Vaba tahe viib appi !
Rahulikum arutlushetk viitab, et kõik on korraldajate poolt valmis, MK heitlus võib alata / foto: H. Piiskoppel
Täna. 13.detsembril 2021 saab tõdeda, et järjekordne MK etapp Tehvandil tõi eelmisel nädalal kohale maailma parimad kahevõistlejad, kellele pakuti taas head võistluskorraldust, mida ei suutnud rikkuda isegi kapriisitsenud ilmaolud. Nagu ikka, olid platsis kõik meie parimad asjatundjad eesotsas peakorraldajast KV spetsi Ago Markvardiga , kelle sõnul töötas selle võistluse nimel ca 250 inimest. Igaühel neist väga konkreetne töölõik, millest ühtki ei saa lugeda vähemtähtsaks , sest neist kõigist korjubki kokku see, mis teeb ühe võistluse hästi korraldatuks.
Kõik need, esmalt ikkagi vabast tahtest appi tulnud väärivad tunnustust ja samas on neil kõigil taolises ühistegutsemises veel palju sellist, mis neid taas ja taas appi minema viib. Ja seda mitte ainult kodukamarale, aga kaugemalegi ning väga tippmiste ürituste korraldusseltskondadesse. Nagu järgneva suurte kogemustega abimehe - Paavo Naela puhulgi, kes alljärgnevas oma mõneaastataguseid Seefeldi MM - il kogetud muljed kirja pani...
Kõik need, esmalt ikkagi vabast tahtest appi tulnud väärivad tunnustust ja samas on neil kõigil taolises ühistegutsemises veel palju sellist, mis neid taas ja taas appi minema viib. Ja seda mitte ainult kodukamarale, aga kaugemalegi ning väga tippmiste ürituste korraldusseltskondadesse. Nagu järgneva suurte kogemustega abimehe - Paavo Naela puhulgi, kes alljärgnevas oma mõneaastataguseid Seefeldi MM - il kogetud muljed kirja pani...
Seefeldi orgstaffi liige PN kõigi ametlike tunnusmärkidega
Tavaliselt on Seefeldi 2019.aasta MM-i murdmaasuusatamise võistluste ümber vallutanud meediaruumi ikka toimunud dopingujuhtumid, aga leidub ka asju, mida kuuldes saab sealset suurvõistlust ka pisut teisest küljest meenutada. Seda tänu Saku suusaentusiastile Paavo Naelale, kes kaks aastat varem Lahti MM-l vabatahtlikuna tegutsedes võttis koos sõbra Otto Riisenbergiga "tööplaani" ka Seefeldisse appi minna. Täielikust ning ehedast vabast tahtest, end korraldajarolli pannes ja tuues ka sealseid kogemusi kaasa nii kodukanti Sakku kui laiemalt Eestissegi. Et Paavo on olnud rida aastaid ametis väga mitmete (suur)võistluste korralduses, omab FIS-i TD pädevust, siis võeti taoline "Eesti saadik" lahkesti suurde ning rahvusvahelisse MM-tiimi vastu.
Edasi aga juba Paavo toonaseid muljeid ja mõningaid tema emotsionaalseid pilte ka...
Edasi aga juba Paavo toonaseid muljeid ja mõningaid tema emotsionaalseid pilte ka...
Seefeld, mis algas Lahtist
4.märts 2017, põhjaalade maailmameistrivõistlused Lahtis on lõppenud. Kõrvades kumiseb veel soome suusafännide „Iivo-Iivo-Iivo!“, kui läheme sõber Ottoga Lahti kesklinnas restorani end suurvõistluse lõpu puhul õhtusöögiga premeerima. Oleme kaks nädalat osalenud vabatahtlike abilistena võistlusradade töörühmas.
Sattume saksakeelse seltskonna kõrvallauda. Tunneme ära järgmise MMi korraldaja Seefeldi delegatsiooni. Teeme juttu ja pakume end abilisteks. Nad on nõus. Nii sündiski esialge plaan osaleda 2019 aasta suusatamise maailmameistrivõistlustel vabatahtlike abilistena.
Oma taotlusankeedi esitasin aegsasti – 2017 aasta novembris. Positiivne vastus saabus augustis 2018. Edasi sain planeerida reisi ning majutust. Minu õnneks tundsin Seefeldi lähedal asuva spordikooli juhatajat, kes pakkus majutust minule sobivatel tingimustel. Alternatiiv oleks olnud ööbida Seefeldi kooli ruumides koos kuuekümne teise vabatahtlikuga või kulukama variandina mõnes hotellis.
Soodsama lennupileti broneerimiseks tuli see osta mitu kuud varem. Plaanisin osaleda Tartu Maratonil ning reisida järgmisel päeval, 18.veebruaril. Lennureisiga jõudsin Münchenisse, kust edasi Seefeldisse sõitsin bussiga. Kaks pool tundi bussisõitu Flixbusiga maksis 20€. Sõber tuli bussijaama vastu ja aitas mind transpordiga spordikooli ühiselamusse, kus ööbisin järgmised kaks nädalat.
Järgmisel päeval sõitsin Seefeldisse, et end akrediteerida, saada kaela vastav kaart ning selga vabatahtliku töövorm. Töövorm koosnes soojast jopest ning pükstest, lukuga fliisist ning õhemast pikkade käistega spordisärgist, lisaks veel müts, peapael ning kindad. Hiljem töö käigus selgus, et täiesti piisav varustus. Ainult Lahtis saime ka seljakoti, mis on oluline abivahend ööbimis- ja töökoha vahel liikudes. Õnneks oli mul see kott kaasas.
Kui vorm käes, läksin uurima kus asub minu töökoht – olin määratud murdmaasuusatamise finišikoridori töörühma.
4.märts 2017, põhjaalade maailmameistrivõistlused Lahtis on lõppenud. Kõrvades kumiseb veel soome suusafännide „Iivo-Iivo-Iivo!“, kui läheme sõber Ottoga Lahti kesklinnas restorani end suurvõistluse lõpu puhul õhtusöögiga premeerima. Oleme kaks nädalat osalenud vabatahtlike abilistena võistlusradade töörühmas.
Sattume saksakeelse seltskonna kõrvallauda. Tunneme ära järgmise MMi korraldaja Seefeldi delegatsiooni. Teeme juttu ja pakume end abilisteks. Nad on nõus. Nii sündiski esialge plaan osaleda 2019 aasta suusatamise maailmameistrivõistlustel vabatahtlike abilistena.
Oma taotlusankeedi esitasin aegsasti – 2017 aasta novembris. Positiivne vastus saabus augustis 2018. Edasi sain planeerida reisi ning majutust. Minu õnneks tundsin Seefeldi lähedal asuva spordikooli juhatajat, kes pakkus majutust minule sobivatel tingimustel. Alternatiiv oleks olnud ööbida Seefeldi kooli ruumides koos kuuekümne teise vabatahtlikuga või kulukama variandina mõnes hotellis.
Soodsama lennupileti broneerimiseks tuli see osta mitu kuud varem. Plaanisin osaleda Tartu Maratonil ning reisida järgmisel päeval, 18.veebruaril. Lennureisiga jõudsin Münchenisse, kust edasi Seefeldisse sõitsin bussiga. Kaks pool tundi bussisõitu Flixbusiga maksis 20€. Sõber tuli bussijaama vastu ja aitas mind transpordiga spordikooli ühiselamusse, kus ööbisin järgmised kaks nädalat.
Järgmisel päeval sõitsin Seefeldisse, et end akrediteerida, saada kaela vastav kaart ning selga vabatahtliku töövorm. Töövorm koosnes soojast jopest ning pükstest, lukuga fliisist ning õhemast pikkade käistega spordisärgist, lisaks veel müts, peapael ning kindad. Hiljem töö käigus selgus, et täiesti piisav varustus. Ainult Lahtis saime ka seljakoti, mis on oluline abivahend ööbimis- ja töökoha vahel liikudes. Õnneks oli mul see kott kaasas.
Kui vorm käes, läksin uurima kus asub minu töökoht – olin määratud murdmaasuusatamise finišikoridori töörühma.
|
Mustad täpid Euroopa kaardil näitavad MM-il ka Eesti vabatahtlike osalust.
Siin on aga lausa suvises vormis Paavo juba oma "tööpostil" - suusastaadionil
|
Kogu tegevust staadionil koordineeris staadioniülem. Tema oli nii hõivatud, et me sel päeval ei kohtunudki. Samas õnnestus mul kohtuda finišiülem Sebastianiga, kes oligi minu töörühma juht ning panime paika esimese tööpäeva tööajad. Edasipidised plaanid kujunesid sujuvalt ja vastavalt tööriistakuuri seinale kinnitatud võistluste ja treeningute graafikule.
Samal õhtul toimus ka vabatahtlike üldine instrueerimine – võistluskeskuse meediasaalis. Kogu kõnepool esitati saksa keeles ning slaidimaterjal inglise keeles. Kohati oli tüütu, sest räägiti pikalt üle seda juttu mille me olime juba saanud e-mailiga. Kuid kuulasime kannatlikult lõpuni ära. Ja siis kiiresti „koju“, sest järgmisel päeval ootas ees esimene tööpäev.
Samal õhtul toimus ka vabatahtlike üldine instrueerimine – võistluskeskuse meediasaalis. Kogu kõnepool esitati saksa keeles ning slaidimaterjal inglise keeles. Kohati oli tüütu, sest räägiti pikalt üle seda juttu mille me olime juba saanud e-mailiga. Kuid kuulasime kannatlikult lõpuni ära. Ja siis kiiresti „koju“, sest järgmisel päeval ootas ees esimene tööpäev.
Kõik peab täpselt ja kenasti paika saama !
Äratus kell 5:10, et jõuda 5:42 rongile. Esimese rongiga Innsbrucki ja sealt teisega Seefeldi. Kokku poolteist tundi. Veel kaks kilomeetrit jalutamist ja olingi 7:30 suusastaadionil. Seltskond oli juba koos ja peale lühikest plaanipidamist asusime tegutsema. Täna ja ka järgnevatel päevadel oli meie põhitegevuseks finišikoridoride ja lõpujoone tähistamine. Võib tunduda lihtne, kuid see töö sisaldas palju mõõtmist, et tagada täpne ja tele jaoks nägus tulemus. Lõpukoridoride pikkuseks oli sada meetrit, mille tähistasime „plastporganditega“ – see on tähiste kõige ligilähedasem kirjeldus, tähise alaosa oli tervavatipuline plastpulk, mille otsa kroonis sinistest jõhvidest tutt. Akudrelliga auk lumme ja porgand sisse, iga 2,5m järel üks. Kui liinid paigas, tuli lõpujoone – 12 meetrise punaseks värvitud puitlati lumme matmine. See oli äärmiselt täpne töö, sest see oli fotofiniši aluseks.
Äratus kell 5:10, et jõuda 5:42 rongile. Esimese rongiga Innsbrucki ja sealt teisega Seefeldi. Kokku poolteist tundi. Veel kaks kilomeetrit jalutamist ja olingi 7:30 suusastaadionil. Seltskond oli juba koos ja peale lühikest plaanipidamist asusime tegutsema. Täna ja ka järgnevatel päevadel oli meie põhitegevuseks finišikoridoride ja lõpujoone tähistamine. Võib tunduda lihtne, kuid see töö sisaldas palju mõõtmist, et tagada täpne ja tele jaoks nägus tulemus. Lõpukoridoride pikkuseks oli sada meetrit, mille tähistasime „plastporganditega“ – see on tähiste kõige ligilähedasem kirjeldus, tähise alaosa oli tervavatipuline plastpulk, mille otsa kroonis sinistest jõhvidest tutt. Akudrelliga auk lumme ja porgand sisse, iga 2,5m järel üks. Kui liinid paigas, tuli lõpujoone – 12 meetrise punaseks värvitud puitlati lumme matmine. See oli äärmiselt täpne töö, sest see oli fotofiniši aluseks.
Rihtimist ja sättimist kui palju...
MM - i maaliline areen on avatud
|
|
Siin on aga treeningule tulemas juba maailma tipud - Kläbo (n 1) ja Ustjugov (6). Siinkohal veel sõbralikult...
Esindame Eestit !
Kui tööd tehtud, saime staadionialal ringi vaadata ja uudistada, mida teevad teised ning milline näeb välja kõrval asuv suusahüppemägi ja külalisteala.
Lõunasöök, ehk ainuke söögikord mida vabatahtlikele päevas pakuti, serveeriti vabatahtlike keskuses – WM Hall’is. Tõenäoliselt tavapäraselt mingi spordihall, mis oli ümber kohandatud suurvõistluste vajadustele vastavaks. Esimese lõunasöögi ajal sain teada, et ma ei olegi ainuke abiline Eestist – on veel ka Pille Muni, kelle tegevus oli seotud hüppemägede maandumisnõlva hooldustöödega. Tema oli esimese nädala Innsbrucki hüppemäel ja teise Seefeldis.
Lõunasöök, ehk ainuke söögikord mida vabatahtlikele päevas pakuti, serveeriti vabatahtlike keskuses – WM Hall’is. Tõenäoliselt tavapäraselt mingi spordihall, mis oli ümber kohandatud suurvõistluste vajadustele vastavaks. Esimese lõunasöögi ajal sain teada, et ma ei olegi ainuke abiline Eestist – on veel ka Pille Muni, kelle tegevus oli seotud hüppemägede maandumisnõlva hooldustöödega. Tema oli esimese nädala Innsbrucki hüppemäel ja teise Seefeldis.
Töö kõrval veel palju huvitavat
Juba esimesel päeval kohtasin paljusid tuttavaid, keda tundsin seoses oma varasema tööga suusaelu korraldamisel. See on üks paljudest põhjustest miks vabatahtliku abilise töö ette võtta. Lisaks juba tuttavatele inimestele kohtad ka uusi, mis teeb kohalviibimise veelgi huvitavamaks ja väärtuslikumaks.
Endistel kuulsustel Juha Mietol ja Gunde Swanil polnud jutukaaslastest puudu
|
|
Eksootikat nii Trinidad ja Tobago mehele kui MM-le
Esimesel päeval toimus kvalifikatsioonivõistlus nö kolmanda maailma suusatajatele, kellest nii naiste, kui meeste konkurentsis pääses 10 paremat MM programmi individuaaldistantsi starti. Nii näiteks nägime suusatajaid Türgist, Belgiast, Kreekast, Brasiiliast, Trinidad ja Tobagost, Taist, Liibanonist ja teistest suusatamise mõistes eksootilitest riikidest.
Kõrvalmärkusena märgin ära, et maailmameistrivõistluste peasponsor oli Soome ettevõte Stora Enso (mitte mõni suurkompanii Kesk-Euroopast), kes pealtvaatajate puhkealal jagas oma infopunktis soovijatele topside sees kaasa kuuseistikuid. Väga tore ja keskkonnasõbralik ettevõtmine.
Järgnevatel päevadel järgnes tavapärane maailmameistrivõistluste programm – sprindid, individuaaldistantsid, suusavahetusega sõidud ja teatevõistlused ning maratonid. Murdmaasõitude vahele mahtusid ka kahevõistluse murdmaasõidud. Reeglina toimus samal päeval üks murdmaasuusatamise ja üks kahevõistluse murdmaa võistlus ja/või treening. See tähendas aga, et peale esimese sõidu lõppu tuli kiiresti ümber seada finišikoridorid teise sõidutehnika tarbeks. Võistluste käigus oli meie meeskonna kohustuseks ka võistlejate abistav ja suunav tegevus. See andis meile võimaluse näha maailmatippsuusatajaid väga lähedalt ning tajuda nende vahetuid emotsioone peale finišit. Näiteks oli üks ärevamaid hetki sprindipäeval Vene ja Norra suusataja vaheline konflikt. Mitte, et see suusatamisele omane oleks või au teeks, aga samas näitab see suusatamise emotsionaalset poolt.
Samuti peab olema valmis võistluste käigus esile kerkivateks ootamatusteks – nii näiteks sattus meie rühma liige juurde ühe terviserikkega vabatahtliku elustamisprotsessile. Hiljem selgus, et meditsiinimeeskonnale üle antud terviserikkega mehe elu kahjuks päästa ei õnnestunud. Sügavalt liigutav oli ka teisel võistlusnädalal toimunud politseihaarang dopingutarvitamises kahtlustatute tabamiseks. Need sündmused juhtuvad ja mõjutavad kõiki, kes võistlustega seotud, samas tuleb leida tee neist juhtumitest „läbi“ ning keskenduda oma töös parimale sooritusele. Sellised on väga õpetlikud hetked ning omamoodi huvitavad läbielamised, mis annavad väärtuslikud kogemused hilisemas elus ootamatustega toime tulemiseks.
Haarake vaba tahte võimalusest ja te ei kahetse!
Kahenädalase perioodi jooksul oli meil üks vabapäev. Kasutasin seda, et reisida mõned kilomeetrid eemale Leutachi, kus on harrastussuusatamise keskus. Läksin kohale esimese võimaliku transpordiga, et saada osa värskest rajast ning päikselisest hommikust. Täiuslikult õnnestunud suusapäev, mida ei rikkunud isegi selle hooaja ainukese kukkumise käigus murdunud suusakepp.
Vabatahtlikele oli kavas igal teisel päeval mingi ettevõtmine. Mina jõudsin osaleda koogipäeval ja mäesuusaõhtul. Kasiino- ja uisutamise õhtutest loobusin. Samas käisin lühemate tööpäevade õhtutel majutuspaiga läheduses mägiradadel jalutamas. Vabatahtliku tegevus annab võimalusi tutvuda uute paikadega ning kogeda kohalikku elu, tasub vaid uurida ja huvi tunda.
Kahenädalase perioodi jooksul oli meil üks vabapäev. Kasutasin seda, et reisida mõned kilomeetrid eemale Leutachi, kus on harrastussuusatamise keskus. Läksin kohale esimese võimaliku transpordiga, et saada osa värskest rajast ning päikselisest hommikust. Täiuslikult õnnestunud suusapäev, mida ei rikkunud isegi selle hooaja ainukese kukkumise käigus murdunud suusakepp.
Vabatahtlikele oli kavas igal teisel päeval mingi ettevõtmine. Mina jõudsin osaleda koogipäeval ja mäesuusaõhtul. Kasiino- ja uisutamise õhtutest loobusin. Samas käisin lühemate tööpäevade õhtutel majutuspaiga läheduses mägiradadel jalutamas. Vabatahtliku tegevus annab võimalusi tutvuda uute paikadega ning kogeda kohalikku elu, tasub vaid uurida ja huvi tunda.
Norra suusafännid on omaette vaatamist väärt nähtus - nii ka Seefeldis
Maailmameistrivõistluste programm kestab kaks nädalat ja see on piisav, et saada kätte elamused ja kogemused, mida jaksad veel talletada ja kaasa võtta. Teise nädala lõpuks hakkas juba kuhjuma teatav väsimus ning tekkima koduigatsus. Olen rahul, et tegin otsuse osaleda ning tänulik võimaluse eest lülitada ennast välja igapäevasest rutiinist ning kogeda midagi erilist. Julgen soovitada analoogseid sündmusi kõigile, kellel huvi spordi, reisimise ja uute kogemuste vastu.
Selline oli Paavo Seefeldi "tegevusraport" ja pole kahtlustki, et teda näeb peagi taas kuskil midagi korraldamas. Oma aega andmas ja oskusi jagamas. Ehk minnakse siis koos sõber Otto Riisenbergiga, kel jäi seekord vahele, kuna tema plaani oli tulnud nüüdseks hoopis teiselaadne - Bostoni maratoni läbimise "projekt".
Jõudu, vaba tahte saadikud, teie tegevus teeb teile au! Eriti seda veel sageli silma hakkava ning uskumatu saamahimu taustal ...
Jõudu, vaba tahte saadikud, teie tegevus teeb teile au! Eriti seda veel sageli silma hakkava ning uskumatu saamahimu taustal ...
