4 / Viiskümmend viis suusatamisviisi ...
Kas palju või vähe ?
Hea ja asjakohane küsimus. Ning põhjendatud, sest tõesti - kui tipptasandil aetakse läbi ca kümnekonna suusatamisviisiga, siis lihtne harrastaja ei pruugi küll nii paljut kasutada. Kui meenutada üht kunagist Ukraina suusateoreetikust professorit, siis temal läks kõigi suusaviiside kirja panemisel see arv isegi üle 55! Temal ajas selle arvu nii suureks igat sorti rakendusliku (militaarse) poole sissearvamine – á la seljakoti ja automaadiga suusataja aia alt läbironimine, ilma suuski alt võtmata.
Kui vaatad seda NL omaegsest II maailmasõjajärgsest suusaõpikust võetud pilti, siis pidi see võitleja sõitma kustahes ja kuidas tahes, peamine, et saaks edasi, jääks märkamatuks ning hävitaks vaenlase. Suusatamine on olnud tõesti oma juurtega jahimeeste, polaaruurijate ja muidugi ka sõdurite varamus, sest vaid nii sai teatud oludes edasi, ei pidanud kõhust saati lumes sumpama... ja JÄÄDI ELLU ... ------------------------------------------------------------- |
Olgu selle rakendus- ja militaarsuusatamise sissearvamisega nii või naa, aga ühe pisut hilisemast ajast pärineva klassifitseerimata suusatamisviisi paneksin küll kohe siia juurde... Kui uisu ja klassika suure kaklemise ajal pakuti välja kõikvõimalikke variante, siis nähti ka tollase tippmehe Gunde Swani esituses päris uut sõiduviisi, mis lõi muidugi suusaringkonnad taas kihama. On see siis uus ja võimas samm? Rootslaste salarelv ? Aga eks see pooluisusammsõiduviisi diagonaaltõukeline ( KZ poolt antud nimetus) variant kandis rohkem rohkem tembutamise pitserit, ehkki iva oli olemas... Mida sellest arvata, kas peaks niisuguse ka 55 hulka arvama või hoopis välja jätma ? No eks ta selline FIS-i pomode ärritamise värk ikka oli ! Peale Swani ei teata eriti kedagi muud, kes oleks "uuendust" katsetanud... |
Niimoodi on siis nüüd suusatamisviiside arvu osas paras segadus tekitatud. Mida siis võtta ja mida jätta? Kui suusaoskuse täiuslikust omandamisest lähtuda, siis peab ikkagi võimalikult lihtsamast suuskadel liikumisest (toimetamisest) alustama ja kindlasti kõige keerukaima sõiduviisiga lõpetama. No näiteks - alguseks võiks olla tasasel tehtavad asjad. Näiteks suusatõste ja suusanina pööramine uude suunda ehk tõstepööre ümber suusa kandade ehk lehvikpööre eest. Täiuslikumaks pakuksin ehk head vahelduvatõukelise klassikalise suusatehnika kasutamist raskel tõusul, kus suusk kipub iga hetk küll tagasi andma, aga suusataja on nii täiuslike oskuste ja heade võimetega, et oskab ka sellistes tingimustes veel suusa libisema saada... Aga kõigest sellest juba täpsemalt neil külgedel , kus hakatakse tõusuviise käsitlema.
Kui aga veel 55 -st rääkida , siis selle numbri piiresse kõiksuguste suusatamisviiside hulk ka jääb. Ning lisaks kõigele on ju nii kena ju öelda, et suusatamisviise, mida oskan on - viiskümmend viis.
Nüüd aga hakkame neid üle vaatama ! Ikka teatud jaotuste ehk klassifikatsiooni järgi. No näiteks - esmalt tõusu- ja siis laskumisviisid. Et koos oleksid käsitletud sama eesmärki - sobivust, saavutatavat kiirust ning ka ohutust tagavad tegevused. Ning ikka õppimise kuldgreeglit - lihsamalt keerulisemale - silmas pidades...
Hakkame siis pihta !
Kui aga veel 55 -st rääkida , siis selle numbri piiresse kõiksuguste suusatamisviiside hulk ka jääb. Ning lisaks kõigele on ju nii kena ju öelda, et suusatamisviise, mida oskan on - viiskümmend viis.
Nüüd aga hakkame neid üle vaatama ! Ikka teatud jaotuste ehk klassifikatsiooni järgi. No näiteks - esmalt tõusu- ja siis laskumisviisid. Et koos oleksid käsitletud sama eesmärki - sobivust, saavutatavat kiirust ning ka ohutust tagavad tegevused. Ning ikka õppimise kuldgreeglit - lihsamalt keerulisemale - silmas pidades...
Hakkame siis pihta !