Pidurdamisest pole pääsu
Suuskadel pidurdamine ehk hoo mahavõtmine on käinud kogu Eesti suusaloo 100 aasta jooksul. Igapäevase suuskadel liikumisese juures kindlasti kauemgi, aga suusatamise kui võidukihutamise osaks sai ta 1929.aastal, kui võistlused viidi tasaselt Emajõe või Viljandi järvejäält n.ö. murdmaastikule , kus jagus nii tõuse kui sekka siis ka pidurdamist nõudvaid laskumisi...
Tänapäeva kiirete radade ja hästi lippavate suuskade puhul ei kujuta ettegi, et ilma pidurdusoskuseta hakkama saaks, ehkki mõnel ( lausa tippu jõudnul sõitjal ) ei pruugi see kõige paremini välja tulla. Seepärast vaatakski järgnevalt - mida ja kuidas tuleks hoo mahavõtmisel toimida...
Pidurdama peab suusatamisel üsna sageli, nagu ratta või autoga sõiteski, aga eks tule kiirust vähendada ka joostes või käieski. Sest seda tingib olukord, kus me ei taha kasutatava kiirusega enam liikuda või tunnetame, et tekkiv kiirus on mingis olukorras liiga suur ja tahame seda mingil määral vähendada. Ennetades sedasi kas kellelegi otsa sõitmist, kukkumist või olla niimoodi valmis keerukamat rajaosa läbima. Usun, et pidurdamist on vajanud kõik, kes on suusatanud. Loodan, et see teil ka õnnestus ja kui ei, siis vaatame, kuidas sellega paremini hakkama saada..
Tänapäeva kiirete radade ja hästi lippavate suuskade puhul ei kujuta ettegi, et ilma pidurdusoskuseta hakkama saaks, ehkki mõnel ( lausa tippu jõudnul sõitjal ) ei pruugi see kõige paremini välja tulla. Seepärast vaatakski järgnevalt - mida ja kuidas tuleks hoo mahavõtmisel toimida...
Pidurdama peab suusatamisel üsna sageli, nagu ratta või autoga sõiteski, aga eks tule kiirust vähendada ka joostes või käieski. Sest seda tingib olukord, kus me ei taha kasutatava kiirusega enam liikuda või tunnetame, et tekkiv kiirus on mingis olukorras liiga suur ja tahame seda mingil määral vähendada. Ennetades sedasi kas kellelegi otsa sõitmist, kukkumist või olla niimoodi valmis keerukamat rajaosa läbima. Usun, et pidurdamist on vajanud kõik, kes on suusatanud. Loodan, et see teil ka õnnestus ja kui ei, siis vaatame, kuidas sellega paremini hakkama saada..
Tõmmis ühest kurikuulsast massikukkumise videost Vasaloppetil näitab, kuidas olematu pidurdus viib sel laskumisel surmkindla "maaühenduseni"
Millest siis alustada pidurduste õppimist ?
Esmalt kindlasti just suuskade asendite tunnetamisest ja nende muutmisest, mida pidurdades kindlasti teha tuleb.
Pidurdusi ei pea kõige raskemal laskumisel õppima asuma , vaid tuleks teha eeltöö tasasel, kus võtta sisse tavaline laskumisasend ja seejärel proovida poolsahkasendit ja sahkasendit. Edasi siirduda laugele laskumisele ja sooritada seda juba liikumiselt. Alles siis võib proovida ka järsemal nõlval, kus kiirus on suurem ja ka suuskade poolsahka ja sahkasendisse viimised tuleb sooritada kiiremini...
Pidurdusi iseloomustab alljärgnev joonis, kus on näha otselaskumise puhul suuskade liikumine erinevate pidurdusviiside sooritamiseks. Nagu näha, tuleks esmalt selgeks saada siis poolsahkpidurdus, siis sahkpidurdus ning piisavate oskuste puhul juba triivpidurdus, mida enamasti kasutatakse mäesuusatamise erinevatel rajalõikudel kiiruse vähendamiseks.
Pidurdust keppide abil ja laskumisasendite muutmisega saab õppida laugemal rajal, kus kontrollime, kas saame kepiteravikke lumes vedades või vaheldumisi kõrget ja madalat asendit võttes oma laskumiskiirust kontrollida ja muuta.
Pidurdust ennetava kukkumisega saab käsitletud juba kukkumisoskuste õppimise juures. Selge on muidugi see, et õige kukkumisega saab hoo küll kindlalt "maha võtta", aga see on pidurdamiseks ka äärmuslikuim viis ning peab lõppema ohutult.
Esmalt kindlasti just suuskade asendite tunnetamisest ja nende muutmisest, mida pidurdades kindlasti teha tuleb.
Pidurdusi ei pea kõige raskemal laskumisel õppima asuma , vaid tuleks teha eeltöö tasasel, kus võtta sisse tavaline laskumisasend ja seejärel proovida poolsahkasendit ja sahkasendit. Edasi siirduda laugele laskumisele ja sooritada seda juba liikumiselt. Alles siis võib proovida ka järsemal nõlval, kus kiirus on suurem ja ka suuskade poolsahka ja sahkasendisse viimised tuleb sooritada kiiremini...
Pidurdusi iseloomustab alljärgnev joonis, kus on näha otselaskumise puhul suuskade liikumine erinevate pidurdusviiside sooritamiseks. Nagu näha, tuleks esmalt selgeks saada siis poolsahkpidurdus, siis sahkpidurdus ning piisavate oskuste puhul juba triivpidurdus, mida enamasti kasutatakse mäesuusatamise erinevatel rajalõikudel kiiruse vähendamiseks.
Pidurdust keppide abil ja laskumisasendite muutmisega saab õppida laugemal rajal, kus kontrollime, kas saame kepiteravikke lumes vedades või vaheldumisi kõrget ja madalat asendit võttes oma laskumiskiirust kontrollida ja muuta.
Pidurdust ennetava kukkumisega saab käsitletud juba kukkumisoskuste õppimise juures. Selge on muidugi see, et õige kukkumisega saab hoo küll kindlalt "maha võtta", aga see on pidurdamiseks ka äärmuslikuim viis ning peab lõppema ohutult.
Olulist osa etendavad pidurdusel just suuskade asendid. Et kas nad on samal joonel või - kas suusakannad on piisavalt kõrvale viidud ja kas suusad asetsevad lumel lapiti või kandil. Erinevatel pidurdustel ja ka pööretel ongi vaja neid suusa erinevaid asendeid kontrollida... Kui see osa selge, siirdume juba erinevate pidurdusviiside juurde...
POOLSAHKPIDURDUS
... on mistahes laskumisel kiiruse vähendamiseks n.ö. esimene abiline, mille kasutamist näeb pea et igal tasemel suusatajatel. See on hädavajalik selgeks saada. Eriti just korralik tugiasend otse liikuval suusal ja poolkääris oleva ja pidurdava suusa hoidmine vajaliku laiusega poolsahas.
Heaks harjutuseks on mitme poolsahkpidurduse sooritamine samal laskumisel, tuues vahepeal poolsahas oleva suusa jälge tagasi. Samuti võib proovida tugevamat ja nõrgemat pidurdust, viies pidurdava suusa enama või vähema laiusega sahka. Peamine, et suusataja kontrolliks oma kiirust ja suudaks olukorrale vajaliku pidurdusliigutuse teha...
Allolev tõmmis kuulsast Vasaloppeti massikukkumise videost (vt.linki materjali lõpus) näitab, kuidas üks suusatajatest laskub n.ö. kindla peale, kasutades seejuures poolsahkpidurdust ja vältides niimoodi ka võimalikku kukkumist...
... on mistahes laskumisel kiiruse vähendamiseks n.ö. esimene abiline, mille kasutamist näeb pea et igal tasemel suusatajatel. See on hädavajalik selgeks saada. Eriti just korralik tugiasend otse liikuval suusal ja poolkääris oleva ja pidurdava suusa hoidmine vajaliku laiusega poolsahas.
Heaks harjutuseks on mitme poolsahkpidurduse sooritamine samal laskumisel, tuues vahepeal poolsahas oleva suusa jälge tagasi. Samuti võib proovida tugevamat ja nõrgemat pidurdust, viies pidurdava suusa enama või vähema laiusega sahka. Peamine, et suusataja kontrolliks oma kiirust ja suudaks olukorrale vajaliku pidurdusliigutuse teha...
Allolev tõmmis kuulsast Vasaloppeti massikukkumise videost (vt.linki materjali lõpus) näitab, kuidas üks suusatajatest laskub n.ö. kindla peale, kasutades seejuures poolsahkpidurdust ja vältides niimoodi ka võimalikku kukkumist...
Igati korralik ja turvaline laskumine, millele lisaks veel mõned poolsahkpidurduse asendinäiteid
Hoia raskus suusajäljes liikuval tugijalal, sii saab poolsahas oleva suusaga pidurdada nii kuidas tahad
/ foto : K. Zilmer
|
Ette kukkumise vältimiseks hoia end tugijalal n.ö. tagasendis, et tekkivat inertsi tasakaalustada
/ foto : K. Zilmer
|
Maailma paremikku kuulunud odaviskaja Risto Mätas suusaõppe tunnis poolsahkpidurdust demonstreerimas / Foto : K. Zilmer
Väga palju kasutatakse hoo vähendamiseks ka sahkpidurdust. Just sellistel laskumistel, kus puudub suusajälg, kuna siis saavad suusad kantidel olles triivivalt liikuda... Kui sellist pidurdust sooritatakse suuremal kiirusel , siis tuleks jälgida, et ei pidurdataks n.ö. upses asendis , kus kereraskus liigub liiga ette ja iga takistus viib laskuja inertsiga veelgi ettepoole...Niimoodi sünnivad kõige hullemad kukkumised !
Nagu ka muude pidurduste puhul , siis ka nüüd tuleb valida õppimiseks erineva kaldega laskumisi, oma oskusi järk-järguliselt edasi arendades. Heaks harjutuseks on samal laskumisel mitme järjestikuse pidurduse sooritamine, viies vahepeal suusad paralleelseks , kogudes taas kiirust ning siis kiiresti jälle pidurdades.
Samuti sobib pidurduse praemal oskamisel püüda pidurdada mingil joonel või ka takistuse ees. See sunnib otsutavalt toimima , nagu seda tõsisema pidurduse juures just vaja läheb.
Nagu ka muude pidurduste puhul , siis ka nüüd tuleb valida õppimiseks erineva kaldega laskumisi, oma oskusi järk-järguliselt edasi arendades. Heaks harjutuseks on samal laskumisel mitme järjestikuse pidurduse sooritamine, viies vahepeal suusad paralleelseks , kogudes taas kiirust ning siis kiiresti jälle pidurdades.
Samuti sobib pidurduse praemal oskamisel püüda pidurdada mingil joonel või ka takistuse ees. See sunnib otsutavalt toimima , nagu seda tõsisema pidurduse juures just vaja läheb.
Treener ja suusaõpetaja Ave Ojasoon sahkpidurdust ette näitamas / Foto : K. Zilmer
Sahkpidurdust tuleb kasutada laskumistel, kus puudub jälg, kuid on siiski vajadus hoogu kahandada. Kokkuvõtvalt iseloomustab sooritust alljärgnev õppeslaid
Fotod & analüüs : K. Zilmer
Arvesta ka rajaolusid
Omad mõjud on ka suusaraja seisundil või ka sellel, et ega tundmatule rajale tulles teata päriselt, mida üks või teine laskumine endast kujutab. Suusaraja olukord varieerub aga seinast seina. Seda - imeheast värske lumega jäljest kuni täieliku jääkolakani. Õnneks on meil tänu masinatele ja eelkõige nendega töötavatele meestele rajad ikka mõnusamaks ja ohutumaks läinud. Kuid erineva oskusega inimestele on ka ohud erineva mõjuga. Kui tavaharrastaja tahab ikkagi Tehvandil MK rada sõita, siis on temal, võrreldes maailma tippudega sel 5 km ringil paar äärmiselt nõudlikku laskumist, sprindiraja Kunimäe "kaevu" minekust ma üldse ei räägiks. Egas rajameistrid sinna ilma asjata pole ohumärke üles pannud, mida ei tasuks napima kogemusega suusatajal kunagi eirata...
Oma mõju avaldab ka see, kas suusataja laskumistee on vaba või tuleb n.ö. massilaskumine teha, nagu juba Tartu maratoni raja teisel kilomeetril... Seal peab olema kõigeks valmis ja ehkki endal on justkui "laskumisarsenalis" kõik olemas, ei õnnestu seal kuidagi normaalselt ja kiirust kontrollides alla saada. Kui kodumaisedki rajad pakuvad igat, siis mujal maailmas on tuntuim just Vasaloppeti 38 . km laskumine, kus massikukkumine on lausa paratamatus ja kuhu seda ka spetsiaalselt vaatama minnakse. Kui sealset "sõda Lepzigi linna all" lühidalt kokku võtta, siis seal toimuv on vist selge paratamatus..., kus pidurdusoskuste osas paras "õppetund" kätte saadakse.
Oma mõju avaldab ka see, kas suusataja laskumistee on vaba või tuleb n.ö. massilaskumine teha, nagu juba Tartu maratoni raja teisel kilomeetril... Seal peab olema kõigeks valmis ja ehkki endal on justkui "laskumisarsenalis" kõik olemas, ei õnnestu seal kuidagi normaalselt ja kiirust kontrollides alla saada. Kui kodumaisedki rajad pakuvad igat, siis mujal maailmas on tuntuim just Vasaloppeti 38 . km laskumine, kus massikukkumine on lausa paratamatus ja kuhu seda ka spetsiaalselt vaatama minnakse. Kui sealset "sõda Lepzigi linna all" lühidalt kokku võtta, siis seal toimuv on vist selge paratamatus..., kus pidurdusoskuste osas paras "õppetund" kätte saadakse.
Lõpetuseks lisan siia ka ühe lingi, kust saab näha mitte eriti oskuslike laskumis- ja pidurdusoskuste "põimumist", kus tulemuseks tuli üks paras SUUSACRASH... ja sai näha hulgaliselt ka "SABAPIDUREID" ja sasipuntraid. Aga nalja ja naeru ka parajat moodi, sest sellist oma raha eest püherdamist näeb harva...
.
Vaata seda siit - https://www.google.ee/search?source=hp&ei=wPgbXMyJO-_yqwGI9Jcw&q=vasaloppet+crash+risberg&oq=vasaloppet+cr&gs_l=psy-ab.1.3.0i22i30l10.1298.13636..16390...0.0..0.97.945.13....2..0....1..gws-wiz.....0..0j0i10j0i30.QNB9gLd8ZGA ja TEE JÄRELDUSED
20.detsembril
.
Vaata seda siit - https://www.google.ee/search?source=hp&ei=wPgbXMyJO-_yqwGI9Jcw&q=vasaloppet+crash+risberg&oq=vasaloppet+cr&gs_l=psy-ab.1.3.0i22i30l10.1298.13636..16390...0.0..0.97.945.13....2..0....1..gws-wiz.....0..0j0i10j0i30.QNB9gLd8ZGA ja TEE JÄRELDUSED
20.detsembril
P.S Mõned aastad tagasi sain jõululaupäeval kena pildi, kus Ingel ja Jasmiin näitavad, et - lumi pole nende jaoks liiga libe ning laskumine ja pidurdamine tuleb neil juba imehästi välja. Tubli , 5 + !!!
