Naudi talve, end ohtu seadmata!
Algutalve napid lumeolud on hoogsalt lisa saanud ja tasahilju on ilmumas ka karmimaid talvemärke. Eelkõige on selleks just viimasel nädalal tunda andnud ka pakaselisemad ilmad, kus selgete ilmadega ei päästa selle aja napp päiksesesoegi. Nii et lähikuudel peab arvestama nii külma, tuule kui niiskusega, mis koos toimides eeldavad meilt välitingimustes toimetamisel mingitki kogemuste omamist... Kui seda pole, siis aitab ehk seegi, et anname endale aru, et talv on päris karm värk ja niisama "särgiväel" ja uisa-päisa sinna - lume ja pakase "rüppe" tormata ei saa...Nagu ütleb ka Lüganuse vanasõna , siis...
" Tali tahab tallukaida, vilu villast riieta! "
Talve jätkumist silmas pidades pakuksingi siinkohal, mõningaid soovitusi, mida tasuks läbi lugeda ja siis juba konkreetsetesse oludesse minnes end turvalisemalt tunda...
Esmalt aga ehk veel üks Tallinna suusamaratoni finišis tehtud pilt, kus tundub, et pildil olev suusafänn oleks justkui jääpurikaks külmunud. Kuid häda pole midagi, on vaid sõiduga selline ainulaadne väljanägemine tekkinud, mida ei saanud kohe pildistamata jätta. Olen aastaid seda härrasmeest leida püüdnud, et temalt selle pildi ilmutamiseks luba küsida. Nii et kui olete selle finišihetke siin nüüd ära näinud, siis ehk tuleb kellelegi ka selle "jäise prillinina" omanik tuttavana ette. Palun mulle siis kohe infot anda, et saaksin temaga "privaatsuse" küsimused selgeks rääkida...Ette vabandades ja sellepärast julgen jättta selle pildi veel siia "rippuma"...
" Tali tahab tallukaida, vilu villast riieta! "
Talve jätkumist silmas pidades pakuksingi siinkohal, mõningaid soovitusi, mida tasuks läbi lugeda ja siis juba konkreetsetesse oludesse minnes end turvalisemalt tunda...
Esmalt aga ehk veel üks Tallinna suusamaratoni finišis tehtud pilt, kus tundub, et pildil olev suusafänn oleks justkui jääpurikaks külmunud. Kuid häda pole midagi, on vaid sõiduga selline ainulaadne väljanägemine tekkinud, mida ei saanud kohe pildistamata jätta. Olen aastaid seda härrasmeest leida püüdnud, et temalt selle pildi ilmutamiseks luba küsida. Nii et kui olete selle finišihetke siin nüüd ära näinud, siis ehk tuleb kellelegi ka selle "jäise prillinina" omanik tuttavana ette. Palun mulle siis kohe infot anda, et saaksin temaga "privaatsuse" küsimused selgeks rääkida...Ette vabandades ja sellepärast julgen jättta selle pildi veel siia "rippuma"...
Jääpurikas nina kohal ja soolane higitilk nina otsas ei ole midagi ohtlikku, sest näitavad ainult seda, et seekordne sõit on päris paraja koormuse andnud ja "mahladki" üsna parajalt "jooksma pannud" / foto: K. Zilmer
OHUTUSEST TALVISTES TEGEVUSTES
Reeglina tahetakse kõikide liikumisharrastuste, sealhulgas ka suusatamise juures tagada ohutust. Selle kriteeriumiga peab arvestama nii tegevuse korraldaja kui ka selles osaleja. Ohtlikemate tegevuste juures on eraldi rõhutatud ohutuse tagamise garantiid, mida vähema ohuteguri puhul aga eraldi esile ei tõsteta.
Talvised tingimused tunduvad tegevuste korraldamisel suurema ohuteguriga, ehkki muudel aastaaegadelgi ilmneb selliseid olukordi, mis on tunduvalt ohtlikumad kui talvised. Näiteks igat sorti veeline keskkond, kus on arvukalt riske ja juhtub ka tõsiseid õnnetusi.
Seega ei saa väita, et talvised tegevused iseenesest kujutavad suuremat ohtu. Muidugi on lumi, jää, pakane , tuul , aga need on sellised aastaajast tingitud omapärad, mis vajavad kogemust, tegevuste head korraldust ning muidugi pidevat olukorra jälgimist. Just nimetatud asjaoludega mittearvestamine võib viia talvistes oludes väga keerulistesse olukordadesse ja pealiskaudsemal suhtumisel võivad sellest tulla ka õnnetused.
Paljudes erialastes kirjutistes ja juhistes käsitletakse mõistet “warm winter activities” mille kaudu tahetakse selgitada põhimõtet, et talviste olude kohta ei saa kogu aeg läheneda seisukohaga, et domineerivaks on siis ainult - külm ja kõle, vaid talvistest välitegevustest võiks kujuneda ka tõeliselt soe ja meeldiv kogemus. Egas ilmaasjata ei ole tekkinud maailmas talvepuhkuse buum ja seda toetav lai tegevusvõrgustik, kus vahel küll päris ekstreemseid ilmaolusid kogetakse, kuid siis on sealt hea sooja tulla ja seal veelkord seda katsumuslikku "läbielamist" meenutada.
TALV & KÜLM
Mida kujutab endast külm ?
Külm avaldub talvistes oludes eelkõige läbi järgnevate ilmingute :
- madal temperatuur
- tuul, tuisk, lumesadu
- niiskus, kokkupuude udu, jäise vihma või külma veega
- kokkupuude mingi külma pinnaga
Kõik need ilmingud võivad esineda võimendunult teatud oludes, kuid juhtudel, kus toimib mitu tegurit koos on nende toime inimesele veelgi suurem. Seega peab inimene külmades tingimustes kogu aeg leidma lisaenergiat enda soojendamiseks, hoidma oma organismi soojusregulatsiooni tasakaalus.
Kuidas sooja saada?
Inimesele on peamiseks soojusenergia tootjaks külmades oludes eelkõige - pidev liikumine.
Väga aktiivse kehalise tegevusega võib lühiajaliselt suurendada sooja “tootmist” 10 - 15 korda, pikemaajalisel madalama intensiivsusega tegevusel saab liikumise kaudu suurendada soojuse saamist keskmiselt 3 -5 korda.
Teatud soojendusmoment on külmetudes isegi külmavärinatel, kus lihas oma kontraktsiooniga püüab sooja “toota”. Aga see on teatud mõttes juba kaitsereaktsioon ja nõuab liikumise alustamist või soojematesse tingimustesse minekut.
Söömine- joomine suurendab keha soojusenergiat 10 – 15 % ja selle mõju kestab 1 – 2 tundi ning sõltub liikumise intensiivsusest. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata joogile – selle temperatuurile. Jook peab olema soe ( mitte tuline) ja mitte mingil juhul ei tohi juua külmades oludes külma jooki, mis lausa jahutab organismi ning suurendab oluliselt külmatunnet. Mõnedel juhtudel on räägitud alkoholist kui “külmarohust”, aga see on lühiajalise toimega, muudab inimese ekstreemsemates oludes apaatseks, raskendab koordinatsiooni ning keskendumist. Teatud olukorras võib väikese annuse alkoholi kasutamine kõne all tulla vaid külmadest oludest sooja jõudes, kui ollakse n.ö. läbi külmunud ja tahetakse vereringet "kiiremini käima saada"...
Oluline osa külmades oludes on ka päikese poolt antaval soojusel. Seega tuleks eriti just lasteüritustel kasutada päikeserohkeid aegu. Suuremaid ja pikemaajalisemaid talveüritusi on soovitav planeerida talve teise poolde, mil päev on pikem ja päikesel suur soojendav jõud. Intensiivne märtsipäike on aga samas mingil määral juba ohtlik – päikese kiirguses lumelt võivad kahjustada saada silmad, seda eriti just mäestikutingimustes. Ka päevitamata näolapi
(eriti ninaga) teeb ere märtsipäike lausa laastavat tööd...
Kuidas siis keha jahtub ?
Järgnevalt käsitlekski teid, mille kaudu külmades oludes keha jahtumine käib.
Need oleksid :
1) kehalt eraldub soojus just katmata kehaosade kaudu ja osaliselt toimub see ka läbi riiete
2) soojuse eristumine toimub eriti just raske kehalise töö puhul ka higistamise kaudu
3) suur soojuse kadu toimub intensiivsel hingamisel (nii suu kui nina kaudu)
Reeglina tahetakse kõikide liikumisharrastuste, sealhulgas ka suusatamise juures tagada ohutust. Selle kriteeriumiga peab arvestama nii tegevuse korraldaja kui ka selles osaleja. Ohtlikemate tegevuste juures on eraldi rõhutatud ohutuse tagamise garantiid, mida vähema ohuteguri puhul aga eraldi esile ei tõsteta.
Talvised tingimused tunduvad tegevuste korraldamisel suurema ohuteguriga, ehkki muudel aastaaegadelgi ilmneb selliseid olukordi, mis on tunduvalt ohtlikumad kui talvised. Näiteks igat sorti veeline keskkond, kus on arvukalt riske ja juhtub ka tõsiseid õnnetusi.
Seega ei saa väita, et talvised tegevused iseenesest kujutavad suuremat ohtu. Muidugi on lumi, jää, pakane , tuul , aga need on sellised aastaajast tingitud omapärad, mis vajavad kogemust, tegevuste head korraldust ning muidugi pidevat olukorra jälgimist. Just nimetatud asjaoludega mittearvestamine võib viia talvistes oludes väga keerulistesse olukordadesse ja pealiskaudsemal suhtumisel võivad sellest tulla ka õnnetused.
Paljudes erialastes kirjutistes ja juhistes käsitletakse mõistet “warm winter activities” mille kaudu tahetakse selgitada põhimõtet, et talviste olude kohta ei saa kogu aeg läheneda seisukohaga, et domineerivaks on siis ainult - külm ja kõle, vaid talvistest välitegevustest võiks kujuneda ka tõeliselt soe ja meeldiv kogemus. Egas ilmaasjata ei ole tekkinud maailmas talvepuhkuse buum ja seda toetav lai tegevusvõrgustik, kus vahel küll päris ekstreemseid ilmaolusid kogetakse, kuid siis on sealt hea sooja tulla ja seal veelkord seda katsumuslikku "läbielamist" meenutada.
TALV & KÜLM
Mida kujutab endast külm ?
Külm avaldub talvistes oludes eelkõige läbi järgnevate ilmingute :
- madal temperatuur
- tuul, tuisk, lumesadu
- niiskus, kokkupuude udu, jäise vihma või külma veega
- kokkupuude mingi külma pinnaga
Kõik need ilmingud võivad esineda võimendunult teatud oludes, kuid juhtudel, kus toimib mitu tegurit koos on nende toime inimesele veelgi suurem. Seega peab inimene külmades tingimustes kogu aeg leidma lisaenergiat enda soojendamiseks, hoidma oma organismi soojusregulatsiooni tasakaalus.
Kuidas sooja saada?
Inimesele on peamiseks soojusenergia tootjaks külmades oludes eelkõige - pidev liikumine.
Väga aktiivse kehalise tegevusega võib lühiajaliselt suurendada sooja “tootmist” 10 - 15 korda, pikemaajalisel madalama intensiivsusega tegevusel saab liikumise kaudu suurendada soojuse saamist keskmiselt 3 -5 korda.
Teatud soojendusmoment on külmetudes isegi külmavärinatel, kus lihas oma kontraktsiooniga püüab sooja “toota”. Aga see on teatud mõttes juba kaitsereaktsioon ja nõuab liikumise alustamist või soojematesse tingimustesse minekut.
Söömine- joomine suurendab keha soojusenergiat 10 – 15 % ja selle mõju kestab 1 – 2 tundi ning sõltub liikumise intensiivsusest. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata joogile – selle temperatuurile. Jook peab olema soe ( mitte tuline) ja mitte mingil juhul ei tohi juua külmades oludes külma jooki, mis lausa jahutab organismi ning suurendab oluliselt külmatunnet. Mõnedel juhtudel on räägitud alkoholist kui “külmarohust”, aga see on lühiajalise toimega, muudab inimese ekstreemsemates oludes apaatseks, raskendab koordinatsiooni ning keskendumist. Teatud olukorras võib väikese annuse alkoholi kasutamine kõne all tulla vaid külmadest oludest sooja jõudes, kui ollakse n.ö. läbi külmunud ja tahetakse vereringet "kiiremini käima saada"...
Oluline osa külmades oludes on ka päikese poolt antaval soojusel. Seega tuleks eriti just lasteüritustel kasutada päikeserohkeid aegu. Suuremaid ja pikemaajalisemaid talveüritusi on soovitav planeerida talve teise poolde, mil päev on pikem ja päikesel suur soojendav jõud. Intensiivne märtsipäike on aga samas mingil määral juba ohtlik – päikese kiirguses lumelt võivad kahjustada saada silmad, seda eriti just mäestikutingimustes. Ka päevitamata näolapi
(eriti ninaga) teeb ere märtsipäike lausa laastavat tööd...
Kuidas siis keha jahtub ?
Järgnevalt käsitlekski teid, mille kaudu külmades oludes keha jahtumine käib.
Need oleksid :
1) kehalt eraldub soojus just katmata kehaosade kaudu ja osaliselt toimub see ka läbi riiete
2) soojuse eristumine toimub eriti just raske kehalise töö puhul ka higistamise kaudu
3) suur soojuse kadu toimub intensiivsel hingamisel (nii suu kui nina kaudu)
Pekingi OM -i olümpiavõitja Aleksander Bolšunovi hingeõhust on näha, kuidas organism peab külmasid olusid taluma / foto : skisport.ru
4) osadel juhtudel eristub soojust ka kokkupuutel külma pinnaga ( kas jalgade kaudu või näiteks istudes, magades külmal pinnal)
5) oluline organismi jahutaja on ka vastu katmata kehaosi ning ka riideid puhuv tuul või sadav vihm, eriti just märg lumi. Iga märg lumeräitsakas - sattudes soojale nahale ju sulab, võttes ära mingi osa keha soojusest.
Tuule mõju ( tule "purevust") hinnatakse läbi Wind – Chillì indeksi ja selle kohta on koostatud alljärgnev tabel.
5) oluline organismi jahutaja on ka vastu katmata kehaosi ning ka riideid puhuv tuul või sadav vihm, eriti just märg lumi. Iga märg lumeräitsakas - sattudes soojale nahale ju sulab, võttes ära mingi osa keha soojusest.
Tuule mõju ( tule "purevust") hinnatakse läbi Wind – Chillì indeksi ja selle kohta on koostatud alljärgnev tabel.
Külmades välistingimustes olles tuleb arvestada organismilt tulevaid hoiatussignaale, millele peaksid järgnema alljärgnevad tegevused :
Kui siin kannab oma "lõõride " säästmiseks õhku soojendavat seadet tippsuusataja Odd-Björn Hjelmeset, siis tavaharrastajal saab külma õhu sissehingamist vältida "puffI " serva nina ja suu ette tõmmates /foto Scanpix
Seega – jälgi end ja ka teisi! Laste puhul küsi pakases viibides pidevalt nende enesetunde ning näpu- ja varbaotste järele. Nii ennetad lapsukeste tõsist läbikülmumist!
Tunneta oma taluvuspiire !
Eelpool esitatud materjali põhjal sai käsitletud talvistes tingimustes toimimisel kehtivaid üldisi põhimõtteid. Samas on välistingimuste talumisvõime inimeseti väga erinev. See sõltub esmalt isiklikust taluvusvõimest, aga samuti east, hetke töövõime tasemest ja muidugi tervislikust seisundist. Mõningate haiguste, eriti just südame-veresoonkonna ja ka hingamisteede haiguste puhul on üsna tüüpiline nende ägenemine külmas. Et meil on need haigused domineerivad, siis tuleb eriti ettevaatlik olla kesk- ja vanemaealiste tegevuse korraldamisel normaalsest külmema ilmaga. Eelistada tuleks mõõduka intensiivsusega tegevust, vältida maksimaalseid pingutusi (osaliselt ka pingelist võistlust). Laste puhul on tähtis nende tervisliku seisundi arvestamine eriti pärast läbipõetud hingamisteede haigusi. Isegi tippspordi tasandil ei lubata väga külma ilmaga pingutada. Arvestatakse nii õhutemperatuuri, tuule tugevust kui ka õhuniiskust, võimalikku temperatuuri muutust. Just ilmaolude tõttu jäid pidamata näiteks 2004.a. MK võistlus esimese päeva stardid Otepääl kui võistluspäeva hommikul mõõdeti raja madalamates punktides enam kui 30 miinuskraadi, millele lisandus avatud paikades kerge tuul. Õnneks ilm leebus ...
Tunneta oma taluvuspiire !
Eelpool esitatud materjali põhjal sai käsitletud talvistes tingimustes toimimisel kehtivaid üldisi põhimõtteid. Samas on välistingimuste talumisvõime inimeseti väga erinev. See sõltub esmalt isiklikust taluvusvõimest, aga samuti east, hetke töövõime tasemest ja muidugi tervislikust seisundist. Mõningate haiguste, eriti just südame-veresoonkonna ja ka hingamisteede haiguste puhul on üsna tüüpiline nende ägenemine külmas. Et meil on need haigused domineerivad, siis tuleb eriti ettevaatlik olla kesk- ja vanemaealiste tegevuse korraldamisel normaalsest külmema ilmaga. Eelistada tuleks mõõduka intensiivsusega tegevust, vältida maksimaalseid pingutusi (osaliselt ka pingelist võistlust). Laste puhul on tähtis nende tervisliku seisundi arvestamine eriti pärast läbipõetud hingamisteede haigusi. Isegi tippspordi tasandil ei lubata väga külma ilmaga pingutada. Arvestatakse nii õhutemperatuuri, tuule tugevust kui ka õhuniiskust, võimalikku temperatuuri muutust. Just ilmaolude tõttu jäid pidamata näiteks 2004.a. MK võistlus esimese päeva stardid Otepääl kui võistluspäeva hommikul mõõdeti raja madalamates punktides enam kui 30 miinuskraadi, millele lisandus avatud paikades kerge tuul. Õnneks ilm leebus ...
FIS-i murdmaapomo Bengt Erik Bengtssoni ja Otepää MK Chief of Competition Tiit Peki nägu on naerul - karm pakane annab järele ja homme saab ilmselt MK-ga jätkata / foto: KZ
Pikemaajalise suusamaratoni 6-8 tunnise pingutuse puhul on tekkiv risk samuti üsna suur. Mitmed juhtumid pikematel suusamaratonidel just liiga külma ilmaga on viinud osalejaid jalgade ja käte külmumiseni, millest taastumine on vaevaline.
Kõrvalolev pilt näitab ühe tippsuusatajast rootslanna külmakahjustustega varbaid, kes sõidu käigus erilist suuri hädasid ei tundnudki, kuid jõudis järgmiseks päevaks olukorda, kus millegi jalgapanek oli võimatu päris pikka aega
Kõrvalolev pilt näitab ühe tippsuusatajast rootslanna külmakahjustustega varbaid, kes sõidu käigus erilist suuri hädasid ei tundnudki, kuid jõudis järgmiseks päevaks olukorda, kus millegi jalgapanek oli võimatu päris pikka aega
Maratonisõitjad on pakasehoiatust tõsiselt võtnud. Foto: Tartu Maratoni arhiivist
Tavaliselt pikemate sõitude aja ilm õhtupoolel külmeneb, napp päiksevalguski kaob horisondi taha ning samas on suureneb organismi väsimus. Sageli ei suudeta finišisse jõudmiseks enam ka tehniliselt ning ökonoomselt nii hästi suusatada, n.ö. "tehnika laguneb". Sellises olukorras on vajalik, et organism oleks treenitud ja inimene terve. Vähe treeninud või välistingimustega piisavalt mitte kohanenud inimesele on see, ja veel külmades oludes liikumine - suur pingutus. Ehkki igaüks vastutab oma tervisliku seisundi ja treenituse eest ise, on ka taoliste talviste suurürituste korraldajad senisest rohkem kohustatud inimesi tekkivatest riskidest teavitama. Eriti veel siis kui lumeolud on halvad ja ilmaolud rasked, sest sel juhul tekib osalejatel veel täiendav koormus...
Seega – tunnetage enda võimeid ja teadke kui palju talviste tegevuste juures riskite.
Riietumise ja turvalisema liikumise põhimõtteid talvistel tegevustel ( ka suusatamisel )
1) Riietu mitmekihiliselt
Alusriided peavad hoidma keha võimalikult kuivana, eemaldades nahalt tekkiva niiskuse.
N.ö. vahekiht pakub kehale soojust ja kogub kehalt niiskust.
Pealisriided kaitsevad lume, vihma ja tuule eest – nendes olgu õhutusavad, nad ei tohi kergesti märguda, ega muutuda külmas kangeks.
2) Pööra tähelepanu kaela, randmete, nimmepiirkonna kaitsmisele külma ja tuule eest. Just nendes piirkondades kipub tuul higist nahka jahutama ja tekitama põletikku.
3) Vahetusriided ( vähemalt särk, sokid, kindad , aga võimalusel mingi paksem soe riietusese) kotti kaasa ! Ka rätik higise keha kuivatamiseks ja ülehõõrumiseks. Kui kohe pesta ei saa, peadki end kiiresti soojalt riidesse saama !
4) Oluline on ka müts , vajadusel just eest tuultpidava (windstopper) osaga.
5) Kinnastest kasutada suurema külma puhul tuulekindla pealisosaga labakindaid
6) Sokkidest kasutada villaseguseid või froteetallaga sokke, puuvillane tennisesokk ei kuulu talvevarustuse hulka.
7) Jalanõudes kasutada võimalusel sisetaldu. Vajadusel saapakatteid ( soojuse hoidmiseks ja jalatsite märgumise vältimiseks)
Eraldi tuleks märkida riietuse suurust. On iseenesest arusaadav , et talvistes oludes peavad riided olema piisavalt pikad ja kõiki kehaosi katvad. Nii ei jää kas või ette painutades nimmepiirkond , käsi üles tõstes aga talje piirkond, ega randmed paljaks. Suviste n.ö. vööni ulatuvate riietega võrreldes peaksid tõsisemates talveoludes ulatuma need puusadeni või isegi alla selle. Samuti tuleb hankida sellised riided, kus erinevate mansettide ja nööridega saab õhu pääsu riiete alla reguleerida.
Lõpetuseks veel üks tähelepanek – puhas, pestud riie on alati parema soojusvahetusega kui must ja läbihigistatu. Kõige umbsemates oludes on jalad – nii et sokkide vahetus või pesemine on äärmiselt oluline. Kui võimalik, tuleks enne kuivade sokkide jalgapanemist jalad pesta ja hästi kuivatada.
Kaasaegsed aktiivses tegevuses kasutatavad riided on aga sellisest materjalist, et nad kaitsevad ja hingavad imehästi ning kuivavad kiiresti.
Turvalisus ja mugavus mõningates talvistes harrastustegevustes
Murdmaasuusatamisel
Suusatades tekib piisavalt sooja ja hakatakse üsna kergesti higistama. Probleemiks kujuneb suusatamisel just liikumisintensiivsus ja sellele vastav riietus. Vältida tuleks n.ö. “ülepakkimist”, sest liiga soojalt riietudes on probleemiks mahajahtumine vähimalgi peatumisel. Pigem riietuda nii, et peatudes oleks võimalik riideid juurde lisada. Siis võiks võimalusel ka midagi sooja juua või pikemal matkal isegi süüa kaasavõetud kergestiseeditavat ja energiarohket toitu ( rosinad, energiabatoonid).
Tõsisema pakase või vinge tuule puhul katta nägu ja suu kattemaskiga. Tunnetada oma jõuvarusid, nende piisavust ja jaotamist retke lõpetamiseks. Võimalusel tuleks sõita ühises rühmas. Muidugi oleks hea suusatada koos sama tasemega kaaslastega, aga kui grupp on erinev ja eesmärgiks pole võistlus, siis tuleks lähtuda nõrgimast rühma liikmest. Kõik talvistes oludes plaanitavad peatused tuleb teha lühikesed, et vältida mahajahtumist
Mäesuusatamisel
Olud mäesuusatamisel on tunduvalt keerulisemad kui murdmaasuusatamisel. Seda just liikumisel mäe jalamilt üles ja sealt laskudes. Kogu mäesuusataja riietus peab olema tunduvalt rohkem tuultpidavam kui murmaasuusatajal. Alates tuult pidavast mütsist kuni randmeid katvate kinnasteni. Poleks paha kanda kiivrit, mis kaitseb vigastuste eest ja on soe. Loomulikult tuleb laskumistel kasutada suusaprille, mis aitavad eristada nõlvaku mikroreljeefi ja kaitsevad silmi.
Soe ja tuultpidav riietus on vajalik ka selleks , et suurematel mägedel tuleb tõstukil tõusta üsna kaua ja seal staatilises asendis ei ole võimalik end eriti liigutada.
Laskumisnõlv tuleb valida jõukohane ja võimalusel tuleks laskuda koos kaaslastega.
Rangelt tuleb täita kõiki mäel kehtestatud nõudeid, neid ei saa rikkuda nii enda kui kaasharrastajate ohutust silma pidades. Sageli kohtab mägedel pisut uljamaid ja alkoholilõhnaseid laskujaid. Selline "stiil" ei sobi suusamäel olemisega kuidagi kokku. Kahjuks olen paaril korral näinud Soome keskustes "külmarohtu" nautinud kaasmaalasi praalimas, mis eriti kaunina välja ei paista.
Kelgusafarite / saanisõitudel
Vajavad hästi tuultpidavat ja sooja riietust, kuna sõites kelgu või saaniga on tuule “purevus “ suurem.Külmetama kipuvad eelkõige jalad ja käed. Vajalikud piisava suurusega saapad ja tuultpidavast materjalist kindad. Kindlasti vajalikud suusaprillid. Et suur osa lihaskonnast hoiab küllaltki staatilist asendit, siis on vajalik külmatunde puhul peatuda ja võimelda või panna selga lisariideid. Külmatunde jätkudes juua sooja jooki või äärmisel juhul tulla siseruumidesse sooja. Eriti jälgida kelgutavate laste seisundit, ehkki neil ei paista üles - alla lidudes üldse külm olla. Aga siiski !
Piknikutel lõkke ääres või püstkodades
Põhjamaades on traditsiooniks nautida talvist tunnet lõkke ääres või spetsiaalselt ehitatud püstkodades. Lihtsamas peatuskohas võiks tuule varjamiseks ja sooja saamiseks püstitada riidest vms. materjalist taustseina, kust ka lõkkesoojus tagasi peegeldub. Istumise alla võiks kaasas olla suletud pooriga poroloonmatt või selle puudumisel istutakse puitpinnale. Vältida istumist paljale kivile või niiskesse lumme. Pikemal peatusel võiks jalgade alla panna oksi. Lõkke soojuses võib külmetumisel isegi saapad jalast võtta – nii pääseb soe paremini jalgadeni. Külmades oludes on head soojad joogid. Ülemäärane alkoholi kasutamine on talvistes oludes nõudnud nii väiksemaid kui üsna suuri ohvreid.
Uisutades
Ehkki Eestis võiks uisutamine tunduvalt populaarsem, siis tasapisi leidub üha enam neid , kes seda talvist võimalust kasutavad. Et tegevus sõltub otseselt jääoludest, siis välistingimustes liigutakse üha rohkem looduslikel veekogudel tekkinud jääl. Tuleb veenduda jää kandevõimes, vajadusel aga ohtlikud alad märgistada.
Uisutamine annab äärmiselt hea kehalise koormuse. Kui siis esimestel kordadel tekib pöialihaste väsimus, tuleks peatuda ning anda jalgadele puhkust.
Viimastel aastatel on Eestis arendatud uisutamist n.ö. matkauiskudel, mida saab kinnitada kas siis suusasideme abil või mõningate mudelite puhul mistahes talvesaapa külge. Liikumisel kasutatakse suusakeppe, millega on hea hoogu anda ja liigutusi tasakaalustada. Samuti suurendab see saavutatavat koormust.
Kindlasti peaks uisutajal kaasas olema väike seljakott päästenööriga ja spetsiaalsed kaela riputatavad jäänaasklid, millega jää purunedes end välja aidata. Tuleks vältida üksinda liikumist, eriti kui jääolud on tundmatud ja koht asustusest eemal.
Jääl liikumine on ainult väga sõltuv ilmastikust ja selleks õige aja ja koha leidmine nõuab pikemaajalisi kogemusi. Kuid üle Eesti leidub pakkumisi piisavalt.
Seega – tunnetage enda võimeid ja teadke kui palju talviste tegevuste juures riskite.
Riietumise ja turvalisema liikumise põhimõtteid talvistel tegevustel ( ka suusatamisel )
1) Riietu mitmekihiliselt
Alusriided peavad hoidma keha võimalikult kuivana, eemaldades nahalt tekkiva niiskuse.
N.ö. vahekiht pakub kehale soojust ja kogub kehalt niiskust.
Pealisriided kaitsevad lume, vihma ja tuule eest – nendes olgu õhutusavad, nad ei tohi kergesti märguda, ega muutuda külmas kangeks.
2) Pööra tähelepanu kaela, randmete, nimmepiirkonna kaitsmisele külma ja tuule eest. Just nendes piirkondades kipub tuul higist nahka jahutama ja tekitama põletikku.
3) Vahetusriided ( vähemalt särk, sokid, kindad , aga võimalusel mingi paksem soe riietusese) kotti kaasa ! Ka rätik higise keha kuivatamiseks ja ülehõõrumiseks. Kui kohe pesta ei saa, peadki end kiiresti soojalt riidesse saama !
4) Oluline on ka müts , vajadusel just eest tuultpidava (windstopper) osaga.
5) Kinnastest kasutada suurema külma puhul tuulekindla pealisosaga labakindaid
6) Sokkidest kasutada villaseguseid või froteetallaga sokke, puuvillane tennisesokk ei kuulu talvevarustuse hulka.
7) Jalanõudes kasutada võimalusel sisetaldu. Vajadusel saapakatteid ( soojuse hoidmiseks ja jalatsite märgumise vältimiseks)
Eraldi tuleks märkida riietuse suurust. On iseenesest arusaadav , et talvistes oludes peavad riided olema piisavalt pikad ja kõiki kehaosi katvad. Nii ei jää kas või ette painutades nimmepiirkond , käsi üles tõstes aga talje piirkond, ega randmed paljaks. Suviste n.ö. vööni ulatuvate riietega võrreldes peaksid tõsisemates talveoludes ulatuma need puusadeni või isegi alla selle. Samuti tuleb hankida sellised riided, kus erinevate mansettide ja nööridega saab õhu pääsu riiete alla reguleerida.
Lõpetuseks veel üks tähelepanek – puhas, pestud riie on alati parema soojusvahetusega kui must ja läbihigistatu. Kõige umbsemates oludes on jalad – nii et sokkide vahetus või pesemine on äärmiselt oluline. Kui võimalik, tuleks enne kuivade sokkide jalgapanemist jalad pesta ja hästi kuivatada.
Kaasaegsed aktiivses tegevuses kasutatavad riided on aga sellisest materjalist, et nad kaitsevad ja hingavad imehästi ning kuivavad kiiresti.
Turvalisus ja mugavus mõningates talvistes harrastustegevustes
Murdmaasuusatamisel
Suusatades tekib piisavalt sooja ja hakatakse üsna kergesti higistama. Probleemiks kujuneb suusatamisel just liikumisintensiivsus ja sellele vastav riietus. Vältida tuleks n.ö. “ülepakkimist”, sest liiga soojalt riietudes on probleemiks mahajahtumine vähimalgi peatumisel. Pigem riietuda nii, et peatudes oleks võimalik riideid juurde lisada. Siis võiks võimalusel ka midagi sooja juua või pikemal matkal isegi süüa kaasavõetud kergestiseeditavat ja energiarohket toitu ( rosinad, energiabatoonid).
Tõsisema pakase või vinge tuule puhul katta nägu ja suu kattemaskiga. Tunnetada oma jõuvarusid, nende piisavust ja jaotamist retke lõpetamiseks. Võimalusel tuleks sõita ühises rühmas. Muidugi oleks hea suusatada koos sama tasemega kaaslastega, aga kui grupp on erinev ja eesmärgiks pole võistlus, siis tuleks lähtuda nõrgimast rühma liikmest. Kõik talvistes oludes plaanitavad peatused tuleb teha lühikesed, et vältida mahajahtumist
Mäesuusatamisel
Olud mäesuusatamisel on tunduvalt keerulisemad kui murdmaasuusatamisel. Seda just liikumisel mäe jalamilt üles ja sealt laskudes. Kogu mäesuusataja riietus peab olema tunduvalt rohkem tuultpidavam kui murmaasuusatajal. Alates tuult pidavast mütsist kuni randmeid katvate kinnasteni. Poleks paha kanda kiivrit, mis kaitseb vigastuste eest ja on soe. Loomulikult tuleb laskumistel kasutada suusaprille, mis aitavad eristada nõlvaku mikroreljeefi ja kaitsevad silmi.
Soe ja tuultpidav riietus on vajalik ka selleks , et suurematel mägedel tuleb tõstukil tõusta üsna kaua ja seal staatilises asendis ei ole võimalik end eriti liigutada.
Laskumisnõlv tuleb valida jõukohane ja võimalusel tuleks laskuda koos kaaslastega.
Rangelt tuleb täita kõiki mäel kehtestatud nõudeid, neid ei saa rikkuda nii enda kui kaasharrastajate ohutust silma pidades. Sageli kohtab mägedel pisut uljamaid ja alkoholilõhnaseid laskujaid. Selline "stiil" ei sobi suusamäel olemisega kuidagi kokku. Kahjuks olen paaril korral näinud Soome keskustes "külmarohtu" nautinud kaasmaalasi praalimas, mis eriti kaunina välja ei paista.
Kelgusafarite / saanisõitudel
Vajavad hästi tuultpidavat ja sooja riietust, kuna sõites kelgu või saaniga on tuule “purevus “ suurem.Külmetama kipuvad eelkõige jalad ja käed. Vajalikud piisava suurusega saapad ja tuultpidavast materjalist kindad. Kindlasti vajalikud suusaprillid. Et suur osa lihaskonnast hoiab küllaltki staatilist asendit, siis on vajalik külmatunde puhul peatuda ja võimelda või panna selga lisariideid. Külmatunde jätkudes juua sooja jooki või äärmisel juhul tulla siseruumidesse sooja. Eriti jälgida kelgutavate laste seisundit, ehkki neil ei paista üles - alla lidudes üldse külm olla. Aga siiski !
Piknikutel lõkke ääres või püstkodades
Põhjamaades on traditsiooniks nautida talvist tunnet lõkke ääres või spetsiaalselt ehitatud püstkodades. Lihtsamas peatuskohas võiks tuule varjamiseks ja sooja saamiseks püstitada riidest vms. materjalist taustseina, kust ka lõkkesoojus tagasi peegeldub. Istumise alla võiks kaasas olla suletud pooriga poroloonmatt või selle puudumisel istutakse puitpinnale. Vältida istumist paljale kivile või niiskesse lumme. Pikemal peatusel võiks jalgade alla panna oksi. Lõkke soojuses võib külmetumisel isegi saapad jalast võtta – nii pääseb soe paremini jalgadeni. Külmades oludes on head soojad joogid. Ülemäärane alkoholi kasutamine on talvistes oludes nõudnud nii väiksemaid kui üsna suuri ohvreid.
Uisutades
Ehkki Eestis võiks uisutamine tunduvalt populaarsem, siis tasapisi leidub üha enam neid , kes seda talvist võimalust kasutavad. Et tegevus sõltub otseselt jääoludest, siis välistingimustes liigutakse üha rohkem looduslikel veekogudel tekkinud jääl. Tuleb veenduda jää kandevõimes, vajadusel aga ohtlikud alad märgistada.
Uisutamine annab äärmiselt hea kehalise koormuse. Kui siis esimestel kordadel tekib pöialihaste väsimus, tuleks peatuda ning anda jalgadele puhkust.
Viimastel aastatel on Eestis arendatud uisutamist n.ö. matkauiskudel, mida saab kinnitada kas siis suusasideme abil või mõningate mudelite puhul mistahes talvesaapa külge. Liikumisel kasutatakse suusakeppe, millega on hea hoogu anda ja liigutusi tasakaalustada. Samuti suurendab see saavutatavat koormust.
Kindlasti peaks uisutajal kaasas olema väike seljakott päästenööriga ja spetsiaalsed kaela riputatavad jäänaasklid, millega jää purunedes end välja aidata. Tuleks vältida üksinda liikumist, eriti kui jääolud on tundmatud ja koht asustusest eemal.
Jääl liikumine on ainult väga sõltuv ilmastikust ja selleks õige aja ja koha leidmine nõuab pikemaajalisi kogemusi. Kuid üle Eesti leidub pakkumisi piisavalt.
Napima lume kuid hea pakasega leidub meil imelisi uisuvõimalusi / foto: Puhka Eestis arhiiv
Et ohutusasjus on palju juttu murdmaasuusatamisest, siis siinkohal oleks paslik veel mõningaid suusasõidul tekkivaid ohusituatsioone läbi käia, esitada ohtude põhjused ja pakkuda välja selle vältimiseks tehtavaid tegevusi
Kukkumist tuleb ikka ette, nii et tee endale ohutuim variant selgeks , et vältida halvimat /foto : ESL arhiiv
Täna hommikul ohutuse ja turvalisuse lugu üles laadides vaatasin korra Postimeest ja sealne lehekülje suurune reklaam edastab Eesti Terviseradade sõnumi, et
TALV SAADAB TERVISI !
TALV SAADAB TERVISI !
Täpselt nii see ongi, sest juba see positiivse kuvandiga pilt ütleb kõik, mida üks selline suusasõit pakkuda võib
Nii et - naudi talve, kogu tervist ja liikumisrõõmu...
Seda aga end ja kaaslasi ohtu seadmata!
4.novembril 2021, Tammneemes
õues - 4 , kerge lumesadu
