Vahelduvatõukeline kahesammmuline suusatamisviis

Klassikalisim suusatamisviisidest  ongi - vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis. Seda võib pidada suusatamise A-ks ja O-ks, kuna lähtub küll inimese kõige tavalisemast liikumisest - käimisest, kuid  millele tuleb lisada suusatamise  omapära - saavutada iga tõukega libisemine, säilitades samas liigutuste sujuvus ...

Allpool mõned näited selle klassikatehnika  omapärast  (fotod : Otepää MK-delt /K. Zilmer)

Odd-Björn Hjelmeset /NOR/ Tõuke lõpetamise asend

Hjelmeseti suusatõuke lõpetamise asend on täiuslik - tõuge parema jalaga suunab tõuke keresse ja sealt libisevasse tugisuuska. Piisavalt kõrge  sõiduasend ja tugijala ristine asend rajaga võimaldavad kogu tõuke üle kanda n.ö. vabalibisemisse- suusasammu kõige olulisemasse faasi. Käte liikumised on samasuunalised  tõukejala ja kerega - lisades liigutustele samasuunalised inertsmomendid. Liigutused on ehk pisut maksimaalses amplituudis, kuid võimaldavad samal ajal ka piisavalt rütmitada pingutust ja lõdvestust

Dario Cologna /SUI Tõukepainde asend

Lucas Bauer / CZ / Tõuke lõpetamise asend

Dario Cologna tõukepainde asend on hea ja aktiivne. On näha hea liigutuste koordinatsioon - käed ja jalad kohtuvad samaaegselt. Asend on aktiivne, raskus viidud ette, mis soodustab tervikliku etteliikumist. Säärte ja kere kalded samad, mis kinnitab kogu keha kooskõlastatud tegevust ja head tunnetuslikku poolt suusatehnika kasutamisel

Lucas Baueri libisamm on veninud ehk pisut pikaks ja seetõttu on keha raskus liiga taha vajunud. See võib olla ka ehk ühe sammu puhul toimunud suusa tagasiandmine- lipsatus. Baueri sõitu iseloomustabki aga temale omased -  pisut pikale venitatud libifaasid, mida ta kompenseerib samas aga äärmiselt lõdvestatud liigutuste ja kiirete hooliigutustega 

Marit Björgen /NOR/ Vabalibisemise koos kepitõukega. Börgen kasutab eriti palju käte ja kerelihaste võimekust

Jaak Mae /EST/ Vabalibisemisfaas / foto : IOC

Marit Björgeni tehnikat iseloomustab tugev käte ja ülakeha kasutamine, seda ka vahelduvatõukeliste suusatamisviisi puhul: see tähendab seda, et kepitõukeks valmistuv käsi (parem) saab olulist lisa kere vajumiselt ette tõukava kepi peale. Selle võrra võib olla tagasihoidlikum jalgade töö, eriti sellisel laugel rajalõigul
_________________________________________

Thereze Johaug -2013 Tour de Ski võitja / Foto : Giovanni Auleta/AP Photo / Scanpix

Jaak Mae suusatõukejärgset vabalibisemisfaasi iseloomustavad äärmiselt aktiivsed liigutused - tugevat suusatõuget täiendab aktiivne kätetöö. Käed liiguvad maksimaalselt kere lähedalt, muutes taoliselt nii tõuke - kui hooliigutused suuskadega samasuunaliseks


----------------------------------------------------------------------------

Martin Johnsrud Sundby Otepää MK etapil / Foto : K.Zilmer

2013.a  Tour de Ski võitjaid Thereze Johaugi ja Martin Johnsrud Sundby 'd iseloomustab nendele omane suusatehnika - tihedam sammusagedus ( eriti Therezal) ja teravus tõuke- ja aktiivsus hooliigutustes. Osaliselt on see tingitud ka sellest, et tegemist on lühemat kasvu suusatajatega, kelle sammusagedus ongi reeglina suurem

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Otepää MK. Klassikanäited Petra Majdicilt /SLO/ ja Andrus Veerpalult /EST/ . Hea ning kõrge sõiduasend võimaldab ( vasaku) tõuke sooritanud jala lõdvestust ning  kiirenevat hooliigutust ette, mida toetab samaaegne kepitõuge... Hea tehniline sooritus on säilinud ka võistlusolukorras ja see oseloomustabki maailma tippsuusatajaid...