade sokkide jalgapanemist jalad pesta ja hästi kuivatada.

Kaasaegsed aktiivses tegevuses kasutatavad riided on aga sellisest materjalist, et nad kaitsevad ja hingavad imehästi ning kuivavad kiiresti.

Turvalisus ja mugavus mõningates talvistes  harrastustegevustes

Murdmaasuusatamisel
​

Suusatades tekib piisavalt sooja ja hakatakse üsna kergesti higistama. Probleemiks kujuneb suusatamisel just liikumisintensiivsus ja sellele vastav riietus. Vältida tuleks n.ö. “ülepakkimist”, sest liiga soojalt riietudes on probleemiks mahajahtumine vähimalgi peatumisel. Pigem riietuda nii, et peatudes oleks võimalik riideid juurde lisada. Siis võiks võimalusel ka midagi sooja juua või pikemal matkal isegi süüa kaasavõetud kergestiseeditavat ja energiarohket toitu ( rosinad, energiabatoonid). 
Tõsisema pakase või vinge tuule puhul katta nägu ja suu kattemaskiga. Tunnetada oma jõuvarusid, nende piisavust ja jaotamist retke lõpetamiseks. Võimalusel tuleks sõita ühises rühmas. Muidugi oleks hea suusatada koos sama tasemega kaaslastega, aga kui grupp on erinev ja eesmärgiks pole võistlus, siis tuleks lähtuda nõrgimast rühma liikmest.  Kõik talvistes oludes plaanitavad peatused tuleb teha lühikesed, et vältida mahajahtumist


Mäesuusatamisel

​Olud mäesuusatamisel on tunduvalt keerulisemad kui murdmaasuusatamisel. Seda just liikumisel mäe jalamilt üles ja sealt laskudes. Kogu mäesuusataja riietus peab olema tunduvalt rohkem tuultpidavam kui murmaasuusatajal. Alates tuult pidavast mütsist kuni randmeid katvate kinnasteni. Poleks paha kanda kiivrit, mis kaitseb vigastuste eest ja on  soe. Loomulikult tuleb laskumistel kasutada suusaprille, mis aitavad eristada nõlvaku mikroreljeefi ja kaitsevad silmi.
Soe ja tuultpidav riietus on vajalik ka selleks , et suurematel mägedel tuleb tõstukil tõusta üsna kaua ja seal staatilises asendis ei ole võimalik end eriti liigutada.
 Laskumisnõlv tuleb valida jõukohane ja võimalusel tuleks laskuda koos kaaslastega.
 Rangelt tuleb täita kõiki mäel kehtestatud nõudeid, neid ei saa rikkuda nii enda kui kaasharrastajate ohutust silma pidades. Sageli kohtab mägedel pisut uljamaid ja alkoholilõhnaseid laskujaid. Selline "stiil" ei sobi suusamäel olemisega kuidagi kokku. Kahjuks olen paaril korral näinud Soome keskustes "külmarohtu" nautinud kaasmaalasi praalimas, mis eriti kaunina välja ei paista.


Kelgusafarite / saanisõitudel

Vajavad hästi tuultpidavat ja sooja riietust, kuna sõites kelgu või saaniga on tuule “purevus “ suurem.Külmetama kipuvad eelkõige jalad ja käed. Vajalikud piisava suurusega saapad ja tuultpidavast materjalist kindad. Kindlasti vajalikud suusaprillid. Et suur osa lihaskonnast hoiab küllaltki staatilist asendit, siis on vajalik külmatunde puhul peatuda ja võimelda või panna selga lisariideid. Külmatunde jätkudes juua sooja jooki või äärmisel juhul tulla siseruumidesse sooja. Eriti jälgida kelgutavate laste seisundit, ehkki neil ei paista üles - alla lidudes üldse külm olla. Aga siiski ! 

Piknikutel lõkke ääres või püstkodades
​

Põhjamaades on traditsiooniks nautida talvist tunnet lõkke ääres või spetsiaalselt ehitatud püstkodades. Lihtsamas peatuskohas võiks tuule varjamiseks ja sooja saamiseks püstitada riidest vms. materjalist taustseina, kust ka lõkkesoojus tagasi peegeldub. Istumise alla võiks kaasas olla suletud pooriga poroloonmatt või selle puudumisel istutakse puitpinnale. Vältida istumist paljale kivile või niiskesse lumme. Pikemal peatusel võiks jalgade alla panna oksi. Lõkke soojuses võib külmetumisel isegi saapad jalast võtta – nii pääseb soe paremini jalgadeni. Külmades oludes on head soojad joogid. Ülemäärane alkoholi kasutamine on talvistes oludes nõudnud nii väiksemaid kui üsna suuri ohvreid.

Uisutades
​

Ehkki Eestis võiks uisutamine tunduvalt populaarsem, siis tasapisi leidub üha enam neid , kes seda talvist võimalust kasutavad. Et tegevus sõltub otseselt jääoludest, siis välistingimustes liigutakse üha rohkem looduslikel veekogudel tekkinud jääl. Tuleb veenduda jää kandevõimes, vajadusel aga ohtlikud alad märgistada.
Uisutamine annab äärmiselt hea kehalise koormuse. Kui siis esimestel kordadel tekib pöialihaste väsimus,  tuleks peatuda ning anda jalgadele puhkust.
Viimastel aastatel on Eestis arendatud uisutamist n.ö. matkauiskudel, mida saab kinnitada kas siis suusasideme abil või mõningate mudelite puhul mistahes talvesaapa külge. Liikumisel kasutatakse suusakeppe, millega on hea hoogu anda ja liigutusi tasakaalustada. Samuti suurendab see saavutatavat koormust.
 Kindlasti peaks uisutajal kaasas olema väike seljakott  päästenööriga  ja spetsiaalsed kaela riputatavad jäänaasklid, millega jää purunedes end välja aidata. Tuleks vältida üksinda liikumist, eriti kui jääolud on tundmatud ja koht asustusest eemal.
Jääl liikumine on ainult väga sõltuv ilmastikust ja selleks õige aja ja koha leidmine nõuab pikemaajalisi kogemusi. Kuid üle Eesti leidub pakkumisi piisavalt.



Picture
Napima lume kuid hea pakasega leidub meil imelisi uisuvõimalusi / foto: Puhka Eestis arhiiv
Et ohutusasjus on palju juttu murdmaasuusatamisest, siis siinkohal oleks paslik veel mõningaid suusasõidul tekkivaid ohusituatsioone läbi käia, esitada ohtude põhjused ja pakkuda välja selle vältimiseks tehtavaid tegevusi
Picture
Picture
Kukkumist tuleb ikka ette, nii et tee endale ohutuim variant selgeks , et vältida halvimat /foto : ESL arhiiv
Picture
Täna hommikul ohutuse ja turvalisuse lugu üles laadides vaatasin korra Postimeest ja sealne lehekülje suurune reklaam edastab Eesti Terviseradade sõnumi, et
​
   TALV SAADAB TERVISI !
Picture


Täpselt nii see ongi, sest juba see positiivse kuvandiga pilt ütleb kõik, mida üks selline suusasõit pakkuda võib

Nii et - naudi talve, kogu tervist ja liikumisrõõmu...

Seda aga end ja kaaslasi ohtu seadmata!

​4.novembril 2021, Tammneemes
​õues - 4 , kerge lumesadu

Powered by Create your own unique website with customizable templates.