3 / ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
Jälginud ja pildistanud päris pikalt luigepere tegemisi, sain korraliku õpitunni, kuidas ... õpetamine käib . Kannatab täielikult üle võtta ka suusaõppesse /foto : K. Zilmer
Suusatamise õppimise ja õpetamise lehekülg käsitleb enne konkreetsete suusatamisviiside juurde minemist suusaõppe kõige üldisemaid seisukohti.
See on küllaltki keerukas küsimus, seda enam , et kui veebilehe koostamisel on viidatud pea et poole sajandi kogemuse üldistamisele, siis on selle aja jooksul olnud ka õpetamises erinevaid tendentse ja lähenemisi. Mõned näited siinkohal selgituseks .
Läbi aegade on olnud aruteluks- millest õpet alustada, et kõik toimuks loogilises ja loomulikus järjestuses. Samuti on arutletud seoses uisusammu tulekuga suusatamisse - mida siis ennem õpetada - kas uisku või klassikat. Kui alguses pidi kogu aeg klassikat sõitnud suusatajad üle minema uisule, seda juurde õppides, siis nüüd on olukord teine - iga suusatamist õppima asuv isik saab teha valikud ja oleks hea, kui ta selle juures saaks suusaõpetajate poolt nõustamist. Nii et põhimõttelisi küsimusi jätkub, aga üldistavalt saab küll öelda, et mida rohkem suusatamisviise tuntakse ja osatakse kasutada, seda suuremad on suusataja võimalused neid erinevates oludes ja ka erinevatel eesmärkidel kasutada. Kogu see suusaoskuse pagas peab olema aga omavahel hästi seostatud ja mis veel tähtsam - korraliku algõpetuse kaudu üles ehitatud.
Järgnevates osades tulevadki need küsimused käsitlemisele, kus juba esimese asjana tutvustatakse suusatamise õppimise ja õpetamise ühtset süsteemi, mida nende ridade autor nimetab isegi suusaoskuste maja ehitamiseks. Aga maja just seetõttu, et maja ehituseks on esmalt luua tingimused. Suuusaõppes on selleks ning tagavad edukuse sobiv ja hooldatud varustus, õigesti valitud õppekoht ja soodsad ilmatingimused. Nende olemasolul saab siis alustada ka vundamendi rajamist, milleks suusaõppes kasutatavaks "materjalideks" on mitmed kohanemis- ja tasakaaluharjutused. Edasi tulevad "ehitamisele" nagu kaks seina - uisu ja klassika oma , mida tuleb ikka vaheldumisi "üles laduda". Samas on eriti tähtis, et need kaks seina omavahel ühendatud saaks ja nendeks on suusatamisviisid, mida kasutatakse nii usisus kui klassikas - - laskusmisviisid, kurvitehnika, pöörded ja pidurdused. Saanud valmis "vundamendi ja seinad" viiakse lõpuks siis kõik omandatud suusatamisviisid kokku "katuse" ehk tervikliku suuusaoskuse alla. Selline tehnika "ehitus " peab vastu pidama mistahes oludes ja olema kasutada millal vaid.
Alljärgneval " majapildil" näeb head põhioskuste vundamenti ja siis rooma numbritega I - III tähistatud õppimisvariante :
I variant - õpitakse slegeks ja "laotakse üles" vaid üks sein , katust aga sellele ei püstita
II variant teostab end uisutehnika "seina " ehitamisega ja ka see ei taga täielikku suusaoskust
III variant toimib nii nagu ikka majaehitusel, ehitatakse nii üht kui teist seina ja ka neid ühendavaid lülisid, nüüd kannatab varsti sellele ka integreeritud ja tasakaalustatud suusatehnika oskuse "katuse" peale sobitada.
See on küllaltki keerukas küsimus, seda enam , et kui veebilehe koostamisel on viidatud pea et poole sajandi kogemuse üldistamisele, siis on selle aja jooksul olnud ka õpetamises erinevaid tendentse ja lähenemisi. Mõned näited siinkohal selgituseks .
Läbi aegade on olnud aruteluks- millest õpet alustada, et kõik toimuks loogilises ja loomulikus järjestuses. Samuti on arutletud seoses uisusammu tulekuga suusatamisse - mida siis ennem õpetada - kas uisku või klassikat. Kui alguses pidi kogu aeg klassikat sõitnud suusatajad üle minema uisule, seda juurde õppides, siis nüüd on olukord teine - iga suusatamist õppima asuv isik saab teha valikud ja oleks hea, kui ta selle juures saaks suusaõpetajate poolt nõustamist. Nii et põhimõttelisi küsimusi jätkub, aga üldistavalt saab küll öelda, et mida rohkem suusatamisviise tuntakse ja osatakse kasutada, seda suuremad on suusataja võimalused neid erinevates oludes ja ka erinevatel eesmärkidel kasutada. Kogu see suusaoskuse pagas peab olema aga omavahel hästi seostatud ja mis veel tähtsam - korraliku algõpetuse kaudu üles ehitatud.
Järgnevates osades tulevadki need küsimused käsitlemisele, kus juba esimese asjana tutvustatakse suusatamise õppimise ja õpetamise ühtset süsteemi, mida nende ridade autor nimetab isegi suusaoskuste maja ehitamiseks. Aga maja just seetõttu, et maja ehituseks on esmalt luua tingimused. Suuusaõppes on selleks ning tagavad edukuse sobiv ja hooldatud varustus, õigesti valitud õppekoht ja soodsad ilmatingimused. Nende olemasolul saab siis alustada ka vundamendi rajamist, milleks suusaõppes kasutatavaks "materjalideks" on mitmed kohanemis- ja tasakaaluharjutused. Edasi tulevad "ehitamisele" nagu kaks seina - uisu ja klassika oma , mida tuleb ikka vaheldumisi "üles laduda". Samas on eriti tähtis, et need kaks seina omavahel ühendatud saaks ja nendeks on suusatamisviisid, mida kasutatakse nii usisus kui klassikas - - laskusmisviisid, kurvitehnika, pöörded ja pidurdused. Saanud valmis "vundamendi ja seinad" viiakse lõpuks siis kõik omandatud suusatamisviisid kokku "katuse" ehk tervikliku suuusaoskuse alla. Selline tehnika "ehitus " peab vastu pidama mistahes oludes ja olema kasutada millal vaid.
Alljärgneval " majapildil" näeb head põhioskuste vundamenti ja siis rooma numbritega I - III tähistatud õppimisvariante :
I variant - õpitakse slegeks ja "laotakse üles" vaid üks sein , katust aga sellele ei püstita
II variant teostab end uisutehnika "seina " ehitamisega ja ka see ei taga täielikku suusaoskust
III variant toimib nii nagu ikka majaehitusel, ehitatakse nii üht kui teist seina ja ka neid ühendavaid lülisid, nüüd kannatab varsti sellele ka integreeritud ja tasakaalustatud suusatehnika oskuse "katuse" peale sobitada.
Kui nüüd keegi ütleb vahele - et mina ei taha klassikalise tehnikaga mässata aga mulle istub ja meeldib rohkem uisku sõita, siis pole häda midagi . Otsi tuge siis oma "oskuste majas " enam uisutehnika "seinast" ja kasuta rohkem seal leiduvaid uisuoskusi, mida klassikatehnika põhioskuste omamine kuidagi ju ei sega. Rääkimata paaristõukelisest sammuta sõiduviisist, mis varustuse täienemise, suusahoolduse uuenduste ja eriti radade täiustamisega mängib suusataja liikumisviisides üha suuremat rolli. Ainult paaristõugetega läbi sõidetav sprint või ka pikim suusamaraton Vasaloppet on selle ehedaks näiteks...
See kõik vaid kinnitab, et suusatamise õppimise ja õpetamise protsess on paljuski kindlaid reegleid järgiv, samas aga muutustega kaasaskäiv ning alati väga individuaalset lähenemist nõudev tegevus. Nagu enamus liigutustegevusi mistahes spordialal.
See kõik vaid kinnitab, et suusatamise õppimise ja õpetamise protsess on paljuski kindlaid reegleid järgiv, samas aga muutustega kaasaskäiv ning alati väga individuaalset lähenemist nõudev tegevus. Nagu enamus liigutustegevusi mistahes spordialal.
Foto : Jef Maion
