Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus ...
2015. märtsis potsatas suusaveebi postkasti järgmine sõnum :
Suusaseeniorid Sõktõvkaris
11 -21. märtsini toimusid Venemaal, Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris järjekordsed seenioride maailmameistrivõistlused murdmaasuusatamises - World Masters Cup 2015. Võisteldi 12-nes vanuseklassis klassikalises ja vabatehnikas, 845 osavõtjat 17 riigist, vanim osavõtja 91aastane . Kuigi osavõtjaid oli seekord vähem kui tavaliselt, oli tase väga kõrge, sest kohal olid kõik Venemaa parimad. Eesti oli esindatud 5 võistlejaga, esineti edukalt, riikide arvestuses saavutati 8.koht, saadi 6 medalit. Vanuseklassis 65+ tuli narvalanna Nadezda Poljakova 30km vabatehnika distantsil maailmameistriks, lisaks sai ta samas tehnikas hõbemedali 15km distantsil. Valgalanna Ene Aigro võitis vanuseklassis 50+ vabas tehnikas hõbemedali 15km ja 10km distantsil, lisaks pronks 30km-s. Narvalane Jevgeni Sokolov sai vanuseklassis 70+ pronksi 10km klassikatehnika distantsil. Esikümnesse mahtus veel tallinlane Kalju Tammjärv - vanuseklassisi 75+ 15km klassika distantsil 9.koht. Järgmine seenioride MM toimub 2016 aasta veebruaris Soomes Vuokattis
Suusaseeniorid Sõktõvkaris
11 -21. märtsini toimusid Venemaal, Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris järjekordsed seenioride maailmameistrivõistlused murdmaasuusatamises - World Masters Cup 2015. Võisteldi 12-nes vanuseklassis klassikalises ja vabatehnikas, 845 osavõtjat 17 riigist, vanim osavõtja 91aastane . Kuigi osavõtjaid oli seekord vähem kui tavaliselt, oli tase väga kõrge, sest kohal olid kõik Venemaa parimad. Eesti oli esindatud 5 võistlejaga, esineti edukalt, riikide arvestuses saavutati 8.koht, saadi 6 medalit. Vanuseklassis 65+ tuli narvalanna Nadezda Poljakova 30km vabatehnika distantsil maailmameistriks, lisaks sai ta samas tehnikas hõbemedali 15km distantsil. Valgalanna Ene Aigro võitis vanuseklassis 50+ vabas tehnikas hõbemedali 15km ja 10km distantsil, lisaks pronks 30km-s. Narvalane Jevgeni Sokolov sai vanuseklassis 70+ pronksi 10km klassikatehnika distantsil. Esikümnesse mahtus veel tallinlane Kalju Tammjärv - vanuseklassisi 75+ 15km klassika distantsil 9.koht. Järgmine seenioride MM toimub 2016 aasta veebruaris Soomes Vuokattis
KZ : Oli hea võimalus Andres Häkkineniga sel teemal juttu ajada ja nagu selgus, oli ta juba siis 20 ( ! ) aastat, vabast tahtest "seda rida vedanud " ja kuulamegi, mida on tal huvitavat rääkida ...
Andres Häkkinen (AH) : Tõsi ta on, et esimest korda läksime n.ö. suurde maailma meie veteranidest suusatajatega juba 1994.aastal. Eks see oli tõeliselt suurte emotsioonide aeg, kui seal siis meie rahvuslipp masti kerkis ja võitja auks hümn kõlas. Vaieldamatult kujunes kohe üheks suurimaks "staariks " väsimatu rõugelanna Karin Laine, kel peaks nüüdseks tallel olema 30 maailmameistritiitlit... Parimad tervitused talle !
Andres Häkkinen (AH) : Tõsi ta on, et esimest korda läksime n.ö. suurde maailma meie veteranidest suusatajatega juba 1994.aastal. Eks see oli tõeliselt suurte emotsioonide aeg, kui seal siis meie rahvuslipp masti kerkis ja võitja auks hümn kõlas. Vaieldamatult kujunes kohe üheks suurimaks "staariks " väsimatu rõugelanna Karin Laine, kel peaks nüüdseks tallel olema 30 maailmameistritiitlit... Parimad tervitused talle !
Ajasime algul korralduslikke asju koos Jüri Voodlaga , aga siis tuli tal üha rohkem aega pühendada Aegviidu arendamisele ja Kõrvemaa maratonidele ja nii olengi sellest ajast üksinda kogu veteranide väljaskäimist korraldanud. Eks alguses oli osalejate arv päris suur. Rentisime kõige soodsama hinnaga bussi, mis muidugi Kesk- Euroopasse sõitmisel vahepeal üles ütles, aga ega see takistanud meid veel uuesti ja uuesti minemast. Tundsin selgelt, et see oli paljudele meie suusatajatele teatud noorusaegade realiseerimata jäänud võimaluste kasutamine ja suusamaailma nägemise vajadus. Ikka leiti kuskilt raha ja toetusi ning ega meil ka kehvasti läinud. Oleme toonud igal aastal Eestisse ikka 5-6 medalit kui mitte rohkemgi. Ja nägime maailma, saime häid sõpru ja leidsime end meeldiva seltskonna keskelt, kes tahab vanuigi veel omavahel mõõtu võtta. Eks nüüdseks ole suusahuviliste võimalused oluliselt laienenud ja lihtsalt igale poole enam ei jõuta. Keegi eelistab Estoloppeti läbi sõita või siis maailma suusamaratone ette võtta, keegi on avastanud mäesuusatamise võlud, kuid ikkagi oleme ühe pundi suusaveterane leidnud, kel soov just seda sündmust oma tegemistesse haarata. Eks siin ole omamoodi limiteerivaks ka see asjaolu, et kui ühe maratoni külastus võtab 2-3 päeva , siis see veteranide MM programm võtab oma 10 päeva jagu aega , nii et lisaks rahalistele võimalustele tuleb endale ka nii pikalt vaba aega leida... et siis selline sportlik puhkus tekitada...
Kui nüüd natuke iseloomustaksid nende võistluste taset ja korraldust.
Eks meil ole oma spetsiifika kogu selle seeniorsuusatamise korralduses, aga et oleme organisatsiooniliselt seotud ju FIS-i muude tegemistega, siis kasutame samuti sama tehniliste delegaatide ja nõuandjate süsteemi, mis on käigus ka muudel suusaaladel. Muidugi on meile tehtud teatud koormusnormatiivide osa reservatsioone, aga eks see lähtu eelkõige meie võistlejate suurest vanuseskaalast ja võimekusestki. Kui võistlusreeglid nõuavad näiteks radade raskusastme osas poole väiksemaid näite kui tipptasandil, siis ongi väga paljudes tuntud suusakeskustes suurimaks probleemiks just sellise raskusastmega radade leidmine. Piltlikult öeldes, ega veteransuusatajaid ikkagi Tehvandi tõusu võtma pane. Seetõttu on n.ö. pildile pääsenud ka väiksemad keskused, kus on radade raskusaste väiksem, kuid sealt on leidunud kogu sellise ürituse korralduseks suurepärane infratruktuur.
Kui nüüd natuke iseloomustaksid nende võistluste taset ja korraldust.
Eks meil ole oma spetsiifika kogu selle seeniorsuusatamise korralduses, aga et oleme organisatsiooniliselt seotud ju FIS-i muude tegemistega, siis kasutame samuti sama tehniliste delegaatide ja nõuandjate süsteemi, mis on käigus ka muudel suusaaladel. Muidugi on meile tehtud teatud koormusnormatiivide osa reservatsioone, aga eks see lähtu eelkõige meie võistlejate suurest vanuseskaalast ja võimekusestki. Kui võistlusreeglid nõuavad näiteks radade raskusastme osas poole väiksemaid näite kui tipptasandil, siis ongi väga paljudes tuntud suusakeskustes suurimaks probleemiks just sellise raskusastmega radade leidmine. Piltlikult öeldes, ega veteransuusatajaid ikkagi Tehvandi tõusu võtma pane. Seetõttu on n.ö. pildile pääsenud ka väiksemad keskused, kus on radade raskusaste väiksem, kuid sealt on leidunud kogu sellise ürituse korralduseks suurepärane infratruktuur.
Teine moment lähtub ehk ka osalejate poolelt. Julgeksin väita, et ega sel MM - l just endiste aegade supertähti kohta. Või kui nad on ka kaasatud, siis paljudel juhtudel just korraldusse ja ehk pisut ka selliste reklaaminägudena. Näiteks oli itaallastel platsis legendaarne Maurilio de Zolt. Kuid enamusel juhtudel , ja et mõnel võistlusel on ikkagi osalejate arv juba tuhande juurde jõudmas, on ikkagi platsis kas siis tublid harrastajad või kunagi ka oma riigi meistrivõistluste paremikku jõudnud veteranid. Kui ühe sõnaga kogu seda veteranide seltskonda kokku võtta, siis minu arust käivad seal osalemas just need , kes pole suusatamisvõistlustest veel tüdinenud... Samas ei vaadata kuidagi viltu ka sellele kui pikas protokollis lõpuosa kaotus üsna suureks venib või mõne vanuseklassi osalejate arv üsna napiks osutub. Iga osaleja leiab tunnustust ja on selle seeniorsuusatamispere täisväärtuslik liige...
Mis aga puudutab korraldust, siis selles osas tehakse maksimum, sest sellise võistluse korraldamine on äärmiselt heaks väljundiks suusamaailma. Suuremates riikides ( Skandinaavias ja Euroopas ) konkureerivad korraldusõiguse osas mitmed sama riigi keskused ja siis n.ö. sisemises heitluses selgub see kõige parem. Enamustes kohtades on hästi tunda ka kohalike võimude ja isegi riigi soosiv hoiak, millele lisanduvad ka tugevad sponsorid. Ja pakutakse esmalt muidugi suurepärasel tasemel võistlust , aga ka kultuuriprogramme, meelelahutust või siis lihtsat võimalust suhelda ning omal käelgi ringi vaadata. Lisaks on mõnel korral ühendatud see võimalus ka maratoni või mõnel kohalikul suusasõidul osalemise võimalusega - nii et kohale tulnuid püütakse ikkagi väga korralikult ja kenasti võõrustada. Nagu ka viimasel korral Komimaal, Sõktõvkaris ...
Just - just , räägi siis Sõktõvkarist- see ju paljudele meilegi väga tuntud kant...
Mis aga puudutab korraldust, siis selles osas tehakse maksimum, sest sellise võistluse korraldamine on äärmiselt heaks väljundiks suusamaailma. Suuremates riikides ( Skandinaavias ja Euroopas ) konkureerivad korraldusõiguse osas mitmed sama riigi keskused ja siis n.ö. sisemises heitluses selgub see kõige parem. Enamustes kohtades on hästi tunda ka kohalike võimude ja isegi riigi soosiv hoiak, millele lisanduvad ka tugevad sponsorid. Ja pakutakse esmalt muidugi suurepärasel tasemel võistlust , aga ka kultuuriprogramme, meelelahutust või siis lihtsat võimalust suhelda ning omal käelgi ringi vaadata. Lisaks on mõnel korral ühendatud see võimalus ka maratoni või mõnel kohalikul suusasõidul osalemise võimalusega - nii et kohale tulnuid püütakse ikkagi väga korralikult ja kenasti võõrustada. Nagu ka viimasel korral Komimaal, Sõktõvkaris ...
Just - just , räägi siis Sõktõvkarist- see ju paljudele meilegi väga tuntud kant...
Tõesti, Komimaal armastatakse suusatamist ja eriti just Sõktõvkaris, kus on oma sangarite - eelkõige Raissa Smetanina saavutuste mõjul loodud kena suusakeskus, aga ka suusamuuseum, kus kogu nende maailmasuusatamises tehtud teod ilusasti auväärselt paigas.
MM-i korraldus aga käis Komimaa juhtide otsesel toetusel, kuhu oli taha saadud ka mõjukad suurfirmad. Kahju ainult, et kogu Venemaa poliitilise olukorra tõttu kujunenud situatsiooni süül jäi väga palju väliskülalisi tulemata, mistõttu oli äärmiselt suur seekord just vene suusatajate endi osalus. Aga kõik, mis võistluse osas tehti, oli heal tasemel , millele lisandus tuntud vene külalislahkus. Ja muidugi oli igal pool tunda endiste Komimaa suusakuulsuste populaarsust, mida peoperemehed heal meelel tutvustasid ja kohaliku suusaelu aluseks peavad...
MM-i korraldus aga käis Komimaa juhtide otsesel toetusel, kuhu oli taha saadud ka mõjukad suurfirmad. Kahju ainult, et kogu Venemaa poliitilise olukorra tõttu kujunenud situatsiooni süül jäi väga palju väliskülalisi tulemata, mistõttu oli äärmiselt suur seekord just vene suusatajate endi osalus. Aga kõik, mis võistluse osas tehti, oli heal tasemel , millele lisandus tuntud vene külalislahkus. Ja muidugi oli igal pool tunda endiste Komimaa suusakuulsuste populaarsust, mida peoperemehed heal meelel tutvustasid ja kohaliku suusaelu aluseks peavad...
Arutleks nüüd pisut ka Eesti tasandilt , kas äkki on taolise võistluse siia saamise võimalus ka meil ?
Et olen paarkümmend aastat selle organisatsiooni "masinavärgis " olnud, siis juba mõni aega tagasi esitati erinevatelt tasanditelt mulle ka taolisi küsimusi. Eesti veteranide südikus on üheks selle põhjuseks, samuti teatakse meie suusatamistraditsioone nii tippsuusatamise kui maratonide tasandilt. Muidugi on parimaid muljeid liikunud laia maailma ka Otepäält ja teistestki Eesti suusakeskustest. Nii et on loodud igati hea taust, kui me oma soovi lauale paneksime. Et võistluse saamine käib rotatsiooni korras , siis on pikema aja peale juba kalender paigas. Meile avaneks võimalus ehk 2020.aasta MM-i osas taotlust teha, mille ametlik esitamine oleks sel juhul 2017.aastal, aga jutuks võib see tulla juba meie organisatsiooni tänavusel sügiskoosolekul Klostersis. Usun, et meie esitlus leiaks toetust, eelkõige Põhjamaade ( perso-
naalselt näiteks kas või aastaid soomlaste veteransuusatamise asju ajanud Leena Jääskeläise ) poolt ja laiemaltki. Kuid eks me peame eelkõige ise kõik nüansid hästi läbi kaaluma, sest kõik saab toimuda eekõige meie võimaluste piires ja arvestades sedagi, et Eesti suusaürituste korralduse latt püsiks endiselt kõrgel ...
Olen ses osas pidanud nõu ka Eesti Spordiveteranide Ühenduse juhi Sven Kolga ja Eesti Suusaliidu peaskretäri Jaak Maega. Mõlemi hoiak on olnud soosiv, aga on selgeid detaile, millega peab edasi töötama, sest võõrustada 10 päeva jooksul ca 1000 suusatajat üle maailma pole lihtne ettevõtmine. Kuid kui arvestada meie senist kogemust, aga ka saadavat tuntust ning muidugi ka võimalike teenuste pakkumise mahtu, siis on sel projektil igati jumet. Tunnen, et taolise asja ettevalmistamises tahaksin ka ise täiel hool kaasa lüüa, et kõikjal nähtu põhjal parimaid kogemusi ka kodukandis ära kasutada. Seda just eelkõige selle tõttu, et läbi taolise ürituse saaksime Eestit, meie suusakultuuri tutvustada just sellisele seenioride põlvkonnale, kel paljudel pole varem siiakanti asja olnud. Aga nüüd oleks põhjust tulla, nagu ka meie endi suusaveteranidel on olnud igal aastal soov - minna ja võistelda, näha erinevaid keskusi...ja olla üks osa maailma mitmekülgsest suusaelust...
Ise olen aga seda kõike ikkagi vajaliku asja ja aktiivse talvepuhkusena võtnud ning nii see on ka välja kukkunud...
Tänud Sulle, Andres tänuväärse toimetamise eest ja seame siis mõtted sinna 2020 kanti, et kord see suurepärane võistlus ka Eestisse jõuaks...
2.aprillil 2015
naalselt näiteks kas või aastaid soomlaste veteransuusatamise asju ajanud Leena Jääskeläise ) poolt ja laiemaltki. Kuid eks me peame eelkõige ise kõik nüansid hästi läbi kaaluma, sest kõik saab toimuda eekõige meie võimaluste piires ja arvestades sedagi, et Eesti suusaürituste korralduse latt püsiks endiselt kõrgel ...
Olen ses osas pidanud nõu ka Eesti Spordiveteranide Ühenduse juhi Sven Kolga ja Eesti Suusaliidu peaskretäri Jaak Maega. Mõlemi hoiak on olnud soosiv, aga on selgeid detaile, millega peab edasi töötama, sest võõrustada 10 päeva jooksul ca 1000 suusatajat üle maailma pole lihtne ettevõtmine. Kuid kui arvestada meie senist kogemust, aga ka saadavat tuntust ning muidugi ka võimalike teenuste pakkumise mahtu, siis on sel projektil igati jumet. Tunnen, et taolise asja ettevalmistamises tahaksin ka ise täiel hool kaasa lüüa, et kõikjal nähtu põhjal parimaid kogemusi ka kodukandis ära kasutada. Seda just eelkõige selle tõttu, et läbi taolise ürituse saaksime Eestit, meie suusakultuuri tutvustada just sellisele seenioride põlvkonnale, kel paljudel pole varem siiakanti asja olnud. Aga nüüd oleks põhjust tulla, nagu ka meie endi suusaveteranidel on olnud igal aastal soov - minna ja võistelda, näha erinevaid keskusi...ja olla üks osa maailma mitmekülgsest suusaelust...
Ise olen aga seda kõike ikkagi vajaliku asja ja aktiivse talvepuhkusena võtnud ning nii see on ka välja kukkunud...
Tänud Sulle, Andres tänuväärse toimetamise eest ja seame siis mõtted sinna 2020 kanti, et kord see suurepärane võistlus ka Eestisse jõuaks...
2.aprillil 2015