Jüri Voodla - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
28.jaanuaril 2020. a. tunnustati tema tööd EV Presidendi poolt Valgetähe V astme teenetemärgiga
Teenetemärgi üleandmine 21.veebruaril 2020 / foto: Eero Vabamäe
Sellise tunnustamise puhul kirjutatu võtab lühidalt kokku tema spordimeheliku pühendumuse...
Jüri on oma suusatajakarjääriga eelkõige just möödunud sajandi 70.-ndatel üsna maailma tipus olnud suusamees. Ilmutades end juba 1965.aastal koolipoisina ühel võistlusel toonast Eesti esisuusatajat, I Tartu maratoni võitjat Rein Tikku võites. See oli uudis, mis levis kulutulena suusaringkondades , andes samas selgelt märku, et Tallinnas, Kalju Valguse käe all harjutab üks sitke ja tõsist tahtmist täis noor suusataja. Edasine tee viiski teda meie parimaks nooreks ning tasahilju hakati koos treeneriga ka meeste klassi "ust lahti murdma".
Jüri on oma suusatajakarjääriga eelkõige just möödunud sajandi 70.-ndatel üsna maailma tipus olnud suusamees. Ilmutades end juba 1965.aastal koolipoisina ühel võistlusel toonast Eesti esisuusatajat, I Tartu maratoni võitjat Rein Tikku võites. See oli uudis, mis levis kulutulena suusaringkondades , andes samas selgelt märku, et Tallinnas, Kalju Valguse käe all harjutab üks sitke ja tõsist tahtmist täis noor suusataja. Edasine tee viiski teda meie parimaks nooreks ning tasahilju hakati koos treeneriga ka meeste klassi "ust lahti murdma".
Tüüpiline selle aja pilt , millel Eesti esisuusataja Rein Tikk leeklambi, abilise ning kaltsuga oma puusuuska puhastamas /foto ESM
Kergelt see ei läinud, sest Rein Tikk, Valeri Zelentsov, Are Roonet, Hain Kinks ja terve rida toonaseid suusatajaid tegid ridamisi häid sõite ja nii saigi oma esimese Eesti MV "kulla" Jüri alles 1974.aastal. Ainult teatekuld tuli varem - 1970.aastal. Sedagi koos " vanade meestega" dünamolaste värvides sõites ja tasapisi nende usaldust pälvides, kuid ka märku andes, et temaga tuleb üha rohkem ja rohkem arvestama hakata.
1972.a. OM-i teatekulla - NL nelikus võinuks kenasti ka Jüri Voodla olla, sest tasemelt oli ta seda väärt
Üleliidulisel areenil
...oli kõik veelgi kordasid raskem. Toonast NL tippu vedas ju maailma esisuusatajaks pürgiv Vjatšeslav Vedenin, kes, nagu Jürigi, oli dünamolane ja esindas kuulsat ning võimsat Pavel Koltšini koolkonda. Nii et juba dünamolaste koondisse pääs osutus tõsiseks pähkliks ning kui Jüri sinna koha välja võitles, nagu 1972. aastal, tuli ka NL meistritiitel 4 x10 km teatesõidus.
...oli kõik veelgi kordasid raskem. Toonast NL tippu vedas ju maailma esisuusatajaks pürgiv Vjatšeslav Vedenin, kes, nagu Jürigi, oli dünamolane ja esindas kuulsat ning võimsat Pavel Koltšini koolkonda. Nii et juba dünamolaste koondisse pääs osutus tõsiseks pähkliks ning kui Jüri sinna koha välja võitles, nagu 1972. aastal, tuli ka NL meistritiitel 4 x10 km teatesõidus.
Meie teenekad suusamehed - treener Kalju Valgus ja rajal alati sitkelt heidelnud Jüri Voodla. Neid kartis 1/6 planeedist ja põhjendatult... /foto : ESL arhiiv
Selle 1972.aastaga
... on seotud ehk ka Jüri suurimad võimalused. Käega katsutavasse kaugusse jäi lausa Sapporo OM. Minek oli sel hooajal tõesti hea, mida ilmestas ka see, et kuigi olümpiakoondis tehti lõpuks siiski ilma temata, sõitis ta pärast OM-i NL MV-l end 30 km distantsil 4. kohale, edestades veenvalt ka mitmeid olümpialasi. Eks sai sel ajal tunda sedagi, et kui koondise koostamisel oli "mehi lähemalt võtta", siis mindi ikka "oma poistega" või nagu sellele ajale veel tüüpiline - ei jõudnud mõned kaugema kandi sportlase välissõidu ankeedid õigeks ajaks Moskvasse kohale...
... on seotud ehk ka Jüri suurimad võimalused. Käega katsutavasse kaugusse jäi lausa Sapporo OM. Minek oli sel hooajal tõesti hea, mida ilmestas ka see, et kuigi olümpiakoondis tehti lõpuks siiski ilma temata, sõitis ta pärast OM-i NL MV-l end 30 km distantsil 4. kohale, edestades veenvalt ka mitmeid olümpialasi. Eks sai sel ajal tunda sedagi, et kui koondise koostamisel oli "mehi lähemalt võtta", siis mindi ikka "oma poistega" või nagu sellele ajale veel tüüpiline - ei jõudnud mõned kaugema kandi sportlase välissõidu ankeedid õigeks ajaks Moskvasse kohale...
Jüri sellest nüüd, takka järgi enam numbrit ei tee ja tunneb vaid rõõmu, et just pikkade distantside mehena jõudis ta siiski NL tippu, kus lausa 70 km võistluseltki pudenes tema medalite hulka ka NL meistritiitel. Kahju muidugi, et ei saanud end maailma tippvõistlusel - Vasaloppetil proovile panna, sest see olnuks ilmselt Jürile, kui pikka koormust taluda suutvale suusamehele igati konti mööda võistlus küll...
Meie erinevate põlvkondade pikamaamehed. Raul Ollele avanesid maailmasuusatamise võimalused ja nii sai võetud ka Vasaloppeti 2000.aasta võit.
Jüri saatsid teised ajad ja nii jäi kahjuks see maailmasõit sõitmata. /foto: K.Zilmer
Tippspordi järel
... kujunes Jüri tegemisteks Eesti "Dünamo" spordiasjade ajamine, mis polnud väliselt ju tundmata, kuid nüüd pidi seda ise vedama hakkama. Ja ega ses mõttes polnud tema kui endise tipptegija selline roll mingi erand, sest nagu tavaks on püütud ka meil ikka endisi tippe parimal moel ära kasutada...
Mingil ajal sai sellest teiste ohjamisest mõõt täis ja tekkinud väljakutsed end milleski muuski teostada viisid igati toimeka mehe ehitustarvete ärisse... Kus samuti kenasti läks, eriti siis kui klientideks osustusid üsna tihti endised spordikaaslased...
KUID KA SEE POLNUD SUUSATAMISE, LOODUSES LIIKUMISE ja SPORDIÜRITUSTEGA "LÄBI IMBUNUD" JÜRI JAOKS SEE PÄRIS ÕIGE RAKENDUS. MÕTE LIIKUS MINGI
VEELGI SUUREMA JA SÜDAMELÄHEDASEMA VÄLJAKUTSE
SUUNAS NING SEDASI SAI ENAM KUI 20 AASTAT TAGASI SELLEKS ...
KÕRVEMAA
... kujunes Jüri tegemisteks Eesti "Dünamo" spordiasjade ajamine, mis polnud väliselt ju tundmata, kuid nüüd pidi seda ise vedama hakkama. Ja ega ses mõttes polnud tema kui endise tipptegija selline roll mingi erand, sest nagu tavaks on püütud ka meil ikka endisi tippe parimal moel ära kasutada...
Mingil ajal sai sellest teiste ohjamisest mõõt täis ja tekkinud väljakutsed end milleski muuski teostada viisid igati toimeka mehe ehitustarvete ärisse... Kus samuti kenasti läks, eriti siis kui klientideks osustusid üsna tihti endised spordikaaslased...
KUID KA SEE POLNUD SUUSATAMISE, LOODUSES LIIKUMISE ja SPORDIÜRITUSTEGA "LÄBI IMBUNUD" JÜRI JAOKS SEE PÄRIS ÕIGE RAKENDUS. MÕTE LIIKUS MINGI
VEELGI SUUREMA JA SÜDAMELÄHEDASEMA VÄLJAKUTSE
SUUNAS NING SEDASI SAI ENAM KUI 20 AASTAT TAGASI SELLEKS ...
KÕRVEMAA
Just sellistel maastikel liikudes tekkisid Jüri mõtteis pikkamisi ka uued suusa - ja rattavõistluste rajavariantide ideed /foto : K.Zilmer
Väravas ja Voodla - Eesti spordis hästi tuntud mehed Kõrvemaal rattaasju ajamas / foto: K.Zilmer
Kui esimesena sai korraldatud endise TPI spordibaasi juurest Aegviidu ümbruses, üksjagu ka kunagi Anatoli Kreinini loodud radadel suusamaraton, siis tekkis üha enam ümbruses ringi kolaval Jüril mõte, et miks ei võiks areneva maastikurattakultuuri jaoks viia suurenevat harrastajahulka ka metsaradadele (maratoni) sõitma.
Pole liigne märkida, et ehkki siin-seal Eestis neid katsetusi juba tehti, siis esimese korraliku rattamaratoni korralduse au kuulub Jürile ja tema tiimile...
Eks rattarahvas vaatas suusameeste (enamus Jüri tiimist seda ju oli) ette võetud üritusele alguses võõristuse ja ootusega, aga kui Jüri parima nõuandjana liikus peagi seal ringi ka rattalegend Ants Väravas, siis rahuneti maha ja veelgi enam - just Kõrvemaa metsarajad olid need , mis lausa nüüd tasapisi avastatud said ning lausa võluväe omandasid... Kui siis hiljem veel sõidukorraldustega Aegviidust Tallinna poole, endise Oja talu maile koliti, said ikka uued ning uued paigad tuntuks...
Pole liigne märkida, et ehkki siin-seal Eestis neid katsetusi juba tehti, siis esimese korraliku rattamaratoni korralduse au kuulub Jürile ja tema tiimile...
Eks rattarahvas vaatas suusameeste (enamus Jüri tiimist seda ju oli) ette võetud üritusele alguses võõristuse ja ootusega, aga kui Jüri parima nõuandjana liikus peagi seal ringi ka rattalegend Ants Väravas, siis rahuneti maha ja veelgi enam - just Kõrvemaa metsarajad olid need , mis lausa nüüd tasapisi avastatud said ning lausa võluväe omandasid... Kui siis hiljem veel sõidukorraldustega Aegviidust Tallinna poole, endise Oja talu maile koliti, said ikka uued ning uued paigad tuntuks...
Rattarahva tunnustus teeb meele heaks /foto: K.Zilmer
Suusaga ikka rohkem muret kui rattaga...
Sellise üldistava mõttega on meie heitlike ilma- ja lumeoludega tulnud kokku puutuda kustahes Eestimaa paigus. Ei ole see teisiti ka Kõrvemaal käinud. Jüri suusakogemustes ei pea kordagi kahtlema. Ka Tallinna suusamaratoni ja muid Kõrvemaa suusasõite korraldades ollakse "suusk maha pandud" siiski päris heas ning lumelembeses paigas, kus vähetigi soodasama talvega ongi kõik peaaegu ideaalselt teoks saanud. Mitte ainult maratonipäevaks, vaid sõitmist on pakutud siis kogu talveks ning seda on agaralt ka kasutatud. Kui siis aga jälle tõeliselt "paigast ära" talvega kokku puutuda tuleb, on suusaasjade käiku väga raske ette näha...
Omamoodi paradoks sündiski paar aastat tagasi, kui järjekordses lootusetus olukorras puistas korraks portsu lund ja Jüri võttis vastuse otsuse, et teeme sõidu siiski ära, sest nii saaks ka selle talve Estoloppet hooaja sõidukorrad "kokku arvata". Kuid ilm pööras ja pisikese öise külmalaine järel saabus Kõrvemaa metsade vahele totaalne sula. Rada haihtus lausa sadade meetrite kaupa. Kui siis kena päikesega hommikul ikkagi sõidule n.ö. vaba lähe anti , algas tõeline suusarännak, kus tuli vahepeal suusad ära võtta ja nii ikka kordi ja kordi. "Peasüüdlasena" ootas Jürigi nüüd igati õigustatud süüdistusi ja etteheiteid. Kuid see maratonisõitja on ikka üks päris imelik kuju. Vahel on ta päris ideaalselt rajalt tulles justkui "sappi täis", aga nüüd, kui tulnuks korraldajad lausa sellesse samasse laiutavasse mutta tamppida, sündis hoopis midagi enneolematut...
"Ma pole kunagi veel niipalju tänusõnu kuulnud, kui sel korral " oli ka Jüri üllatunud. Tuldi ja tänati, et ta niisama kergelt sõitu ära ei jätnud ja nii saanud suurem osa rahvast enneolematu retke tehtuks...Keset kevadtuuliseid Kõrvemaa metsi ja talvelõpu "suusaraja" porilõike...
Sellise üldistava mõttega on meie heitlike ilma- ja lumeoludega tulnud kokku puutuda kustahes Eestimaa paigus. Ei ole see teisiti ka Kõrvemaal käinud. Jüri suusakogemustes ei pea kordagi kahtlema. Ka Tallinna suusamaratoni ja muid Kõrvemaa suusasõite korraldades ollakse "suusk maha pandud" siiski päris heas ning lumelembeses paigas, kus vähetigi soodasama talvega ongi kõik peaaegu ideaalselt teoks saanud. Mitte ainult maratonipäevaks, vaid sõitmist on pakutud siis kogu talveks ning seda on agaralt ka kasutatud. Kui siis aga jälle tõeliselt "paigast ära" talvega kokku puutuda tuleb, on suusaasjade käiku väga raske ette näha...
Omamoodi paradoks sündiski paar aastat tagasi, kui järjekordses lootusetus olukorras puistas korraks portsu lund ja Jüri võttis vastuse otsuse, et teeme sõidu siiski ära, sest nii saaks ka selle talve Estoloppet hooaja sõidukorrad "kokku arvata". Kuid ilm pööras ja pisikese öise külmalaine järel saabus Kõrvemaa metsade vahele totaalne sula. Rada haihtus lausa sadade meetrite kaupa. Kui siis kena päikesega hommikul ikkagi sõidule n.ö. vaba lähe anti , algas tõeline suusarännak, kus tuli vahepeal suusad ära võtta ja nii ikka kordi ja kordi. "Peasüüdlasena" ootas Jürigi nüüd igati õigustatud süüdistusi ja etteheiteid. Kuid see maratonisõitja on ikka üks päris imelik kuju. Vahel on ta päris ideaalselt rajalt tulles justkui "sappi täis", aga nüüd, kui tulnuks korraldajad lausa sellesse samasse laiutavasse mutta tamppida, sündis hoopis midagi enneolematut...
"Ma pole kunagi veel niipalju tänusõnu kuulnud, kui sel korral " oli ka Jüri üllatunud. Tuldi ja tänati, et ta niisama kergelt sõitu ära ei jätnud ja nii saanud suurem osa rahvast enneolematu retke tehtuks...Keset kevadtuuliseid Kõrvemaa metsi ja talvelõpu "suusaraja" porilõike...
Ega see nüüd kuigi kena pilt pole, aga rahvas on rahul ...
Kui siis veel käsi ka pihku pistetakse, on hea tunne küll. /fotod K.Zilmer
Täna, 4. veebruaril 2022 oli aga Kõrvemaa Matka ja Suusakeskuses meeleolukas kokkusaamine, pühendatud
JÜRI VOODLA 75. SÜNNIPÄEVALE JA TUNNUSTAMAKS TEMA ENAM KUI 20 AASTA PIKKUST TÖÖD SEALSE PIIRKONNA SUUSA- ja LIIKUMISRADADE ARENDAMISEL.
Tunnustus oli äärmiselt emotsionaalne ja väärikas -
Nüüdsest kannab Kõrvemaa suusaradasid hooldav uus masin nime "JÜRI "
Anija vallavanemal Riivo Noorel on hea meel et Jüri eesvedamisel on valminud siia Kõrvemaale suurepärased suusarajad, mida nüüdsest aitab korras hoida vasthangitud uus masin "JÜRI" / foto: K. Zilmer
Juubilar "JÜRIL" auringi tegemas / foto : R. Kooskora
On äärmiselt paslik selle pildiga lõpetada ja soovida sümboolselt kõigi nende poolt, kes juubilar Jüriga kas või Kõrvemaal kokku puutunud -
TERVIST ja JÄTKUVAT TARMUKUST !
TERVIST ja JÄTKUVAT TARMUKUST !
