"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
 
(kirjutatud 40. TM eelõhtul )

Picture
Tehvandi moodne suusastaadion on 40. Tartu maratonile minejatele valmis seatud, aga kas näeb siit kunagi ka 10000 suusatajat teele asumas? Kaarel Zilmeri foto.

Kogu brigaadiga staadionile!

„Mis, mina või? No jäta nali, ma pole sel aastal veel kordagi suuskadel olnud! Ah, et mehed kõik lähevad, no eks ma otsi siis kuurist oma lauad ka välja...„

Selline olnud kuskil eelmise sajandi kaheksakümnendatel üks telefonikõne, kus ühes otsas rääkinud kohalikku spordielu ja ametiühingu asju vedav agar noorik ning teises, nagu puuga pähe saanud (ütleme, et sümboolse nimega) Juhan. See kõne tulnud nii ootamatult ja ehkki teema oli aktuaalne - Tartu maraton, siis ei saanud „Juhan“ tükk aega aru - miks nüüd äkki just tema peab sinna minema. Ega saanud saamagi. Et aga bussis olla veel paar vaba kohta ja üks rinnanumbergi üle, siis niimoodi sel innukal noorikul tekkinudki mõte just teda maratonisõidule kutsuda... Kas joonduti siis ka loosungist - Kogu brigaadiga staadionile (maratonile)!, või mitte, aga igatahes oli sellisest lööklausest lähtuv põhimõte tollal üsna tuntud ja ei jäänud suusamaratonidki temast puutumata...

Kas kõik see räägitu ka tõsi on, aga nende omaaegsete, üle kümne tuhande osalejaga Tartu maratonide kohta räägitakse igasuguseid stoorisid ning aastatega tuleb aina värvi ja tõlgendusi juurde. Eks muidugi tuli niimoodi - „kogu brigaadiga maratonile“ minnes ka n.ö. vägisi sõitmist ja üle mõistuse pingutamist. Lõppes see üsna paljudele mitte just eriti roosiliselt, kus maratoni finišipaigast end üsna tümalt ning vaevaliselt, kuid pisut ikkagi rahvussangarlikku ühtekuuluvustunnet rinnus tundes koju veeti... Ning paarkümmend külmakraadi oli siis sama karm nagu praegugi. Seejuures olid tundmata asjad „windstopper" materjaliga riided-kindad-mütsid... ning külmapoistel oli, mida näpistada...

Ja maratoni järel käinud „Juhaniga“ nii, et olnud teine kange paar nädalat, aga jupi maad hullem lugu juhtunud ärahõõrutud jalaga. Kui ta sauna jõudes läbiligunenud „Kommunaari“ saapad jalast sai, oli selge, et parema jala otsa ei saa ehk niipea midagi mõistlikku panna - mine edasi kas või sokkides. Aga jalg paranes, igapäevategevused ei lasknud kuigi palju ka kere kangusele mõelda. Mälestus sellest „kaheteistkümnendal tunnil“ maratonile minekust, neist lõputult keerutavatest jälgedest ning sellest meeletust inimhulgast seisvat aga siiamaani meeles...


Aadu Pekk: Maratonisõitjale võis (võib) alati loota!

Kui teha üks üsna suur üldistus, siis Tartu maratoni läbi sõitnu oli tollal üsna tunnustatud inimene, temaga võis arvestada. Otepää MK eelsel reedel Tartu maratoni kontoris Tartu lauluväljakul sain sellele väitele igati kompetentse kinnituse.

Picture
Teenekas maratonisõtja Aadu Pekk võiks praegustele Tartu maratoni korraldajatele Indrek Kelgule ja Epp Paalile "muljetada" mistahes aasta sõitudest. Kaarel Zilmeri foto.

Legendaarselt maratonisõitjalt Voka kandi mehelt Aadu Pekilt. Tema sõnul olid just maratonikatsumuse läbinud naised - mehed sellised n.ö. firma soola tüüpi kujud, kellega võis igas olukorras arvestada. Aga kellele said siis asutuste juhid ka omalt poolt vastu tulla. Olid selleks siis mõned vabad päevad, tasuta transport või isegi parema suusavarustuse eest tasumine. Kui midagi tema heaks teha sai, siis polnud ülemustel sellest kahju - ikkagi inimene meie parimate hulgast! Ja see polnud mitte nii vaid Vokal, vaid ka mujal.

Üsna sama asja - lausa maratonikultust - koges näiteks Tartus Ülikooliski. Selge, et suusakateedri eestvedamisel ja mitmesugusel toel oldi linna poolt veetava suurürituse nii moraalseks kui reaalseks abistajaks. Aga maratoni läbisõitmine oli ühele jaole ja mitte ainult kehakultuurlastele osaks Tartus õppimise aja ettevõtmistest. Oli loomulikuks talviseks tippsündmuseks suurele hulgale õppejõududele ja töötajatele. Tõsi - siin jooksid vahepeal ülikooli maratonifanaatikute ja linna spordijuhtide arvamused sassi, just siis kui muutusid maratoni stardi - ja finišipaigad ning ülikoolirahvas tahtis traditsiooniliselt ikka Käärikul lõpetada. Eks hiljem lepiti juba suurema ja uhkema korraldusega ja polnud mõtet jonni ajada.

Kui kuskilt kuulsin arvamust mingi nõukogudeaegse populaarse tegevuse kohta, siis oli see üsna ühene - et ega sel ajal polnudki midagi muud teha. No päris nii see ka polnud, aga muidugi - aega oli laiemalt käes ja nii leidus üle kogu Eesti väga erineva taseme ja pikkusega maratonilaadseid tegevusi, milles segunesid nii tõeline huvi asja vastu, uudishimu ning muidugi mängis päris suurt osa ka massipsühhoos. Kokkuvõttes öeldes - suusatati palju ja seda üle kogu Eesti.

Ei saa kuidagi väita, et see maratonilummus praegugi kadunud oleks. Kui võtta mistahes tippsündmusi või n.ö. popiks kujunenud tegevusi, siis on neil kõigil samasugune erinevaid sihtrühmi haarav ja siiski erinevalt köitev toime. Ainult et nüüd pole sellist massilist õhutamist ja kohustuslikust toimimisest ei tasu üldse rääkida.

Tegelikult on maratonibuume raske üheselt iseloomustada, ehkki seda nähtust on püütud uurida, aga enamuses ikkagi lahtiste otstega jäädud. Aga kas ongi vaja päriselt taolisi asju lõpuni lahti seletada ning sellises lõpuni lahkamatuses ongi ehk nende asjade suurim lummus.


Maratoni suusatakse ikka väga erinevatel põhjustel

Kui mõned aastad tagasi uuris tudeng Viljar Veskiväli Estoloppeti osalejaid, siis tunnistas üks vastanu oma kaasalöömise põhjusena ülimalt mõnusalt -ull olen! (just nimelt sellises kirjapildis - ilma „h“ täheta). Teine tudeng - Ave Joasoon uuris alles aasta tagasi just nimelt neid „hullusid„. Tartu suusahullude tegevust ja leidis maratonisõidust hoogu saanud (suusa)tegevuse/treeningu tagamaid põhjustavad tegureid. Need olid igati põhjendatud ja teinud noored harrastajad tõesti „suusahulludeks“.

Picture
Tartu "suusahullud" elavad oma harrastuse lainel ja on end isegi rahvusvahelisse telepilti murdnud, olles Otepää MK ajal ametis n.ö. rajaajajate rollis. Kaarel Zilmeri foto.

Omamoodi nähtuse tõi välja kolmas uuring. Triinu Teega kavandasime Tartu maratoni lõpuotsa uurimise. Vaatluse alla võtsime viimase 200 lõpetaja hulgast 100 maratonisõitjat ja see oli ülimalt huvitav kogemus. Esmalt olid nad ülimalt üllatunud, et keegi tahab uurida vaevu-vaevu üle lõpujoone tulevat maratoni „sabaotsa“. Õige mitu meili päris kohe- ega te ole eksinud, äkki tahtsite ikka esimest sadat uurida. Ja mis siis selgus - terve grupp oli neid ja enamuse just tudengid, kes bravuuri täis olles lõid ilmselt käed kokku (ja ehk pandi kast õlutki vahele) kinnitades, et nemad sõidavad Tartu maratoni läbi...

Nii et liikumapanevaid jõude ja mõjusid on oi kui palju!

Maratonile minemise vaimustus on olnud läbi aegade nii erinev ja samas ühendav, et seda on raske ja lausa võimatu mistahes omaduste alla painutada. Nii siis algusaastate ja suurte masside aegadel kui ka praegu. Ta on jäänud seejuures eelkõige ikkagi suureks koosolemiseks ja ühise tunde tundmiseks.

Mäletan näiteks tüüpilist maratoniaegset Vana - Otepää spordibaasi „ühisolemist“. Tuubil täis tubasid, täiendavate magamiskohtadega mängudetuba ning suurt saali, kus nii mõnigi kuulsus veetis maratonieelse öö põrandal madratsil väherdes. Oli selle eestki aga ülimalt õnnelik ja rahul. Ja see kõik muu melu , kus õhtu otsa vaagiti määrdevariante, põigati vahepeal õue ilma kaema ja pikapeale uinuti - kogu see, vähemalt paarisajane sõitjate vägi...

Hommikuste pudrulaaride, moosipurkide ja joogipottide manu asudes käis üldise nohina kõrval paras lõõp, kus kogenumad maratonisõitjad uute tulijate kallal keelt teritasid. Ei jäänud ma isegi sellest aasimisest kõrvale, kui korraks lusikaga klaasiserva kõlistasin ja vaikust palusin. Pühalikult lasin lendu siis monoloogi, mida asjaosaline nüüd ikka ja jälle meenutab... mäletate, oli meil kord aulik anatoomiaõpetaja... Pikemaks „hommikune hardusehetk“ ei läinudki, sest asjaomane, tõesti hinnatud kolleeg ja igati austatud õpetajaproua istus laua teise otsas ja välgutas kurjalt silmi... Ah arvate siis, et mina sealt maratonilt tagasi ei tule. Tuli ja kuidas veel - oma õpilaste ja kolleegide tunnustuste saatel.


Picture
Tallinna Ülikooli teeneka anatoomia õppejõu Meeli Roosalu hääles pole mingit edvistamisenooti kui ta kinnitab, et on kolm Tartu maratoni läbi sõitnud. Kaarel Zilmeri foto.

Mis maratonirindel siis praegu toimub?

Mis tõesti praegu siiski niisugused massid taas liikvele paneb, masust hoolimata metsavahed täidab ja inimesi üha enam ja enam enda füüsisele mõtlema paneb? Tänavused suusamaratonid on üle ilma triiki täis saanud ja ainult kellegi loobumise hinnaga võib keegi hiljaks jäänu vaba rinnanumbri hankida ja mõne tippmaratoni läbi suusatada.

Kas on see ehk üleüldisem kiiretele igapäevastele kiirustamistele tekitatud vastukaal?

Mis ikkagi äratab ellu kunagised tõusutrendid ja kas neid annab võrrelda kunagiste tippaastatega?

Tahaks koheselt väita, et omaaegset n.ö. „hurraaga minekut“ suurt enam ei kohta. Rääkimata kirjutise alguses kirjeldatust, kus keegi ka sinu nime startijate hulka niisama üles annab. Nii nagu kogu ühiskonna korralduses, on tekkinud ka sportimises ja harrastustes hoopis teised arusaamad. Kaasaegne elu on on pannud meid paratamatult enda eest enam hoolitsema, oma tegevusi kavandama. Rohkem on tulnud aga ka individualismi ja igas asjas võrdlemist (konkurentsi, kui tahate). Peab pidevalt tõestama (nii endale kui teistele), et - saan hakkama ja olen võimeline selle või teise väljakutse vastu võtma. Ja siia sobibki mõõdupuuks ka suusamaratoni läbimine - kas saad järjekordsest latist üle või mitte!

See kõik tekitab paratamatult ehk pisut liigüritamist ja igapäevase kiire elu ja eneseteostuse ülekandumist ka vaba aja tegemistesse , siinkohal just liikumisharrastusse. See algab nii tegevuse valikust kui selle teostusest, keskkonnast ja kõiksugusest „pildil olemisest“. On tulnud käibele ja üsna loomulikuks saanud üks omapärane mõiste - ärapanemine - , mida siis ikka ja jälle ka maratoni konteksti tuuakse ja niimoodi seda nii sõidueelselt kui -järgselt mõõdupuuks võetakse. Kellele ikka ja kui palju sai ära pandud. Vaatamata sellele, millise hinnaga see tehtud sai...


Picture
Kogenud maratonisõitja ja telesuusatamise staari Veiko Tääri mure on arusaadav - külm ilm teeb energiavarudega laastamistööd. Vaja tankida, ja õiget asja õigel ajal! Kaarel Zilmeri foto.

Füüsiline koormus ja selle toimimine on aga mistahes aegadel ikka seesama. On koormus ja on taastumine . Pingutus ja eneseületus ning selle väga erinev tunnetamine. Kui kõik klapib, siis tekib märkamatult tahe regulaarse tegevuse järele ja harjutamistuhin aina kasvab. See ei lõpe talve, ega suvega, aga saab aastaringseks toiminguks, kus leitakse oma alad, tegevusrütm, väljakutsed.

Ja selle üheks väljundiks on ka osalus suusamaratonides, kuni tippsõitudeni välja. Julgen küll üldistada, et enamus seekordsest suusatajate väest võttis seekordse Tartu suusamaratoni ette tunduvalt teadlikumalt kui näiteks tehti seda veerandsada aastat tagasi. Olles endale aru andnud oma tervisest, treenitusest, varustuse olukorrast, tekkinud ilmaoludest jne. Miks ma selles nii kindel olen, aga vaadake, mis juhtus küllaltki tõsise pakaselaine tulekuga. Tuli langetada otsused - startida või mitte, vahetada sõidumaa lühema vastu või tunnistada - et pole sellistes oludes minekuks lihtsalt piisavalt valmis ( igas mõttes). Ja see otsus tuli langetada harrastajal endal. Nägin maratoni võistluskeskuses reedeõhtust meeleolu ja see oli üsna ärev. Mitme kogenumagi suusatajaga vesteldes oli näha, et sisemine kõhklus oli olemas, ehkki kogu suurem osa mõtetest kaldus ikkagi startimise kasuks.

See toodud olukord on ilmekaks näiteks, et praegune harrastaja on otsiv, arutlev ja üha enam professionaalsemat nõu sooviv. Ta tunneb, et kuigi mistahes harrastus võib alguses ja kõrvalt vaadates lihtsa tegevusena näida, siis enne kui ta saab n.ö. omaseks , jõuab ka naudingu ja mõnu kogemise tasandile, on vaja kogu sellest harjutamise värgist teada üha enam ja enam.

Au lõpetajale! Au korraldajatele!

Olen korra juba kirjutanud legendaarsest suusatreenerist Herbert Abelist, kes korraldas oma Ruusa ringidel suusatajate jookse ja kord pani ta finišisse üles lauajupi, mille ilutses paljuütlev lause - Au lõpetajale!

Loodan, et sellise sisuga plagu ilmub peagi mõne suusamaratoni lõpusirgele ning annab sellise lakoonilise teksti kaudu väga vajaliku sõnumi.

Picture
Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelgu telefon on 35 tundi enne starti tuline ja nägu reedab tuhandeid peas keerlevaid mõtteid. Kaarel Zilmeri foto.

Aga siinkohal tahaks osalejate kõrval anda au igat sorti massisuusatamiste korraldajatele Seda saab teha kõigi meie suusamaratonide puhul, aga esmalt ikkagi kõige värskemalt meeles istuva Tartu maratoni suurele korraldusväele. Kui harrastaja aina harjutab ning areneb, väisab ka mujal maailmas toimuvaid sõite ja maratone, siis peavad ka siin, kodus kõik sõitmised - suusatamised - jooksmised kõige paremini korraldatud saama. Ja see ongi meil sinna suunda - ehk lausa maailma parimate sõitude tasandile minemas. See hinnang on antud ilma liialdamata. Sest vaadake - kui loodus on kinkinud meile nii suurepärased maastikud, siis ei tohi käpardlik rajatöö või hoolimatu teenindus karuteenet teha.

Kui loeme meie suusamaratonide mastimänniks õigustatult Tartu oma, siis saavad kõik teised temalt oma arengumõteteks ideid hankimas käia. Samas jääb igale suusamaratonile oma nägu ja koht. Mis aga eriti meeldiv - maratonidele tuleb lisa. Sel talvel tõusis tuhast näiteks Sakala maraton. Tubli! Sealkandis on ju nii meeldivad maastikud, mida mäletan nüüdki, oma kunagisest seal tehtud sõite meenutades. Jah, Sakala kõrgustikul peab oma suusasõit olema. Nii et indu ja pingutamistahet , mida läheb ühe uue sõidu rajaleaitamisel alati vaja...

Selline sai siis mõtisklus maratoniga kaasnevast, kus on nähtud nii buume kui langusi. Arenguid küll üles-, küll allapoole. Praeguses seisus tundub, et oleme tänu suurepärastele lumeoludele, aga kindlasti ka laienenud liikumisharrastuse mõjule taas tõusulainel. Uusi tegusid, vajalikke muudatusi ootavad aga nii suusatajad kui sõidukorraldajad. Neist pole pääsu, sest n.ö. tellimus hakkab pakkumist ületama...

Kas suundub Tartu maraton õigepea ka üle 10 tuhande osaleja piiri, liigub ta sama malli mööda nagu maailma mainekam - Vasaloppet? Kas jääb kõigi teiste maratonide arvukus enam-vähem samale tasandile? Ning viimane küsimus - palju mahub üleüldse suusaüritusi meie talvedesse?

Nii et arutamist kui palju.

Aga see on ju ülimalt mõnus, kui saab vaagida neid asju, mis üha suuremale hulgale inimestele korda lähevad.

Powered by Create your own unique website with customizable templates.