Ühes väikses Eesti linnas...
... mille nimi on Otepää !
Jüri Üdi sõnadele kirjutatud Rein Rannapi suurepärases loos lauldakse, et selles väikses linnas on olnud - HÄÄ. Talvest ja Komsomoli alleestki on seal juttu, aga Otepää ühe märksõnani - suusatamiseni - laulusõnumis siiski ei jõuta... Kuid pole häda, seda suusaasja on aetud Nuustakumail muude võimaluste kaudu ja eriti üleilmselt just viimase veerandsaja aasta jooksul...
Jüri Üdi sõnadele kirjutatud Rein Rannapi suurepärases loos lauldakse, et selles väikses linnas on olnud - HÄÄ. Talvest ja Komsomoli alleestki on seal juttu, aga Otepää ühe märksõnani - suusatamiseni - laulusõnumis siiski ei jõuta... Kuid pole häda, seda suusaasja on aetud Nuustakumail muude võimaluste kaudu ja eriti üleilmselt just viimase veerandsaja aasta jooksul...
Otepää - "kinnisest " paigast avatuks
Eesti suusatamise arenguloos on Otepääl väga oluline koht olnud. Kui tasaselt, peamiselt ikka jõgedelt ja järvedelt alustanud murdmaasuusatamine 1929.aastal esimest korda Eesti meistrite selgitamiseks Nuustakule saabus, saadi aru, et siinne maastik sobib parimate suusatajate selgitamiseks ideaalselt. Otepää ise polnud teiste keskustega võrreldes toona just kõige tugevam suusakants, aga tasapisi läks siinnegi suusaelu käima.
Tormiline areng tuli sõjajärgsel perioodil, mil kogu NL jaoks avastati see nii suurepärase treeningu- kui võistluskeskusena. Neid NL meistrivõistlusi nii noortele kui täiskasvanutele tuli siia ridamisi ja eriliseks tippajaks kujunesid möödunud sajandi kuue- ja seitsmekümnendad, mil siia asutas treenima pikemateks laagriteks end kogu NL koondis.
Eesti suusatamise arenguloos on Otepääl väga oluline koht olnud. Kui tasaselt, peamiselt ikka jõgedelt ja järvedelt alustanud murdmaasuusatamine 1929.aastal esimest korda Eesti meistrite selgitamiseks Nuustakule saabus, saadi aru, et siinne maastik sobib parimate suusatajate selgitamiseks ideaalselt. Otepää ise polnud teiste keskustega võrreldes toona just kõige tugevam suusakants, aga tasapisi läks siinnegi suusaelu käima.
Tormiline areng tuli sõjajärgsel perioodil, mil kogu NL jaoks avastati see nii suurepärase treeningu- kui võistluskeskusena. Neid NL meistrivõistlusi nii noortele kui täiskasvanutele tuli siia ridamisi ja eriliseks tippajaks kujunesid möödunud sajandi kuue- ja seitsmekümnendad, mil siia asutas treenima pikemateks laagriteks end kogu NL koondis.
Kuid kõik see jäi siiski vaid suurriigi siseseks toimetamiseks, sest rahvusvahelist väljundit Otepääl teatud põhjustel ei võimaldatud. Kuigi maailma suusatamises oli neil aegadel NL võimsalt esindatud, siis kõigile jäi küsimus õhku - mida ikkagi kujutab endast see Otepääks kutsutud kant, kust tullakse ja kogu maailm "kotti pannakse". Seda pärimise huvi kinnitas mulle ka Pavel Koltšin, kes oli oma südamesse siinse kandi võtnud ning pidi üsna tihti oma headele kolleegidele Põhjamaadest Otepääst rääkides n.ö. poolikuid seletusi pakkuma...Sest need küsinud lausa otse - tahaks tulla ja vaadata teie treeninguid ja harjutuspaiku...
Kui hakati rajama Tehvandi treeningkeskust, siis olla mujal maailmas NL koondislastelt samuti uuritud, et mida see Eestis olev "Pentagoni keskus " kujutab. Eks ajalugu armasta uperpalle ja nii on ka selle "pentakaga" käinud, et selle kunagised rajajad peavad nüüd sinna tulemiseks viisat taotlema ja eurodes tasuma. Mida nad ka teevad, sest Otepääl pole mitte ainult HÄÄ olla..., vaid siin harjutades võib saada VÄGA HÄÄKS...
Egas Nuustaku laiemat perspektiivsust tahetud tunnistada omal ajal isegi Valga rajooni tasandil, mil näiteks kohalik parteijuht kinnitas ühel suurel nõupidamisel, et - Noormees, te eksite kui arvate, et Otepää tulevikuks saab olema suusasport ja turism. Meie prioriteetideks saab olema ikkagi vaid piima ja sealiha tootmine. Hoolimata sellest sai alanud muudatuste tuules 1988.a. märtsikuises "Spordilehes" üllitatud arutlus Otepää võimalikust jõudmisest suusatamise maailmakaardile. Tasapisi hakkaski üksikute sammude kaupa ning just paljude aktiivsete inimeste toel siinne suusaelu maailmale avanema. Soome treenerite paremik tegi esimese tõsisema "dessandi" Nuustakule 1989.aastal, mil läks käima n.ö. Tartu - Vuokatti treenerikoolitus. Ehkki infraga oli siis nii nagu oli, kuid iga külaline andis neilegi tingimustele vaid kõrge hinnangu. Kui siis maailma kahevõistluse suurnimi Ullrich Wehling 1996.aastal siia kahevõistluse suvise GP tõi, kinnitas ta, et Otepääst kui suusamekast olla temalegi rääkinud just Pavel Koltšin...ning et siin võib ju teha mida vaid... Temast sai üks võtmekuju ka Otepääst positiivse kuvandi loomisel laiemateski FIS-i ringkondades...
Kaks aastat hiljem 1999.aasta jaanuaris tegimegi murdmaasuusatamise MK korraldamise kaudu tõelise läbilöögi FIS-i tasandile, kus president Gian Franco Kasper olla peakontoris teleülekannet vaadates küsinud, et - Miks me varem pole seal etappe teinud...
Suured ja maailma tasemel asjad aga nii kiiresti suunamuutusi ei tee. Seda eriti veel siis, kui mingi kant on olnud aastaid raudse eesriide taha pandud. "Suletust" aga valvati läänemeelsemas Eestis eriti kõvasti. Ja kui kuskilt oligi tõeline seis (ka Otepää suurepäraste suusamaastike olemasolu) ikkagi välja "lekkinud", siis otsiti vastusteks ning hämamiseks mida vaid. Nagu kuskil kuuekümnendatel, kui hakkas liikuma jutt, et Käärikule on oodata võistlema ka Soome parimaid suusatajaid. Ometi, vahetult enne põhjanaabrite tulekut vorpisid "intruktsiooni" saanud spordiametnikud valmis telegrammi, kus vabandati, et meil siin on väga sandid lumeolud ja võistlus ilmselt ei toimu. Väljas valitses aga üle aegade parim talv, lumi kohati lausa vööni...Ning Otepää jäi endiselt "kinniseks tsooniks"...
Kui nüüd neid ridasid veel üle loen, hakkasin justkui iseeneseski kahtlema, et kas need asjad ikka nii hullud olid? Olid ikka küll ja kahjuks paistavad Eesti kuvandid vahel mõnesse maailma nurka "väga kahtlastena" isegi nüüd, ehkki oleme juba veerandsada aastat taas iseseisvad. Jumalale tänu - vähemalt suusatamise valdkonnas on Otepää siiski täiega maailmakaardile jõudnud ja on hoopis omaette küsimus - kuidas ja mil moel me seal püsida suudame...
Kui hakati rajama Tehvandi treeningkeskust, siis olla mujal maailmas NL koondislastelt samuti uuritud, et mida see Eestis olev "Pentagoni keskus " kujutab. Eks ajalugu armasta uperpalle ja nii on ka selle "pentakaga" käinud, et selle kunagised rajajad peavad nüüd sinna tulemiseks viisat taotlema ja eurodes tasuma. Mida nad ka teevad, sest Otepääl pole mitte ainult HÄÄ olla..., vaid siin harjutades võib saada VÄGA HÄÄKS...
Egas Nuustaku laiemat perspektiivsust tahetud tunnistada omal ajal isegi Valga rajooni tasandil, mil näiteks kohalik parteijuht kinnitas ühel suurel nõupidamisel, et - Noormees, te eksite kui arvate, et Otepää tulevikuks saab olema suusasport ja turism. Meie prioriteetideks saab olema ikkagi vaid piima ja sealiha tootmine. Hoolimata sellest sai alanud muudatuste tuules 1988.a. märtsikuises "Spordilehes" üllitatud arutlus Otepää võimalikust jõudmisest suusatamise maailmakaardile. Tasapisi hakkaski üksikute sammude kaupa ning just paljude aktiivsete inimeste toel siinne suusaelu maailmale avanema. Soome treenerite paremik tegi esimese tõsisema "dessandi" Nuustakule 1989.aastal, mil läks käima n.ö. Tartu - Vuokatti treenerikoolitus. Ehkki infraga oli siis nii nagu oli, kuid iga külaline andis neilegi tingimustele vaid kõrge hinnangu. Kui siis maailma kahevõistluse suurnimi Ullrich Wehling 1996.aastal siia kahevõistluse suvise GP tõi, kinnitas ta, et Otepääst kui suusamekast olla temalegi rääkinud just Pavel Koltšin...ning et siin võib ju teha mida vaid... Temast sai üks võtmekuju ka Otepääst positiivse kuvandi loomisel laiemateski FIS-i ringkondades...
Kaks aastat hiljem 1999.aasta jaanuaris tegimegi murdmaasuusatamise MK korraldamise kaudu tõelise läbilöögi FIS-i tasandile, kus president Gian Franco Kasper olla peakontoris teleülekannet vaadates küsinud, et - Miks me varem pole seal etappe teinud...
Suured ja maailma tasemel asjad aga nii kiiresti suunamuutusi ei tee. Seda eriti veel siis, kui mingi kant on olnud aastaid raudse eesriide taha pandud. "Suletust" aga valvati läänemeelsemas Eestis eriti kõvasti. Ja kui kuskilt oligi tõeline seis (ka Otepää suurepäraste suusamaastike olemasolu) ikkagi välja "lekkinud", siis otsiti vastusteks ning hämamiseks mida vaid. Nagu kuskil kuuekümnendatel, kui hakkas liikuma jutt, et Käärikule on oodata võistlema ka Soome parimaid suusatajaid. Ometi, vahetult enne põhjanaabrite tulekut vorpisid "intruktsiooni" saanud spordiametnikud valmis telegrammi, kus vabandati, et meil siin on väga sandid lumeolud ja võistlus ilmselt ei toimu. Väljas valitses aga üle aegade parim talv, lumi kohati lausa vööni...Ning Otepää jäi endiselt "kinniseks tsooniks"...
Kui nüüd neid ridasid veel üle loen, hakkasin justkui iseeneseski kahtlema, et kas need asjad ikka nii hullud olid? Olid ikka küll ja kahjuks paistavad Eesti kuvandid vahel mõnesse maailma nurka "väga kahtlastena" isegi nüüd, ehkki oleme juba veerandsada aastat taas iseseisvad. Jumalale tänu - vähemalt suusatamise valdkonnas on Otepää siiski täiega maailmakaardile jõudnud ja on hoopis omaette küsimus - kuidas ja mil moel me seal püsida suudame...
Kahevõistlusele on Otepää kujunemas üheks "stammpunktiks"
Kuna maailma KV absoluutne tippseltskond hakkab taas end sel nädalal Tehvandi trampliini lähtepoomile seadma, on üsna tõenäone, et sel uuel võistluspaigal on lootus saada FIS-i võistluskarusselli üheks soosikuks. Ei saa ju kogu MK ainult Norras või Kesk-Euroopas ringelda. Kui seda silmas ei peeta ja oma ala üle ilma laiali ei "laotata", siis ollakse varsti üks päris marginaalne värk. Igatahes on FIS-is seda ohtu märgatud, kuid eks sellised uued tipppaigad, nagu ka Tehvandi, pea ise oma valmidust ja tublidust parimal moel näitama.
Reeglina saab igas võistluskohas määravaks just n.ö. inimtegur, kelle hulgast peab esile kerkima ka üks igati loodetavaid liidreid, selle kõige laiemas mõttes. Meil on see mees hetkel olemas - Ago Markvardt - algava Otepää MK peakorraldaja ning pädev "esirääkija" ka FIS-i tasandil. Tunnnistan siinkohal, et endiste tipptegijate selline arengutee - oma alale uues rollis taassisenemine on äärmiselt sümpaatne. Omal ajal maailma suusaringkondades liikuma hakates sai nähtud, kuidas endised staarid koduriikide arengule ja lemmikalale täie pühendumusega kaasa aitasid. Hetkel liigume ses osas üsna õiget rada, sest nii Ago kui Vahur Tasase näol oleme astunud ka FIS-i kahevõistluse stiilikohtunike väärikasse seltskonda. Tänuväärset lobbytööd teeb FIS-i KV komisjonis Suzanne Tahk, kel on seekord Otepää etapil hoida nii tähtis roll, nagu seda on Chief of Competition. Kui siia lisada taustajõudude poolelt ka olümpiapronks Allar Levandi ja paljud südameis "KV-d" kandvaid endisi tegijaid, siis jätkub meil piisavalt just seda jõudu, kes ehk taolise tasemega võistluse siin hoida suudavad...
Alati on taoliste koduvõistluste puhul olulist osa mänginud ka n.ö. "hobused oma tallist". Kes korraldajate pingutustele lisaks ka kohalikku taset väärikalt esindaks ning sellises võrratus konkurentsis asendamatuid kogemusi omandaks. Ses osas peab seekord suurima "vastutuse" endale võtma elvalane Kristjan Ilves. Hooaeg on alanud talle küll edukalt, õnneks olla tervis ka korras ja mees ise ning kogu tiim nõudlikuks katsumuseks valmis.
Aga külaliste seltskonnast rääkides ei saaks muud kui vaid ülivõrdeid kasutada. Osadele neist on Nuustaku juba 2011.aasta Juunioride MM-st tuttav, kuid nüüd ollakse juba sellises seisus, et hakata peagi ka Pekingi OM-l kulda ja karda jagama. Ja pole kahtlustki, et ka Tehvandi mägi ning ümbruse rajad kannavad selles viimase etapi lihvimistes olulist rolli...
Nii et oleme saamas oma KV etapi näol seda, mida juba aastaid näha tahtsime ja mis ehk paariaastase , oludest tingitud "viivituse" tõttu on veelgi oodatum. Niimoodi täidetakse ka meie ühe traditsioonidega ala - kahevõistluse arenguloo järjekordne lehekülg ning olleks patt see lausa paigapeal ning oma silmaga kaemata jätta.
Tundub küll, et nüüdseks on kahevõistluse Otepää MK vist traditsiooniks saamas...
23 aastat tippvõistlusi - justkui ühe hingetõmbega
Ehkki murdmaasuusatamise Otepää MK etapi kui pikima traditsiooniga tippvõistluse kulgemislugu on MK koduleheküljel lahti kirjutatud, leidub senise 23 aasta ja 15 MK toimumiskorra juurest palju sellist, mis olnule vaid "vürtsi" juurde lisab...
Eks see esimene võistlus jää ikka oma esmakorra staatuse juurde, kust just seda õhinapõhist lähenemist kõige enam tunda võis. Üllatas ka see äärmine innukus ja lai kaasatulek. Kui siis sai mõnele võimalikule toetajale räägitud et näe - venelased ei suuda korraldada, ning nüüd on meile see võimalus tulnud ... siis olid paljud kohesel abistamislainel. Umbes nii, et
"Palju vaja läheb, kuidas saan appi tulla?"
Eks see esimene võistlus jää ikka oma esmakorra staatuse juurde, kust just seda õhinapõhist lähenemist kõige enam tunda võis. Üllatas ka see äärmine innukus ja lai kaasatulek. Kui siis sai mõnele võimalikule toetajale räägitud et näe - venelased ei suuda korraldada, ning nüüd on meile see võimalus tulnud ... siis olid paljud kohesel abistamislainel. Umbes nii, et
"Palju vaja läheb, kuidas saan appi tulla?"
Aga edasi, teist või kolmandat korda MK-d ette võttes oli üldine hoiak kraadivõrra teine. Noh, et kui ise taotlesite, oleksite pidanud ikka ka rahakoti suurust vaatama... Aga tehtud on need kõik 15 saanud !
Nii need etapid läksid, kuid mis äärmiselt tore, et sellest n.ö. "omast tallist" jätkus Tehvandi tõusudele igati sitkeid võitlejahingi ja jagus ka arvukat ergutajate väge... Ei ole küll juhtunud nägema, et Tehvandilt oleks kunagi rahulolematult naastud... Sest on olnud, mida vaadata ja nautida, nagu on näha ka ühel tippfotograafi Jarek Jõepera tehtud fotol
Nii need etapid läksid, kuid mis äärmiselt tore, et sellest n.ö. "omast tallist" jätkus Tehvandi tõusudele igati sitkeid võitlejahingi ja jagus ka arvukat ergutajate väge... Ei ole küll juhtunud nägema, et Tehvandilt oleks kunagi rahulolematult naastud... Sest on olnud, mida vaadata ja nautida, nagu on näha ka ühel tippfotograafi Jarek Jõepera tehtud fotol
Mis aga kogu ses paarikümneaastases kogemuses eriti rõõmustab, on meie oma korraldusväe areng ja innustumine. Umbes nii, et mida aga maailma tasemega Otepää MK korraldamisest üle andis võtta, see arvukate abiliste poolt ka kodukanti viidi. Et kui meil Jõulumäel ikka rada teha, siis mitte viletsamalt kui MK-l. Siit aga ajas "juured mulda" ka Eesti Terviseradade algatus. Ikka kohtad ühe või teise ETR ettevõtmise juures naisi ja mehi, kel on ka MK asjus "käpp sees" olnud. Samamoodi on suure suusatamise know-how tekitanud sünergiat nii Tartu maratoni kui Estoloppeti korraldamisel, koolitanud mehi lausa FIS-i TD rolle täitma. Aga eks see kõik lähtu oli ju esimese MK etapi ühest põhimõttest, et kuigi juhtrolli täitis toona Tartu Suusaklubi tuumik ja seda Alar Arukuuse vedamisel, siis rakendust leidus igale hakkajale inimesele mistahes Eesti suusakeskusest. Ja ehkki aastatega korralduses tiimid vaheldusid ning mõningad vastuoludki kollitasid, on näiteks MK starteriks ikka sama "algusaasta" mees - Arne Tilk Põlvast. Kui Arne "rollitäitmisi" pisut uurisin, siis kinnitab ta ise, et on siiski vaid üks paljudest "kunagi alustanutest" ja ei näe selles midagi erilist. "Eks Alar (Arukuusk) teadis mind juba Suverulli korraldamise juurest ja nii ta mind sinna lähtejoone juurde usaldaski" on Arne resümee. Naljaga pooleks pakun ikka varianti, et ta võiks öelda ju ka nii - Aga kes siis veel, kui mitte mina ! Kuid stoilise rahuga teenekas stardikohtunik ei luba end üle kiita...
Laskesuusatajad toovad Nuustakule oma ala paeluvuse
Lõpetuseks tahaksin esimese (1999.aasta) MK ühe vedajana tänada kõiki, tänu kellele on 23 aasta jooksul kõik kenasti korda läinud, samuti soovida edu nädalavahetusel kahevõistluse etappi korraldavale n.ö. Aksi tiimile.
Laskesuusatajad toovad Nuustakule oma ala paeluvuse
Lõpetuseks tahaksin esimese (1999.aasta) MK ühe vedajana tänada kõiki, tänu kellele on 23 aasta jooksul kõik kenasti korda läinud, samuti soovida edu nädalavahetusel kahevõistluse etappi korraldavale n.ö. Aksi tiimile.
Ning muidugi soovida jõudu ka meie laskesuusaentusiastidele, et nad suudaks lõpuks samale mängumaale - Tehvandile tuleva MK etapi hästi ette valmistada. Need püssipaugutamistega emotsionaalsed võistlushetked jõuavad meile juba 10.- 13. märtsil ja toovad siia maailma laskesuusatamise tippseltskonna ning see väärib küll vahetut järgi kaemist...
Kokkuvõttes on kõik need sündmused olnud, on ja jäävad olema Eesti suusaspordi ehedaks väljundiks ning atraktiivseks visiitkaardiks nii Otepääle kui kogu riigile.
KZ
MK-de kaasteeline
äärmiselt kaunil ja pakaselisel 9.detsembril 2021
Kokkuvõttes on kõik need sündmused olnud, on ja jäävad olema Eesti suusaspordi ehedaks väljundiks ning atraktiivseks visiitkaardiks nii Otepääle kui kogu riigile.
KZ
MK-de kaasteeline
äärmiselt kaunil ja pakaselisel 9.detsembril 2021
R.Rannapi /J.Üdi laulu "Ühes väikses Eesti linnas... " Rein Rannapi ja Tajo Kadajase esituses leiab aga siit - https://www.youtube.com/watch?v=jTDVkQKKgto
2019.a. KV hüppevõistluse tipphetkigi saab vaadata ja meenutada siit https://www.youtube.com/watch?v=B_ror79FbrE